Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-1-01 ECLI:EE:RK:2001:3.1.3.1.01.43 AI generated

3-1-3-1-01 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-1-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2001 3-1-3-1-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 23. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja H.T. süüdistuses KrK 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa H.T. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kümme kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 5. mai 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. 2. Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega liideti sellele karistusele KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.T-le kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. 3. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 30. märtsil 1999. a toime pandud salajases varguses ning tema karistuseks mõisteti kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse nimetatud maakohtu otsuse tühistamist H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 40 lg 3 järgi ja selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.1. Avalduses leitakse, et maakohus on H.T-le mõistetud karistusele ebaõigesti liitnud osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Nimelt oli 19. aprillil 2000. a veel jõustumata eelmine, so Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a kohtuotsus, millega mõistetud karistusele oli juba liidetud Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus. Seega on tekkinud olukord, kus Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistust on liidetud teistkordselt. 5. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis samuti, et kohtud on Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega H.T-le mõistetud karistust alusetult liitnud uutele karistustele kaks korda. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal kohtule teadmata asjaolu tõttu on Lääne Maakohus 19. aprilli 2000. a otsuse tegemisel tahtmatult rikkunud KrK § 40 lg 3 sätteid, kuna liitis H.T-le mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Viimati nimetatud karistus oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega. juba liidetud Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega (seega 19. aprilliks 2000 veel jõustumata kohtuotsusega) H.T-le mõistetud karistusega. Seega puudus kohtul seaduslik alus selle karistuse uuesti liitmiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks Lääne Maakohtu otsusega tulnud H.T-le mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel liita Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega mõistetud lõplik karistus. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsus H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 31. jaanuaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-1-01 · Riigikohus: jaanuaril 2001 3-1-3-1-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 23. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja H.T. süüdistuses KrK 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa H.T. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kümme kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 5. mai 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. 2. Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega liideti sellele karistusele KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.T-le kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. 3. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 30. märtsil 1999. a toime pandud salajases varguses ning tema karistuseks mõisteti kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse nimetatud maakohtu otsuse tühistamist H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 40 lg 3 järgi ja selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.1. Avalduses leitakse, et maakohus on H.T-le mõistetud karistusele ebaõigesti liitnud osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Nimelt oli 19. aprillil 2000. a veel jõustumata eelmine, so Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a kohtuotsus, millega mõistetud karistusele oli juba liidetud Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus. Seega on tekkinud olukord, kus Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistust on liidetud teistkordselt. 5. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis samuti, et kohtud on Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega H.T-le mõistetud karistust alusetult liitnud uutele karistustele kaks korda. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal kohtule teadmata asjaolu tõttu on Lääne Maakohus 19. aprilli 2000. a otsuse tegemisel tahtmatult rikkunud KrK § 40 lg 3 sätteid, kuna liitis H.T-le mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Viimati nimetatud karistus oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega. juba liidetud Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega (seega 19. aprilliks 2000 veel jõustumata kohtuotsusega) H.T-le mõistetud karistusega. Seega puudus kohtul seaduslik alus selle karistuse uuesti liitmiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks Lääne Maakohtu otsusega tulnud H.T-le mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel liita Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega mõistetud lõplik karistus. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsus H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 31. jaanuaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep

Keywords

AI generated
untimely substantiation of claims late criminal complaint late brief submission calculation of waiting period delay in criminal prosecution untimely medical evidence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2001 3-1-3-1-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 23. jaanuaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja H.T. süüdistuses KrK 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa H.T. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kümme kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 5. mai 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ning H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. 2. Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja tema karistuseks mõisteti kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega liideti sellele karistusele KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.T-le kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. 3. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati H.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 30. märtsil 1999. a toime pandud salajases varguses ning tema karistuseks mõisteti kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja H.T. lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse nimetatud maakohtu otsuse tühistamist H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 40 lg 3 järgi ja selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. 4.1. Avalduses leitakse, et maakohus on H.T-le mõistetud karistusele ebaõigesti liitnud osaliselt Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Nimelt oli 19. aprillil 2000. a veel jõustumata eelmine, so Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a kohtuotsus, millega mõistetud karistusele oli juba liidetud Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistus. Seega on tekkinud olukord, kus Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistust on liidetud teistkordselt. 5. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis samuti, et kohtud on Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega H.T-le mõistetud karistust alusetult liitnud uutele karistustele kaks korda. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse tegemise ajal kohtule teadmata asjaolu tõttu on Lääne Maakohus 19. aprilli 2000. a otsuse tegemisel tahtmatult rikkunud KrK § 40 lg 3 sätteid, kuna liitis H.T-le mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 10. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse. Viimati nimetatud karistus oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega. juba liidetud Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega (seega 19. aprilliks 2000 veel jõustumata kohtuotsusega) H.T-le mõistetud karistusega. Seega puudus kohtul seaduslik alus selle karistuse uuesti liitmiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks Lääne Maakohtu otsusega tulnud H.T-le mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel liita Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2000. a otsusega mõistetud lõplik karistus. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsus H.T-le lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 3. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 31. jaanuaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep