3-3-1-60-00 · Riigikohus

3-3-1-60-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. veebruaril 2001

Külli Kuusi kassatsioonkaebuse läbivaatamine maareformi seaduse § 6 lg. 2 p. 2 kohaldamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. jaanuaril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Külli Kuusi kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 29. septembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-91/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Külli Kuus ja tema esindaja vandeadvokaat Sirje Must, Võru

Maavalitsuse esindaja Krista Paal, Rein Talmet ning tema esindaja vandeadvokaat Valli Kallaste.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Külli Kuus esitas 28. septembril 1999. a. Võru Maakohtule kaebuse, milles taotles Võru Rajooni

RSN Täitevkomitee 28. märtsi 1989. a. otsuse nr. 100 p. 11 täielikult seadusevastaseks tunnistamist.

Kaebaja ja tema vend Jaan Tolk on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks 1/6 mõttelises

osas "Talumaakoht nr. 50" talu maa osas Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 13. oktoobri 1995. a.

otsusega. Võru Rajooni RSN Täitevkomitee 28. märtsi 1989. a. otsusega nr. 100 eraldati Rein

Talmetile EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu 22. märtsi 1988. a. määruse nr. 144 ning

Eesti NSV maakoodeksi §-de 17 ja 77 alusel tähtajata kasutamiseks 10,4 ha maad taluks. Osa

eraldatud maast (ca 5 ha) kattub kinnistuga, millest osa tagastamist taotlevad omandireformi

õigustatud subjektid. Kaebaja väitel oli maaeraldus R. Talmetile ebaseaduslik, sest täitevkomitee

vaidlustatav otsus on allkirjastamata, s.o. kehtetu.

Võru Maakohtu 3. aprilli 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-103/1999 kaebus rahuldati ja Võru

Rajooni RSN Täitevkomitee 28. märtsi 1989. a. otsuse nr. 100 p. 11 tunnistati õigusvastaseks.

Halduskohus asus seisukohale, et seadus Eesti NSV rajooni rahvasaadikute nõukogu kohta kehtestas

§-s 52 täitevkomitee otsusele vorminõude. Nimetatud sätte kohaselt kirjutavad otsusele alla

täitevkomitee esimees ja sekretär. Kohus leidis, et täitevkomitee vaidlustatud otsuse allkirjastamata

jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine.

2. mail 2000. a. esitas Rein Talmet apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Võru Maakohtu

3. aprilli 2000. a. otsus ja teha uus otsus, millega jätta Külli Kuusi kaebus rahuldamata. Apellandi

väitel ei saa ühe allkirja puudumist kollegiaalsel otsusel lugeda menetlusnormi oluliseks rikkumiseks.

Kaevatav otsus võeti vastu ühehäälselt, nii otsusele kui protokollile on alla kirjutanud protokollija ja

sekretär. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi HKMS § 7 lg. 1 mõttes.

Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2000. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tühistati

Võru Maakohtu halduskohtuniku 3. aprilli 2000. a. otsus. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega

jättis Külli Kuusi kaebuse rahuldamata. Vastavalt ringkonnakohtu otsuse motiividele on põhjendatud

apellandi väide, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Ringkonnakohus leidis, et

vaidlustatud otsus sai rikkuda vaid neid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mis tal olid vaidlustatud

otsuse vastuvõtmise ajal. Vastavalt taluseaduse §-le 8 lg. 1 oli talu taastamisel eelisõigus selle endisel

omanikul seisuga 23. juuli 1940. a. või tema seadusjärgsetel pärijatel, kellest oli eelisõigus neil, kelle

valduses olid endise talu hooned. See eelisõigus kehtis 2 aasta jooksul alates nimetatud seaduse

jõustumisest, seega kuni 25. detsembrini 1991. a. Kaebuse esitaja väited, mille kohaselt vaidlustatud

otsuse punkt 11 on seadusevastane selle tõttu, et otsusel puudub täitevkomitee esimehe allkiri, ei ole

põhjendatud.

Külli Kuus esitas 30. novembril 2000. a. kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus

tühistada ja jätta jõusse esimese astme kohtu otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi ja asunud väärale seisukohale, et täitevkomitee esimehe või tema

asetäitja allkirja puudumine täitevkomitee otsusel ei too kaasa tehingu kehtetust. Kassaator leiab, et

nimetatud otsuse puhul on tegemist tehinguga TSK § 43 lg. 1 tähenduses. Vastavalt TSK §-le 51 lg. 1

on seaduse nõuetele mittevastav tehing aga kehtetu. TSK § 47 sätestas tehingule allakirjutamise

nõude. Ka seadus Eesti NSV rajooni rahvasaadikute nõukogu kohta sätestas §-s 52, et täitevkomitee

otsusele kirjutavad alla täitevkomitee esimees ja sekretär. Seega kehtestas seadus konkreetse

vorminõude, mida ei ole täidetud. Asjakohased ei ole ringkonnakohtu väited seoses talu taastamise

eelisõiguse kehtivusega kuni 25. detsembrini 1991. a., sest kassaator taotleb maa tagastamist

omandireformi käigus, mitte aga taluseaduse alusel. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb selles,

et ta taotleb just selle maa tagastamist, mis on Võru Rajooni RSN Täitevkomitee 1989. a.

vaidlustatud otsusega eraldatud R. Talmetile.

Võru Maavalitsus ei nõustu kassatsioonkaebuses toodud väidetega. Vastustaja on seisukohal, et

endise kinnistu Talumaakoht nr. 50 omanikud ega nende pärijad ei taotlenud maad taluseaduse alusel.

Seega leidis Tartu Ringkonnakohus õigesti, et Külli Kuusi subjektiivseid õigusi pole vaidlustatud

otsusega rikutud. Võru Maavalitsus leiab, et Külli Kuusil ei ole antud asjas põhjendatud huvi HKMS

§ 26 lg. 1 p. 3 mõttes.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:

Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-91/00 on oma lõppjäreldustes

õige.

1. AÕSRS § 18 lg. 2 kolmanda lause kohaselt kuulub vaidlus Eesti NSV taluseaduse või sellele

eelnenud EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu 1988. aasta 22. märtsi määruse nr. 144

"Individuaalse töise tegevuse kohta põllumajanduses" (ENSV Teataja 1988, 17, 214) ning ENSV

Ministrite Nõukogu 1989. aasta 16. veebruari määruse nr. 71 "Talumajanduse arendamise esmaste

abinõude kohta" (ENSV Teataja 1989, 11, 121) alusel talu rajamiseks maa eraldamise õigsuse üle

lahendamisele kohtus. Sellest tulenevalt võib maareformi õigustatud subjekt pöörduda kohtusse maa

talupidamiseks eraldamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kui selle maa tagastamine sõltub

varasema maaeralduse õiguspärasusest.

Vastavalt maareformi seaduse § 6 lg. 2 punktile 2 ei kuulu õigustatud subjektile tagastamisele maa,

mis on antud selle seaduse vastuvõtmise ajaks, s.o. 17. oktoobriks 1991, teisele füüsilisele isikule

põliseks kasutamiseks seaduslikus korras taluseaduse alusel. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

§ 18 lg. 2 järgi tuleb õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või kompenseerimisel lugeda

taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maaga võrdseks kuni taluseaduse jõustumiseni

eelpool nimetatud määruste alusel talude rajamiseks antud maa.

2. Rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsuste tegemise korda reguleeris vaidlustatud

otsuse tegemise ajal seadus Eesti NSV rajooni rahvasaadikute nõukogu kohta. Nimetatud seaduse

§ 52 sätestab muuhulgas, et rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsusele kirjutab alla

täitevkomitee esimees. Kohtutoimikutest nähtub, et vaidlustatud otsusele ei ole täitevkomitee esimees

või tema asetäitja alla kirjutanud.

Täitevkomitee 1989. a. otsuse allkirjastamata jätmisest kui vorminõude rikkumisest ei saa teha

järeldust, et maa eraldamine R. Talmetile ei ole seaduslik AÕSRS § 18 lg. 2 ja Maareformi seaduse

§ 6 lg. 2 p. 2 tähenduses, mis oleks eelduseks maa tagastamisel õigustatud subjektile. Järeldus, et

ainuüksi sellise vorminõude rikkumise tõttu on maa eraldamine R. Talmetile õigusvastane, oleks

ebaõige seepärast, et siis oleks avalikku võimu teostanud organi sisuliselt seadusliku otsustuse

vormiveal põhjendamatu negatiivne mõju otsustuse adressaadile.

3. Maa eraldamisel talu loomiseks on tegemist haldusaktiga - antud juhul tolleaegse täitevkomitee

otsusega, mitte aga tsiviilõigusliku tehinguga tsiviilkoodeksi § 47 tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole

käesoleva asja lahendamisel põhjendatud viited tsiviilkoodeksi sätetele.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 1 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Külli Kuusi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri

2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-91/00 muutmata.

Kanda kautsjon riigituludesse.

Otsus jõustub 6. veebruaril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann