3-2-1-141-00 · Riigikohus

3-2-1-141-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. jaanuaril 2001. a

Arvo Nauri hagi Kiviõli linna ja OÜ Elkarin vastu ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 20. novembril 2000. a läbi Kiviõli linna ja OÜ Elkarin kassatsioonkaebuste

alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-84/00.

Istungist võtsid osa hageja A. Naur, tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga, Kiviõli linna esindaja

vandeadvokaat A. Tooming ja OÜ Elkarin esindaja vandeadvokaat A. Luberg.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Kohtla-Järve Linnakohtu 5. novembri 1999. a otsusega tunnistati kehtetuks Kiviõli Linnavalitsuse ja

OÜ Elkarin vahel 25. märtsil 1997. a sõlmitud ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte tervikvara ostu-

müügileping. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitati Kiviõli Linnavolikogu 13. veebruari 1997. a

otsusega nr 34 Kiviõli Linnavalitsuse 17. jaanuari 1997. a protokolliline otsus ja tunnistati ME

Kiviõli Linna Heakorraettevõtte tervikvara erastamise parimaks pakkujaks OÜ Elkarin. Kiviõli

Linnavolikogu 13. veebruari 1997. a otsus nr 34 erastamise parima pakkuja kindlaksmääramiseks

tunnistati halduskohtu otsusega täielikult seadusevastaseks ja tehti linnavolikogule ettepanek asi

uuesti läbi vaadata. Kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud volikogu otsuse alusel sõlmitud

munitsipaalvara ostu-müügileping tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna hageja osales ME Kiviõli Linna

Heakorraettevõtte enampakkumisega erastamisel, siis oli ta õigustatud nõudma ostu-müügilepingu

kehtetuks tunnistamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse resolutsiooni ja tunnistati

25. märtsil 1997. a Kiviõli Linna ja OÜ Elkarin vahel sõlmitud ME Kiviõli Linna Heakorraettevõtte

tervikvara ostu-müügilepingu tühisust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Otsuse põhjendustel tulenes hageja õigus hagi esitamiseks TsKS §-st 4 lg 1 (praegu kehtiva TsMS § 4

lg 1). Kuna kohus tegi kindlaks hageja õiguste ja vabaduste rikkumise, siis rahuldas kohus hagi.

Kohtla-Järve Linnakohtu 12. jaanuari 1998. a ja Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 1998. a

seadusjõustunud otsustega tuvastati erastamisseadusest tulenevate hageja subjektiivsete õiguste

rikkumine vaidlustatud lepingule eelnevates kohustuslikes haldustoimingutes. Hagejal

erastamisprotsessis osalejana oli õigus nõuda selle läbiviimist vastavalt seadusele ja seadusevastaselt

läbiviidud erastamisprotsessi tulemusena sõlmitud lepingu tühisuse tunnustamist. Linnakohus

tuvastas õigesti, et leping sõlmiti seadusvastaseks tunnistatud haldusakti alusel. Halduskorras

seadusvastaseks tunnistatud haldusakt loetakse seadusevastaseks algusest peale. Erastamisseaduse

(ErS) § 21 lg 8 järgi sõlmitakse ostu-müügileping pakkujaga, kelle pakkumine on tunnistatud

parimaks. Seetõttu on ostu-müügileping TsÜS § 66 lg 3 järgi tühine ja kehtetu algusest peale.

II. Kassatsioonkaebused ja nende põhjendused

Kiviõli linn palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule. Üheks tsiviilõiguse kaitse viisiks on õiguse

tunnustamine. Kui ringkonnakohus leidis, et ostu-müügileping rikub hageja tsiviilõigusi, pidi kohus

TsMS §-de 227 lg 1 ja 330 lg 4 järgi põhjendama, mille alusel selline järeldus tehti. Kuna hageja ei

ole vaidlustatud lepingu pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta leping tema tsiviilõigusi ja "kohustusi.

Seetõttu on kohtud hagi rahuldanud põhjendamatult ning puudus seaduslik alus hinnata tehingu

seaduslikkust ja käsitleda selle sisu.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1 sätteid, tunnistades tehingu tühisust, kuigi hagi esitati

tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohus tunnistas tehingu tühisust tuginedes TsÜS §-le 66, kuid ei põhjendanud, milles

seisnes tehingu tegemisel seaduse oluline rikkumine või vastuolu põhiseadusliku korra või heade

kommetega.

OÜ Elkarin palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule. Kostja leidis, et kohtul puudus seaduslik alus

hinnata tehingu seaduslikkust. Hageja ei olnud õigustatud nõudma tehingu kehtetuks või tühiseks

tunnistamist, kuna ta ei olnud vaidlustatud tehingu pool. Tehing ei rikkunud hageja õigusi ja selle

kehtetuks või tühiseks tunnistamine ei taasta mingeid hageja õigusi.

Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et kuna halduskohus tuvastas erastamisprotsessis

osalemisel hageja subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumise, oli alus tema hagi rahuldada. Samad

ei ole haldusakti ja tehingu seadusvastasuse motiivid. Kohus rajas oma järeldused tehingu tühisuse

kohta üksnes haldusasjas tehtud otsustele. Kuna haldusakti seadusevastasus ei too iseenesest kaasa

selle alusel sõlmitud tsiviilõigusliku tehingu kehtetust, peab kohus tehingu tühisuse üle otsustamisel

tuvastama tehingu sisu vastuolu seadusega.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1, tunnistades tehingu tühisust, kuigi hagi esitati tehingu

kehtetuks tunnistamiseks.

IV. Vastus kassatsioonkaebustele

Vastuses kassatsioonkaebustele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Hageja oli õigustatud nõudma lepingu kehtetuks tunnistamist, kuna ta osales munitsipaalvara

erastamisel. Haldusakti seadusevastaseks tunnistamisel tekkis tal õigus munitsipaalettevõtte

erastamisele, mida takistas vaidlusalune ostu-müügileping.

V. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid kassaatorite esindajad kassatsioonkaebuse väidete ning vastustaja

vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Hageja taotles kostjate vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Igal isikul on TsMS

§ 4 lg 1 järgi õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega

kindlaksmääratud korras kohtusse. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama ja kohus tuvastama,

milliseid hageja tsiviilõigusi rikub kostjate vahel sõlmitud leping. Kui apellatsioonikohus leidis, et

vaidlustatud ostu-müügileping rikub hageja tsiviilõigusi, pidi kohus TsMS §-dest 227 lg 1 ja 330 lg 4

tulenevalt põhjendama, millistele tõenditele tuginedes selline järeldus tehti. Ringkonnakohus ei ole

õiguslikult ega tõenduslikult põhjendanud, milliseid hageja tsiviilõigusi rikub vaidlustatud ostu-

müügileping.

Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas

märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus tunnistas

viitega TsÜS §-le 66 Kiviõli linna ja OÜ Elkarin vahel sõlmitud munitsipaalettevõtte Kiviõli linna

Heakorraettevõtte tervikvara ostu-müügilepingu tühisust. TsÜS § 66 lg 1 järgi on tehing, mis on

vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on

seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.

Apellatsioonikohus ei ole kohtuotsuse põhjendanud, millise seadusega on ostu-müügileping

vastuolus, milles seisnes tehingu tegemisel seaduse oluline rikkumine või vastuolu põhiseadusliku

korra või heade kommetega.

Kolleegium juhib apellatsioonikohtu tähelepanu sellele, et kui apellatsioonikohus muudab esimese

astme kohtuotsuse põhjendusi, siis ei ole see ainult kohtuotsuse resolutsiooni muutmine, vaid TsMS

§ 334 lg 1 p 2 järgi kohtuotsuse osaline muutmine, mis peab olema märgitud nii kohtuotsuse

kirjeldavas osas kui ka resolutsioonis.

Tehingu kehtetuks tunnistamise hagis tehingu tühisuse tunnustamine ei ole TsMS § 229 lg 1

rikkumine. Tühine tehing on TsÜS § 66 lg 3 kohaselt kehtetu algusest peale, seda ei saa kehtetuks

tunnistada.

Juhindudes TsMS § 363 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Kiviõli Linnavalitsusele 30. mail 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja

OÜ-le Elkarin 1. septembril 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik