3-3-1-65-00 · Riigikohus

3-3-1-65-00

MÄÄRUS

Tartus 29. jaanuaril 2001

Villu Reiljani erikaebuse läbivaatamine HKMS §-de 11 lg. 4 ja 7 lg. 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

11. jaanuaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Villu Reiljani erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 12. oktoobri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/359/2000.

Villu Reiljan esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valitsuse

27. juuni 2000. a. istungi päevakorra p. 28 protokollilise otsuse "NRGenerating International B.V.

poolt AS-is Narva Elektrijaamad 49 %-lise osaluse omandamise ja AS-i Narva Elektrijaamad edasise

tegevusega seotud lepingute põhitingimuste heakskiitmine" punktid 1 ja 2.

Tallinna Halduskohus, tuginedes HKMS §-dele 11 lg. 4 ja 31 lg. 6, tagastas kaebuse 2. augusti

2000. a. määrusega haldusasjas nr. 3-1214/2000. Kaebuse tagastamist motiveeris kohus järgmiselt:

Halduskohtus saab vaidlustada dokumenti, mis annab kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a. määrusega nr. 160 kinnitatud Vabariigi Valitsuse reglemendi

punktist 24 nähtub, et valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse valitsuse

otsustust või sisemist töökorraldust. Seega on valitsuse istungi protokoll dokument, mis fikseerib

valitsuse istungi päevakorda võetud päevakorraküsimuste arutamisel tehtud otsustuse. Valitsuse

istungi protokoll pole õigusakt HKMS § 4 mõttes. Istungi protokollis dokumenteeritud valitsuse

otsustus muutub õigusaktiks alles pärast vastava määruse või korralduse seaduses ettenähtud korras

vastu võtmist.

Kaebusest nähtub, et valitsuse 27. juuni 2000. a. istungil kiideti heaks NRGenerating International

B.V. poolt AS Narva Elektrijaamad 29 % osaluse omandamine ja AS Narva Elektrijaamad edasise

tegevusega seotud lepingute põhitingimused. Majandusministrit kohustati tagama põhitingimuste

detailiseerimine vastavates lepingutes. Vabariigi Valitsuse reglemendi punktidest 85 ja 87 nähtub, et

väljavõtted valitsuse istungi protokollidest saadetakse valitsuse liikmetele. Teistele isikutele

väljastatakse väljavõtted ainult siis, kui see puudutab nende õigusi ja kohustusi. Siit järeldub, et

valitsuse istungi protokoll pole haldusvälistele isikutele suunatud õigusakt ning see ei anna neile

õigusi ega pane neile kohustusi.

Valitsuse 27. juuni 2000. a. istungi päevakorrapunkti 28 osas vastu võetud ja istungi protokollis

dokumenteeritud otsustus on sisuliselt toiming, millega valitsus on lahendanud internse

protseduurilise küsimuse. Halduskohtu kontrollile ei allu toimingud, millega kiidetakse heaks kellegi

tegevus. Ka ei allu halduskohtu kontrollile valitsuse istungil ministrile antud juhised.

Kuna vaidlustatud istungiprotokoll pole suunatud kaebajale ja ei anna talle õigusi ega pane kohustusi,

siis pole see dokument halduskohtu poolt kontrollitav.

V. Reiljan esitas selle määruse peale erikaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi esimese

astme kohtule läbivaatamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2000. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Motivatsioonilt langeb ringkonnakohtu määrus suuresti ühte

halduskohtu määrusega.

Riigikohtule esitatud erikaebuses palub V. Reiljan tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrused. Erikaebuses väidetakse:

Valitsuse istungi protokolliline otsus on haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes.

Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 82 kohaselt väljastatakse valitsuse õigusakte ja väljavõtteid

valitsuse istungi protokollidest ainult siis, kui need puudutavad nende õigusi või kohustusi. Seega on

sätestatud võimalus, et valitsuse protokolliline otsus võib puudutada ka kolmandate isikute õigusi ja

kohustusi. Tegemist ei pruugi olla vaid haldusesisese dokumendiga.

Riigikogu 16. detsembri 1998. a. otsusega nr. 28 kanti riigile tähtsate äriühingute nimekirja RAS

Eesti Energia Eesti Elektrijaama baasil asutatav äriühing ning RAS Eesti Energia Balti Elektrijaama

baasil asutatav äriühing. Kuna AS Narva Elektrijaamad on asutatud Eesti Elektrijaama ja Balti

Elektrijaama varade baasil, siis on AS Narva Elektrijaamad riigile tähtsate äriühingute nimekirjas.

Riigikogu 16. detsembri 1998. a. otsuse nr. 28 punktis 2 kohustatakse Vabariigi Valitsust valmistama

ette vajalikud materjalid seoses Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama kavandatava müügi või

erastamisega ning esitama need eelneva nõusoleku saamiseks Riigikogule. See otsus on jõus ja

vastavalt Põhiseaduse §-le 87 p. 6 valitsusele täitmiseks kohustuslik.

Vaidlustatud otsus rikub Riigikogu liikme subjektiivset õigust osaleda Riigikogus otsustuse tegemisel

AS Narva Elektrijaamad erastamistingimuste määramisel seadusandliku võimu teostamisel.

Vabariigi Valitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele ollakse seisukohal, et erikaebusele ei tuleks

anda menetlusluba. Menetlusloa andmisel tuleks erikaebus jätta rahuldamata. Vastuses väidetakse:

Vaidlustatud otsus pole haldusakt HKMS § 4 mõttes.

Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi.

Riigikogu 16. detsembri 1998. a. otsus ei oma asjas õiguslikku tähendust.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht:

1. Tallinna Halduskohus leidis asja läbivaatamiseks ettevalmistamisel, et vaidlustatud otsustus on

toiming, millega Vabariigi Valitsus lahendas internse küsimuse. Kuna vaidlustatud otsustus pole

suunatud kaebajale ega loo kaebajale õigusi ega pane talle kohustusi, siis pole see otsustus

halduskohtu poolt kontrollitav. Nendel motiividel tagastas halduskohus asja läbivatamiseks

ettevalmistamisel V. Reiljani kaebuse HKMS § 11 lg. 4 alusel.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et halduskohtul polnud alust tagastada kaebust

kohtumääruses esitatud motiividel HKMS § 11 lg. 4 alusel.

HKMS § 11 lg. 4 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine pole

halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda.

Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-ga 3. Selle sätte lõike 1 punkti 1 järgi kuulub

halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Lõike 2 järgi ei kuulu halduskohtu

pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse

menetluskorra. Vaidlus AS Narva Elektrijaamad puudutava Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

seaduslikkuse üle on iseenesest avalik-õiguslik.

HKMS § 7 lg. 1 esimese lause järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või

toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nii sätestatud kaebeõigus ei mõjuta

halduskohtu pädevust. Kaebust ei saa HKMS § 11 lg. 4 alusel tagastada asja läbivaatamiseks

ettevalmistamisel põhjendusega, et kaebaja õigusi pole rikutud.

Kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku

kaebaja subjektiivset õigust. Asja ettevalmistamisel peab halduskohus vastavalt HKMS §-le 11 lg. 1

p. 1 ja 2 kontrollima, kas kaebus või protest vastab sama seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, kas on

tasutud riigilõiv ja kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. Seda, kas kaevatav

haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi, saab lahendada üksnes kohtuotsusega pärast asja

sisulist arutamist kohtuistungil. Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse

esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse

rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Hinnang akti või toimingu

õiguspärasusele jääb andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg. 1 esimene lause ei anna õigust pöörduda

halduskohtusse avalikes huvides. See säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma

subjektiivsete õiguste rikkumise korral.

Analoogilistele seisukohtadele asuti 1993. a. vastu võetud Halduskohtumenetluse seadustiku

kehtimise ajal Riigikohtu halduskolleegiumi 25. mai 1999. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-25-99

Tanel Järveti kassatsioonkaebuse läbivaatamisel.

2. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et Vabariigi Valitsuse reglemendi nende

sätete alusel, millest tuleneb, et valitsuse protokolliline otsus ei saa olla suunatud haldusevälistele

isikutele, pole põhjendatav see, et otsus ei riku isiku õigusi. Vastupidine seisukoht oleks formaalne.

Lähtuda tuleb protokollilise otsuse sisust. Haldusvälisele isikule suunatud protokolliline otsus võib

rikkuda isiku õigusi, sõltumata sellest, kas protokollilist otsust on lubatud või keelatud suunata

haldusvälisele isikule.

3. Kuna tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, siis erikaebus rahuldatakse,

sõltumata kaebuse esitaja argumentidest. Asi saadetakse Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Villu Reiljani erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-1214/2000 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/359/2000.

Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Tagastada kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 29. jaanuaril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann