3-3-1-66-00 · Riigikohus

3-3-1-66-00

MÄÄRUS

Tartus 13. veebruaril 2001

Rutt Raudkepi erikaebuse läbivaatamine menetluse lõpetamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Rutt Raudkepi erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-

3/369/2000.

Rutt Raudkepp esitas 10. jaanuaril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseministeeriumi

tegevusetuse peale. Juhindudes Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2000. a. kaebuse käiguta jätmise

määrusest, millega kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, esitas R. Raudkepp 22. veebruaril

2000 kaebuse täienduse. Vastavalt kaebuse täiendusele taotles R. Raudkepp Kaitseministeeriumi ja

TLFV Majahoolduse AS tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist Kaitseministeeriumile

kuuluvas ja TLFV Majahoolduse AS poolt hallatavas elumajas korteri erastamisel, hooldustööde

teostamisel ning avaldustele vastamisel, ja kohustada toimingute sooritamiseks, so korteri

erastamiseks ja avaldustele vastamiseks. Samuti taotles R. Raudkepp talle õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.

6. märtsil 2000 tegi Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta jätmise määruse, mille kohaselt:

Kaebus ja selle täiendused tuleb kohtule esitada selgesti loetavas masinakirjas (TsMS § 7 lg. 6).

Halduskohtu pädevusse ei kuulu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude lahendamine.

Kaebuse esitajal tuleb kaebuses täpselt märkida, kelle väidetavalt seadusevastast toimingut

vaidlustatakse, põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et toiming on seadusevastane, milliseid kaebuse

esitaja õigusi vaidlustatav toiming rikub või milliseid vabadusi piirab ja selgelt väljendatud taotlus

vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 6.

Määrusega anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Nimetatud määrusest juhindudes esitas R. Raudkepp 28. märtsil 2000 kaebuse täienduse, mille

kohaselt ta taotles Kaitseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning erastamise

sooritamist R. Raudkepile kui erastamise õigustatud subjektile.

Kohtuistung R. Raudkepi kaebuse arutamiseks määrati 24. juulile 2000. Kaitseministeerium taotles

30. juunil 2000 menetluse lõpetamist R. Raudkepi kaebuses seoses haldustoimingu sooritamisega,

kuna vahepeal oli R. Raudkepp erastanud tema poolt üürilepingu alusel kasutatava korteri.

R. Raudkepp oma 21. juuli 2000. a. avalduses taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuna soovis

kasutada advokaadi abi, et esitada kohtule juriidiliselt korrektset taotlust õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamiseks, kuid pole leidnud endale advokaati puhkusteperioodi tõttu. Ühtlasi mainis

R. Raudkepp oma avalduses, et kahju hüvitamise nõue sisaldus juba tema poolt 22. veebruaril

2000. a. esitatud kaebuse täienduses, kuid nimetatud kaebust ei võetud menetlusse, vaid anti tähtaeg

selles olnud puuduste kõrvaldamiseks.

Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2000. a. määrusega haldusasjas nr. 3-19/2000 lõpetati asja menetlus.

Halduskohus leidis, et vastavalt 28. märtsi 2000. a. kaebuse täiendusele ei nõua kaebaja õigusvastase

toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ning vastavad motiivid puuduvad ka kaebuses endas. Poolte

võrdsuse põhimõttest tulenevalt ei saa juba menetlusse võetud kaebust täiendada täiesti uue

taotlusega. Seetõttu tuleb menetlus asjas lõpetada, kuid kaebuse kahju hüvitamiseks võib esitada

HKMS §-s 9 lg. 2 sätestatud tähtaja jooksul. Halduskohus leidis, et kaebaja ei taotle oma 21. juuli

2000. a. avalduses asja läbivaatamist, vaid kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta soovib esitada

täiendavat taotlust. Kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud.

