3-1-3-5-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. veebruaril 2001.a.

3-1-3-5-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 13. veebruaril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

A.P. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3;

KrK § 195 lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja § 185 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.P. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a otsusega tunnistati A.P. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3; KrK § 195 lg 2; § 142 lg 2 p-de 3, 4 ja

§ 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kohtualusele lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat vabadusekaotust. KrK

§ 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a otsusega mõistetud karistus - üks aasta

vabadusekaotust tingimisi katseajaga üks aasta - ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 27. august 1998. a.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu A.P., kus palutakse parandada viga temale lõpliku

karistuse mõistmisel.

Avaldaja väidab, et kohus ei ole karistuste liitmisel arvestanud asjaolu, et ta viibis enne Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a otsust

kümme kuud vahi all. Seega oleks Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a otsusega mõistetud karistusele saanud liita maksimaalselt kaks,

mitte aga kuus kuud vabadusekaotust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, kes taotlesid esitatud avalduse

rahuldamist,

l e i d i s :

3.1. Avaldus kohtuvigade parandamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgmistel motiividel. Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a

kohtuotsusest (I kd. t.l. 218 pöördel) nähtub, et A.P-le mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 järgi 1 aasta vabadusekaotust,

mille hulka kohus arvestas ka tema poolt vahi all viibitud aja - 3. maist 1996. a kuni 2. augustini 1996. a (kaasaarvatud) ja 28. aprillist 1997. a

kuni 2. detsembrini 1998. a (kaasaarvatud) s.o. 10 kuud ja 3 päeva. Kuna A.P. suhtes kohaldati KrK § 47 sätteid ning ta vabastati tingimisi

karistuse kandmisest, on temal selle kohtuotsuse kohaselt kandmata karistus 1 kuu ja 27 päeva.

3.2. Selle kandmata karistuse osa oli Tallinna Linnakohus oma 1. septembri 2000. a kohtuotsusega õigustatud liitma A.P-le uute kuritegude

eest KrK § 40 lg 1 kohaselt mõistetud karistusele - kaks aastat vabadusekaotust. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, jättis kohus

arvestamata A.P. poolt eelmise kohtuotsuse tegemisel arvestatud vahi all viibimise aja ning liitis talle KrK § 41 lg 1 järgi 6 kuud

vabadusekaotust - seega 4 kuud ja 3 päeva enam, kui seadus võimaldanuks. Tänaseni on A.P. kandnud vabadusekaotust üle temale määratud

karistuse tähtaja 3 kuud ja 21 päeva.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45, AKKS §63 p-st 4 ning §64 p-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26.oktoobri 2000. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 1. septembri 2000. a

kohtuotsus A.P-le mõistetud lõpliku karistuse osas.

Vastavalt KrK § 41 lg-le 1 liita Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1997. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga Tallinna

Linnakohtu 1. septembri 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistus ja tema lõplikuks karistuseks mõista kaks aastat üks kuu ja 27 päeva

vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 27. august 1998. a.

Seoses karistuse ärakandmisega vabastada A.P. viivitamatult vanglast.

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 13. veebruaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher