3-1-1-15-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. märtsil 2001. a.

3-1-1-15-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi,

Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas Tartus 30. jaanuaril 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

Nikolai Dubt"aki süüdistuses KrK § 207 lg 3 p1 ja § 2072 lg 1 järgi

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa Nikolai Dubt"aki kaitsja vandeadvokaat Leonid

Olovjani"nikov ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. N. Dubt"ak mõisteti Tallinna Linnakohtu 21. juuni 2000. a kohtuotsusega süüdi KrK § 207 lg 3 p 1

järgi selles, et ta:

1.1 ebaseaduslikult omandas tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas püstolkuulipilduja PPS

nr DK07826 ja hoidis seda kindlakstegemata kohas kuni 15. detsembrini 1997.aastal, mil ta Tallinnas

Pärnu mnt 67A asuva Ajakirjandusmaja juures müüs selle 1200 USD eest kuritegu matkinud

Keskkriminaalpolitsei töötajale Vaido Alterile;

1.2 ebaseaduslikult omandas tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas püstolkuulipilduja PPS nr KM

2670 ja hoidis seda oma elukohas Keilas Kruusa tn 15-10 kuni 11. märtsini 1999. a, mil ta Tallinnas

Balti jaama juures müüs selle 800 USD eest kuritegu matkinud Keskkriminaalpolitsei töötajale

V. Alterile.

KrK § 207 lg 3 p 1 järgi karistati N. Dubt"aki vabadusekaotusega kaheks aastaks.

2. Sama kohtuotsusega tunnistati N. Dubt"ak süüdi KrK § 2072 lg 1 järgi tulirelva helisummuti

ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja müümises ning teda karistati selle süüdistuse järgi

vabadusekaotusega kolmeks kuuks.

3. KrK § 40 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti N. Dubt"akile

kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 2 järgi mõisteti N. Dubt"ak õigeks.

4. Linnakohtu sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Sergei Stolbov.

5. Tallinna Linnakohtu 21. juuni 2000. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse N. Dubt"aki ja

S. Stolbovi kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov. Kaitsja leidis, et linnakohus on vääralt lugenud

lubatavaks tõendiks kuriteo matkija V. Alterit poolt tunnistajana antud ütlused.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2000. a otsusega jäeti linnakohtu

otsus sisuliselt muutmata.

Menetlus Riigikohtus

7. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2000. a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse N. Dubt"aki kaitsja L. Olovjani"nikov, kes taotleb alamastme kohtute otsuste

tühistamist N. Dubt"aki süüditunnistamise osas 15. detsembril 1997. a aset leidnud kuriteoepisoodis

ja oma kaitsealuse suhtes KrK § 47 kohaldamist. Kassaator rõhutab, et N. Dubt"aki

süüditunnistamisel kõnealuses kuriteoepisoodis tugineti üksnes kuriteo matkija V. Alteri ütlustele.

Kaitsja arvates ei ole aga V. Alterit võimalik käsitada tunnistajana tulenevalt tema seotusest

kuriteoga. Kaitsja leiab, et tegelikult tuleks V. Alterit lugeda pigem kuriteole kihutajaks, kuivõrd tema

tegevus ei olnud suunatud mitte kuriteo või kurjategija isiku väljaselgitamisele, vaid hoopis kuriteo

toimepanemisele. Kassaator osutab ka sellele, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu V. Alteri suhtes

KrK §-s 132 sätestatu kohaldamist.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis vaatas kriminaalasja läbi 21. detsembril

2000. a. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused kriminaalmenetluse

seaduse kohaldamisel, siis, juhindudes AKKS § 58 lg-st 1 andis kolmeliikmeline kohtukoosseis

kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu istungil toetas vandeadvokaat L. Olovjani"nikov

kassatsioonkaebust, rõhutades eriti seda, et kui mitte nõuda seda, et kuriteo matkimise puhul peaks

tõendiks olema selle matkimise salvestus, siis on oht, et matkimine ja seega ka kuriteo väidetav

toimepanemine võib asenduda ütlustega selle sündmuse kohta. Prokurör taotles kassatsioonkaebuse

rahuldamata jätmist.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosaliste seletused, leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus järgmistel

motiividel.

10.1. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et kuriteo matkija ei saa kriminaalasja

menetlemisel olla tunnistaja ja et tema ütlused ei kuulu lubatavate tõendite hulka. Nõustuda tuleb

kassaatoriga selles, et kriminaalmenetluse seaduses ei tunta sellist tõendit, nagu "imitaatori ütlused".

Kuid KrMK § 51 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga isiku, kelle kohta on andmeid, et ta

teab fakte, millel on kriminaalasjas tähtsust, ja kes on võimeline nende kohta andma õigeid ütlusi.

KrMK ei keela tunnistajana üle kuulata politseiametnikke, kui nad vastavad KrMK § 51 lg 1

tingimustele, st teavad fakte, mis omavad kriminaalasjas tähtsust, ning on võimelised andma nende

kohta õigeid ütlusi. Tunnistajana üle kuulatud V. Alter oli isik, kellele viimase ütluste kohaselt

N. Dubt"ak müüs püstolkuulipilduja. V. Alter ei toiminud selles kriminaalasjas uurijana ja ei andnud

ka mitte ütlusi oma tegevuse kohta uurijana ning seetõttu ei ole tema ülekuulamine tunnistajana

vastuolus Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-113-96 (RT III, 1996, 31, 399) märgituga, et uurija ei saa olla

tunnistajaks tema enda poolt läbiviidud uurimistoimingutega kogutud teabe suhtes.

10.2 Nõustuda ei saa ka kassaatori selle väitega, et V. Alterit tuleks käsitada pigem kuriteole

kihutajana, sest tema tegevus ei olnud suunatud mitte kuriteo või kurjategija isiku väljaselgitamisele,

vaid hoopis kuriteo toimepanemisele. Formaalselt tõepoolest kuriteole kihutamisele sarnanenud

V. Alteri tegevuse õigusvastasus on kooskõlas KrK §-s 132 sätestatuga välistatud põhjusel, et ta oli

õigustatud antud kuritegu matkima. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinjuures vajalikuks

juhtida tähelepanu asjaolule, et kuna kooskõlas jälitustegevuse seaduse § 13 lg-s 4 sätestatuga

võidakse kohtuniku luba erandtoiminguks anda kuni kaheks kuuks koos edasise korduva

pikendamisvõimalusega samaks tähtajaks ning kuna kuriteo matkimiseks loa andmise osas puuduvad

jälitustegevuse seaduses erisätted, siis järelikult ei pea seadusandja tahte kohaselt kuriteo matkimine

olema obligatoorselt ühekordne ja suhteliselt lühikesse ajavahemikku mahtuv käitumisakt, vaid võib

endast kujutada ka pikemat aega vältavat tegevust.

10.3 Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p-s 4 ja KrK §-s 132 on kuritegude matkimise eesmärgiks

tõepoolest loetud kurjategija kinnipidamist või kuriteo väljaselgitamist. Kuid jälitustegevuse

süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on jälitustegevus ja sealhulgas ka kuritegude matkimine

põhjendatud kahtluse korral lubatavad ka enne kuriteotunnuste ilmnemist ja seega ka enne seda, kui

on alust rääkida kurjategijast. Nii on jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud, et

jälitusmenetluse alustamise ajendiks võivad muuhulgas olla ka andmed ettevalmistatava või

toimepandava esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandava teise astme kuriteo kohta, mille eest

on karistusena ette nähtud vähemalt nelja aastane vabadusekaotus, kui need andmed ei ole piisavad

kohtueelse uurimise alustamiseks. Samas aga ei tulene ei jälitustegevuse seadusest ega ka mitte

kriminaalmenetluse koodeksist, et kriminaalmenetluse alustamise eelselt jälitustegevusega kogutav

teave ei saaks olla kriminaalmenetluses tõendiks.

10.4 Käesolevas kriminaalasjas oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates kuriteo matkimine

suunatud toimepandud kuriteo väljaselgitamisele ja olemasoleva kurjategija kinnipidamisele selles

mõttes, et enne kuriteo matkimist oli N. Dubt"ak toime pannud tulirelva ebaseadusliku omandamise

ja hoidmise.

10.5 Nõustuda tuleb prokuröri poolt Riigikohtu istungil avaldatud seisukohaga, et KrK §-s 132

sätestatu kohaselt ei ole kuriteo matkimine kuritegu. Juhul kui ei vaidlustata kuriteo matkimise

kooskõla jälitustegevuse seaduses sätestatud nõuetega, puudub vajadus iseseisva menetlusliku sammu

astumiseks, puudub vajadus viitega KrK §-le 132 kuriteo matkija suhtes kriminaalmenetluse

alustamata jätmiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2000. a otsus Nikolai Dubt"aki

süüdistusasjas jätta muutmata.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 6. märtsil 2001. aastal, on lõplik ega ole edasi kaevatav.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Rätsep, Peeter Vaher