R. Raudkepp esitas ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist

ning asjas menetluse taastamist.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a. määrusega haldusasjas nr. II-

3/369/2000 jäeti halduskohtu määrus muutmata. Kolleegium leidis, et R. Raudkepi 22. veebruari

2000. a. kaebuse täienduse nõue ja taotlused olid ebaselged. Kaebaja selgelt väljendatud taotlused

sisaldusid alles 28. märtsi 2000. a. kaebuse täienduses. Selles esitati tegevusetuse õigusevastasuse

tuvastamisnõue ja toimingu sooritamise kohustamisnõue, kuid kaebuse täienduses ei olnud märgitud,

et kaebuse esitajale oleks õigusvastase toiminguga tekitatud kahju ning puudus kahju hüvitamise

nõue. Soovi esitada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue väljendas R. Raudkepp

alles 21. juuli 2000. a. avalduses, millega ta taotles asja arutamise edasilükkamist põhjusel kasutada

advokaadi abi kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et

R. Raudkepp oleks taotlenud asja läbivaatamist ja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist.

Halduskohus lõpetas õigesti asja menetluse, kuna sooritamata toiming oli sooritatud ja kaebaja ei

taotlenud asja läbivaatamist.

R. Raudkepp esitas Riigikohtule erikaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruste tühistamist. Erikaebuses väidetakse:

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole käsitlenud ringkonnakohtule esitatud erikaebuse

väidet, et halduskohus ei edastanud kaebajale Kaitseministeeriumi vastust, milles taotleti menetluse

lõpetamist, ei enne kohtuistungit ega kohtuistungi ajal, samuti puudus nimetatud dokument

kohtutoimikust toimikuga tutvumise ajal. Sellega rikuti protsessiosalise HKMS §-st 15 lg. 1 tulenevat

õigust tutvuda toimikuga, uurida dokumente ja vaielda vastu teise protsessiosalise taotlustele.

Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud apellandi väited, mis puudutasid talle advokaadi määramist,

kahju hüvitamise nõude kõrvaldamist ja istungi edasilükkamist advokaadi mitteleidmise tõttu.

Halduskohus ei motiveerinud väidet, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kahju hüvitamise nõuete

lahendamine. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas halduskohtu menetlus neis aspektides on olnud

seaduslik.

Alusetu on ringkonnakohtu väide, et 22. veebruari 2000. a. kaebuse täienduses esitatud taotlus pole

selge. Ringkonnakohtul oleks olnud õigus nõuda täiendavaid dokumente. Kaebuses ja selle

täiendustes on selgitatud, milles seisnes kaebajale kahju tekitamine.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Kaitseministeerium, et ringkonnakohtu seisukoht asja

menetluse lõpetamise osas on õige, kuna kaebaja ei taotlenud asja läbivaatamist. Alusetu on kaebaja

väide talle Kaitseministeeriumi vastuse esitamatajätmise osas, kuna Halduskohtumenetluse seadustik

ei sätesta nõuet kohtu poolt väljanõutavate ja kaebusi käsitletavate seletuste suhtes. Puudus kaebaja

poolt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, mistõttu kohus ei saanud seda ei

menetlusse võtta ega menetlusest kõrvaldada. Kohtuistungil avaldas R. Raudkepp soovi esitada kahju

hüvitamise nõue, kuid ta ei taotlenud asja läbivaatamist ja Kaitseministeeriumi tegevusetuse

õigusvastasuse kindlakstegemist.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:

1. HKMS § 24 lg. 1 p. 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui toiming, mille kohustamist

kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja

läbivaatamist.

Halduskohus on leidnud, et kaebaja taotles oma 21. juuli 2000. a. avalduses kohtuistungi

edasilükkamist põhjusel, et ta tahtis esitada uue taotluse, so taotluse õigusvastase toiminguga

tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid ei taotlenud asja läbivaatamist. R. Raudkepi avalduses polnud

sellist soovi küll sõnaselgelt väljendatud, kuid tema avalduses sisalduva taotluse eesmärk on

tõlgendatav asja läbivaatamise soovina.

HKMS § 19 lg. 7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on

kohaldatav ka taotluste puhul. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete

õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus

hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt

ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus

on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust

kaebaja soovis esitada.

R. Raudkepp on nii halduskohtule 22. veebruaril 2000 esitatud kaebuse täienduses, 21. juuli 2000. a.

avalduses kui ka halduskohtu istungil väljendanud selgelt oma tahet esitada kahju hüvitamise nõue.

Seega pidi kohtule olema arusaadav tema soov asja menetlemist jätkata.

Kuigi käesolevas haldusasjas ei ole kaebus esitatud 6. märtsi 2000. a. kaebuse käiguta jätmise

määruse vaidlustamiseks, peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Nimetatud

määruse väide, et halduskohtu pädevusse ei kuulu moraalse ja materiaalse kahju hüvitamine ning

sellekohased nõuded tuleb esitada linnakohtule Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras,

ei ole kooskõlas HKMS §-ga 6 lg. 3 p. 2. Selle sätte kohaselt võib halduskohtus taotleda õigusvastase

haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Käesolevas asjas on kohus selle asemel, et

kaebaja õiguste võimalikult tulemusliku kaitse eesmärgil välja selgitada tema tegelikud taotlused,

viinud kaebaja olukorda, kus ta oli sunnitud loobuma juba esitatud kahju hüvitamise taotlusest

vastavalt halduskohtu määruses sisaldunud seadusest mittetulenevale ettekirjutusele. R. Raudkepi

21. juuli 2000. a. avalduse tõlgendamisel oleksid kohtud pidanud ka seda arvestama

2. Vastavalt HKMS § 15 lg. 1 on protsessiosalisel õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste

taotlustele. TsMS § 176 kohaselt lahendab kohus protsessiosalise taotluse pärast teiste

protsessiosaliste arvamuste ärakuulamist. Käesoleva haldusasja menetluse käigus on rikutud kaebaja

õigust avaldada oma seisukoht Kaitseministeeriumi poolt 30. juunil 2000 esitatud menetluse

lõpetamise taotluse suhtes. Kohus ei ole andud R. Raudkepile võimalust väljendada kohtuistungil

sõnaselgelt oma seisukohta.

Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud õigeks asjas menetluse

lõpetamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks pidanuks halduskohus kindlaks tegema,

milles seisnes kaebaja tegelik tahe ning kas kohtuistungi edasilükkamise taotlus tähendas ka taotlust

asi läbi vaadata. Halduskohtu 24. juuli 2000. a. istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks

protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitanud kaebaja seisukoha Kaitseministeeriumi taotluse

osas.

3. Lisaks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks selgitada järgmist. TsMS §-s 7 lg. 6 sisalduv

nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne. HKMS § 10

sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele ja protestile. Selle paragrahvi esimeses lõikes

nähakse ette kaebuse kirjalik vorm. HKMS § 5 lg. 1 kohaselt juhindub halduskohus

Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS

§ 7 lg. 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida

halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on

tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele. HKMS § 10 lg. 1 eesmärk on

tagada kaebuse sisust arusaamine kohtute ja protsessiosaliste poolt. Kui käsikirjaline kaebus on hästi

loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid HKMS § 10 lg. 1 eesmärk on

saavutatud, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine sellel põhjusel.

4. Erikaebuse esitaja väidab, et ringkonnakohus pole kontrollinud halduskohtu menetluse

seaduslikkust kaebajale advokaadi määramiseks esitatud taotluse menetlemisel. R. Raudkepp on

Tallinna Halduskohtult 3. veebruaril 2000. a. taotlenud talle "tasuta advokaadi määramist". Tallinna

Halduskohus on 4. veebruari 2000. a. määruses leidnud, et nimetatud taotluse rahuldamiseks puudub

kohtul seaduslik alus, kuna HKMS § 94 kohaselt on kohtul õigus vabastada maksujõuetu isik

täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest advokaadi sellekohase taotluse alusel, kuid

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebuse esitajale advokaadi määramist. Ringkonnakohus

on oma määruses küll selgitanud HKMS §-st 94 ja TsMS §-st 83 lg. 3 tulenevaid võimalusi, kuid ei

ole hinnanud halduskohtu tegevust R. Raudkepi selle taotluse rahuldamisest keeldumisel.

Halduskohtu seisukoht advokaadi määramise küsimuses on ekslik. HKMS § 14 lg. 5 järgi

kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega kuulub ka

halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 83 lg. 3, mis näeb ette, et kui kohus leiab, et asjas

pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib

kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 5, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Rutt Raudkepi erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-19/2000 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/369/2000

ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Määrus jõustub 13. veebruaril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann