3-2-1-23-01 · Riigikohus

3-2-1-23-01

M Ä Ä R U S

Tartus 13. veebruaril 2001. a

Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul

kohtuistungil 5. veebruaril 2001. a Udo Simmeri, Armand Sõmeri, Kaur Köögi, Lehte Põlluste,

Toomas Soosalu ja Sten Zuppingu erikaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. oktoobri 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1080/00. Istungist võtsid osa K. Köögi esindaja

vandeadvokaat M. Kaasik, AS Tallinna Meretehas ja Balti Laevaremonditehase AS esindaja

vandeadvokaat A. Aavik ning AS Tallinna Meretehas esindaja vandeadvokaat S. Levin.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsusega kuulutati välja AS Tallinna Meretehas pankrot.

13. detsembril 1999. a esitas pankrotivõlgnik linnakohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks

PankrS § 93 lg 3 alusel raugemise tõttu. Tallinna Linnakohtu 6. juuli 2000. a määrusega jäeti taotlus

rahuldamata. Määruse põhjendustel lõpetab kohus PankrS § 93 lg 3 järgi võlgniku taotlusel

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab

pandi nende tagamiseks. Kuna osa võlgniku vastu esitatud nõuetest on rahuldamata või pandiga

tagamata, siis puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Pankrotimenetluse kestel

võetud kohustuste suurus on pankrotihalduri andmetel umbes 8,9 miljonit krooni. Menetluse

lõpetamise korral poleks need kohustused täidetavad PankrS §-st 85 tuleneva eelistusega.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2000. a määrusega tühistati võlausaldaja Balti

Laevaremonditehase AS erikaebuse alusel linnakohtu määrus ja lõpetati AS Tallinna Meretehas

pankrotimenetlus raugemise tõttu juriidilist isikut lõpetamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel

tuleneb PankrS §-st 25, et juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine

on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Linnakohus ei arvestanud 26. aprillil 2000. a toimunud

võlausaldajate erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsust teha kohtule ettepanek võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 93 lg 3 alusel raugemise tõttu. Kohtu hinnang

pankrotimenetluses esitatud nõuetele ei ole vastavuses asjas kogutud tõenditega. Pankrotiseadus ei

nõua, et pankrotimenetlusega seotud kulud oleksid tasutud enne pankrotimenetluse lõpetamist.

Pankrotimenetluse jätkumine suurendab võlgnevust. Võlgniku igapäevane majandustegevus

pankrotimenetluse tingimustes ei suuda kulusid katta. Linnakohus jättis hinnangu andmata Vabariigi

Valitsuse 9. novembri 1999. a protokollilisele seisukohale põhimõtteliseks nõusolekuks

pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 93 lg 3 alusel. Nimetatud nõusolek kui riigipoolne

seisukoht väljendab riigi avalikku huvi.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palusid kassaatorid ringkonnakohtu määruse tühistada. Erikaebuse esitajad on

võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud pankrotimenetluse ajal, v.a S. Zupping, kelle nõue tekkis

enne pankrotimenetlust. PankrS § 2 lg 5 kohaselt saab pankrotimenetluses tehtud kohtumäärustele

esitada erikaebust ainult pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 94 lg 9 kohaselt saab

erikaebuse esitada nendele määrustele, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, lõpparuande

kinnitab või ärikeeldu kohaldab. Linnakohtu määrusele, millega keelduti pankrotimenetluse

lõpetamisest, ei saanud erikaebust esitada ja seda lahendades ületas ringkonnakohus oma pädevust.

Võlgniku pankrotimenetlus lõpetati ilma, et pankrotimenetluse ajal tekkinud nõuded oleksid

rahuldatud või pandiga tagatud. Sellega eelistati ühtesid võlausaldajaid teistele.

III. Vastus erikaebusele

Vastuses erikaebusele pidasid AS Tallinna Meretehas ja Balti Laevaremonditehase AS

ringkonnakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Erikaebuse esitajatel puudub õigus

apellatsioonikohtu määrusele erikaebust esitada, sest nad ei ole protsessiosalised. Kassaatorid on

ekslikult asunud seisukohale, et nad on võlausaldajad PankrS § 4 mõttes. Pankrotivõlausaldajaks on

isik, kes on oma nõude esitanud seaduses ettenähtud korras ning selle kaitsnud. PankrS § 95 lg 2

kohaselt võib pankrotimenetluse ajal tekkinud nõude võlgniku vastu esitada pärast pankrotimenetluse

lõppu hagimenetluses.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium ei nõustu väitega, et kaebajatel puudub õigus apellatsioonikohtu määrust vaidlustada.

PankrS § 94 lg 9 sätestab, et määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik

või võlausaldaja esitada erikaebuse. Kolleegium on seisukohal, et PankrS § 94 lg-s 9 kasutatud

võlausaldaja mõiste hõlmab ka neid isikuid, kellel on tekkinud pankrotivõlgniku vastu nõudeõigus

pankrotimenetluse ajal halduri tehtud tehingutest, halduri poolt täitmiseks võetud tehingutest, samuti

võlgniku majandustegevuse jätkumisest (PankrS § 85 lg 1 p 1).

Tallinna Linnakohtu 6. juuli 2000. a määrusega jäeti võlgniku taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu rahuldamata. Pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate nõuete kiire rahuldamise

kindlustamiseks võib PankrS § 2 lg 5 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada

erikaebuse ainult samas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette erikaebuse esitamist

kohtumääruse peale, millega kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse pankrotimenetluse

lõpetamiseks. Seega polnud Tallinna Linnakohtu 6. juuli 2000. a määruse peale, millega

pankrotimenetluse lõpetamise taotlust ei rahuldatud, apellatsiooni korras edasi kaebamine lubatud

ning ringkonnakohtul ei olnud õigust erikaebust läbi vaadata.

PankrS § 93 lg 3 järgi kohus lõpetab võlgniku taotlusel pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui

kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Kolleegium

soostub kaebajate seisukohaga, et PankrS § 93 lg 3 kohaldamiseks peavad olema rahuldatud või

pandiga tagatud ka need esitatud nõuded, mis on võlgniku vastu tekkinud pankrotimenetluse ajal. Kui

pankrotimenetluses tekkinud nõuet pole pankrotimenetluse ajal esitatud, võib selle PankrS § 95 lg 2

kohaselt esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist hagimenetluses.

Õigusabi eest Riigikohtus tasus K. Köök Advokaadibüroole Tark & Co 23 600 krooni. TsMS § 61

lg 1 p 2 näeb ette, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja

põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel,

kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kolleegium loeb K. Köögi vajalikuks ja

põhjendatud kuluks õigusabi eest kassatsiooniastmes 4000 krooni ja peab vajalikuks selle välja

mõista esimese astme kohtu määrusele erikaebuse esitanud Balti Laevaremonditehase AS-lt.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2000. a AS Tallinna

Meretehas pankrotimenetluse lõpetamise määrus ning lõpetada Balti Laevaremonditehase AS

erikaebuses apellatsioonimenetlus.

Erikaebus rahuldada.

Saata asi Tallinna Linnakohtule AS Tallinna Meretehas (pankrotis) pankrotimenetluse

jätkamiseks.

Välja mõista Balti Laevaremonditehase AS-lt Kaur Köögi kasuks 4000 (neli tuhat) krooni

kantud õigusabikulu katteks.

Tagastada Alek Svistunile 25. oktoobril 2000. a U. Simmeri, A. Sõmeri, K. Köögi, L. Põlluste,

T. Soosalu ja S. Zuppingu eest tasutud kautsjon kokku 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull