3-1-1-17-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. veebruaril 2001. a

3-1-1-17-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 30. jaanuaril 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. T. süüdistuses KrK § 1643 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. T., tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Brügel ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. T. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 10. novembrist 1999. a R. vallavanem ning seega ametiisik Korruptsioonivastase

seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 mõistes, oli kohustatud vastavalt KVS § 13 lg-le 1 ja § 14 lg-le 3 esitama majanduslike huvide

deklaratsiooni igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega ühe kuu jooksul. Aastal 2000 oli nimetatud tähtajaks 30. aprill.

Vaatamata korduvatele riigikontrolöri kirjadega saadetud meeldetuletustele jättis R. T. tahtlikult määratud tähtajaks nõuetekohase

avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni riigikontrolörile esitamata.

Kirjeldatud tegevus kvalifitseeriti eeluurimisel kuriteona KrK § 164 3 lg 1 järgi.

2. Lääne Maakohtu 25. oktoobri 2000. a otsusega mõisteti R. T. talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohus leidis, et R. T.-i näol on tegemist KrK § 1643 ettenähtud kuriteo erisubjektiga, samuti leidis kohtu hinnangul vaieldamatult tõendamist

nimetatud kuriteo objektiivne külg, nimelt nõutud majanduslike huvide deklaratsiooni õigeaegne mitteesitamine. Kuid kohtu hinnangul ei

pannud R. T. nimetatud tegu toime otsese tahtlusega. Kohus luges tõendatuks, et kohtualusel oli perioodil, mil ta pidi tähtaegselt esitama

deklaratsiooni, tavatult kõrge töökoormus, mida käsitleti mõjuva põhjusena deklaratsiooni mittetähtaegseks esitamiseks. Samuti ei väitnud

kohtualune ei eeluurimisel ega ka kohtus, et ta oleks soovinud jätta deklaratsiooni õigeks tähtajaks esitamata. R. T.-i käitumise hindamisel ei

saanud kohus jätta kõrvale ka asjaolu, et tema näol on tegemist loovisikuga, kes ennekõike süvenes valla muredesse ning kellele formaalsus,

nagu deklaratsiooni esitamine, tundus teisejärguline. Neile asjaoludele tuginedes asus maakohus seisukohale, et tegemist oli ettevaatamatusega

hooletuse vormis.

3. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör I. Kalda apellatsioonprotesti, milles taotleti õigeksmõistva otsuse tühistamist ning kohtualuse

süüditunnistamist KrK 1643 lg 1 järgi.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2000. a otsusega tühistati maakohtu otsus R. T.-i õigeksmõistmises. Kohtualune tunnistati süüdi KrK

§ 1643 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv viiekümne päevamäära ulatuses, so 2300.- krooni.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga erisubjektsuse ning kuriteo objektiivse külje tuvastatuse osas, kuid ei nõustunud järeldusega subjektiivse

külje puudumisest. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-65-98, märkis kriminaalkolleegium, et subjektiivsest küljest

eeldab KrK § 1643 üksnes otsest tahtlust. Oma otsuses nõustus kohus protestis märgituga, et kuriteo subjektiivse külje hindamisel tuleb

lähtuda objektiivsest küljest ning neid kõrvutada. Nii oli R. T. teadlik deklaratsiooni esitamise kohustuslikkusest, samuti tuletati talle seda

korduvalt meelde nii sekretäri kui ka Riigikontrolli poolt ning lõpuks tema enda sõnad selle kohta, et tal oli deklaratsiooni täitmise suhtes "küll

jõuab" mentaliteet. Selle tulemusel jõudis kohus järeldusele, et kohtualuse käitumises ei saa olla tegemist ettevaatamatusega hooletuse vormis

või unustamisega. Kohtu hinnangul viitasid kõik asjaolud sellele, et R. T. jättis deklaratsiooni esitamata tahtlikult ja tema tegevusetus oli

tingitud hoolimatusest. Puudus ka alus väitmaks, et tegu oli unustamisega, kuna talle anti kohuste täitmisest teada kirjalikult ja tuletati seda

korduvalt ka meelde.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat V. Brügel kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada

süüdimõistev otsus ja R. T. talle inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

5.1 Kassaator vaidlustab kaebuses ringkonnakohtu järelduse, et R. T.-il oli tahtlus hoolimatuse vormis deklaratsioon esitamata jätta. Nii on

kohus jätnud tähelepanuta kohtualuse arvamuse, et kuna ta vallavanema ametisse asudes deklaratsiooni juba esitas, siis rohkem ta enda arvates

seda esitama ei pidanud. Kohtualusel tekkis tunne, et midagi on segi aetud, kui mõnekuulise vaheaja järel küsiti uut deklaratsiooni.

5.2 Samuti oleks pidanud kohus R. T.-i süü hindamisel arvestama, et KVS § 13 lg 1 ette nähtud õiguslik tagajärg on alternatiivse iseloomuga -

kohustatud isik peab deklaratsiooni esitama igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul arvates

ametkohale asumise päevast. Sellest tulenevalt on ka õigussubjektil õigus arvata, et KVS § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust saab täita

alternatiivselt. Kui kohtualune on ühe alternatiivse kohustuse tegelikult täitnud ja kohtule kinnitanud, et nimelt see asjaolu on mõjutanud tema

arusaamist ja suhtumist teise alternatiivse kohustuse täitmisse või täitmata jätmisse, on põhjendamatu hinnata tema käitumist seadusest

tuleneva kohustuse tahtliku ignoreerimisena. Kaitsja hinnangul ei pidanud kohtualune aru saama, et jättes 2000. a kevadel deklaratsiooni

esitamata, on sellisel tegevusetusel KrK § 1643 ette nähtud kuriteo objektiivse külje tunnused ning subjektiivsest küljest tuleb tema käitumist

seega hinnata äärmisel juhul hooletusena.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, kellest R. T. ja tema kaitsja

selgitasid suulises ja kirjalikus vormis kassatsioonkaebuses rõhutatud seisukohti ning prokurör ei vaielnud kassatsioonkaebuse rahuldamisele

vastu, leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2000. a otsus tuleb jätta muutmata.

6.1 KrK § 1643 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse nõuetekohase avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks

esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest.

R. T.-i käitumise puhul kinnitavad nõutava tahtluse olemasolu järgmised mõlema kohtuastme poolt tuvastatuks loetud asjaolud:

Ta oli teadlik avaldamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohustuslikkusest, kuid lükkas selle täitmist suvaliselt edasi.

Selle kohustuse sisu, vajadust selgitada viivitamise põhjusi ja jätkuva viivitamise võimalikke tagajärgi, käsitleti talle korduvalt saadetud

Riigikontrolli kirjades.

R. T. on ise aktsepteerinud, et deklaratsiooni täitmine võttis aega vaid mõne minuti.

Need tehiolud kinnitavad, et R. T. jättis nõutud deklaratsiooni esitamata tahtlikult.

6.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea asja sisust tulenevaiks neid väiteid, mis viitavad R. T.-i võimalikule eksimusele deklaratsiooni

esitamise kohustuslikkuse mõistmisel. Korduvate meeldetuletuste fakt ise välistab võimaluse, et ta võinuks pidada end isikuks, kes ei peagi

deklaratsiooni esitama. Kuna sellinegi eksimus oli talle õiguskuuleka käitumise kaudu välditav, jääb konkreetsel juhul R. T.-i süü alles ning ta

vastutab tahtlikult toimepandud teo eest.

6.3 Lääne Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on põhjendatult tuvastatuks lugenud, et R. T. oli KrK § 164 3 lg 1 järgi käsitletava kuriteo

erisubjekt ja et ta jättis avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata.

Apellatsioonikohus on R. T.-i käitumist kuriteoliseks lugedes lähtunud kõigi koosseisutunnuste olemasolust ning tema karistamisel arvestanud

üleastumise erandlikkust tema üldiselt positiivsete isikuomaduste ja eluhoiaku foonil.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2000. a otsus R. T.-i süüdistusasjas KrK § 164 3 lg 1

järgi.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep