3-3-1-58-00 · Riigikohus

3-3-1-58-00

MÄÄRUS

Tartus 25. jaanuaril 2001

Antsla Vallavalitsuse erikaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 21. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Antsla Vallavalitsuse erikaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3-107/2000.

Anneli Viimsalu esitas 12. mail 2000 Võru Maakohtule kaebuse Antsla vallavanema 25. veebruari

2000. a. käskkirja nr. 11 p. 1 tühistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks. Vaidlustatud käskkirjaga

vabastati kaebuse esitaja teenistusest, otsustati kompenseerida talle teenistusest vabastamisest

etteteatamise aeg rahalise hüvitusena ning mõisteti välja hüvitus kolme kuu ametipalga ulatuses ATS

§ 131 lg. 1 alusel ja kasutamata puhkuse eest. Antsla Vallavalitsuse väitel anti koopia käskkirjast

A. Viimsalule kätte 29. veebruaril 2000. Kaebuses taotleti kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist

seoses sellega, et kaebuse esitaja oli püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt. A. Viimsalu oli

24. märtsil 2000 esitanud Antsla vallavanemale kirjaliku taotluse enda teenistusse ennistamiseks. See

jäeti Antsla Vallavalitsuse 19.04.2000. a. kirjaga nr. 1-31/263 rahuldamata.

Võru Maakohus rahuldas määrusega tähtaja ennistamise taotluse. Maakohus pidas tähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks vallavanema poole pöördumist kui katset lahendada vaidlus

kohtuväliselt. Kohtu arvates oli ühtlasi oluline, et kohtuväline avaldus oli vallavalitsusele esitatud

halduskohtusse pöördumiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Tartu Ringkonnakohus jättis Antsla

Vallavalitsuse erikaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus

maakohtu seisukohtadega ja leidis vastuseks vallavalitsuse väidetele veel täiendavalt, et rikutud ei ole

õiguskindluse printsiipi, sest tähtaeg ennistati mõjuval põhjusel. Ringkonnakohtu arvates ei oma

tähtsust ka vallavalitsuse väide, et pooltel on võimalik vaidlus lahendada kokkuleppel ka

halduskohtus asja läbivaatamise käigus.

Antsla Vallavalitsuse erikaebuses Riigikohtule palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja lõpetada

asja menetlus. Vallavalitsus on seisukohal, et katse lahendada vaidlus kohtuväliselt ei kujuta endast

mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. See oleks vastuolus õiguskindluse

põhimõttega.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Erikaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg. 1 sätestab, et ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku

§ 7 lg-s 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes

küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. See Avaliku

teenistuse seaduse säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni

jõustumist 1. jaanuaril 2000. Järelikult tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes

halduskohtusse pöördumise tähtaja osas kohaldada kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud

Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg-t 1. Selle kohaselt esitatakse kaebus

halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe

kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste

rikkumisest.

Selle regulatsiooniga on seadusandja piiranud õiguskindluse huvides kohtusse pöördumise õigust.

Juhtudeks, kus seadusega määratud tähtaja jooksul pole isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel

võimalik kaebeõigust realiseerida, on ette nähtud tähtaja ennistamise võimalus. HKMS § 12 lg. 3

teise lause kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja mööda

lastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla

üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

3. A. Viimsalu pöördumine enda teenistusse ennistamiseks on käsitatav vaidluse kohtuvälise

lahendamise katsena. Kohtuväline menetlus võib sõltuvalt asjaoludest olla sobivam õiguste kaitsmise

viis kui kohtusse pöördumine. Ta on lihtsam ja odavam kui kohtumenetlus. Isikul peab olema

võimalus neid eeliseid kasutada. Õige on ka kohtute seisukoht, et isikul on PS § 15 mõttest tulenevalt

õigus valida, kas ta esitab kaebuse kohtule või püüab lahendada vaidlust kohtuväliselt. Sellest ei

tulene aga, et pärast kohtuvälise lahendamise ebaõnnestumist oleks alati säilinud kohtusse

pöördumise õigus.

Teenistusalastes küsimustes üleskerkinud vaidluste lahendamist reguleeriv ATS 13. peatükk ei näe

ette kohtuvälist vaidluste lahendamise korda ega sätesta, et tähtaeg peatuks ajaks, mil vaidlust

lahendatakse teenistusandjaga kohtuväliselt. HKMS § 9 lg. 3 näeb kohtusse pöördumise tähtaja

alguse edasilükkumise ette seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse korral. Seega ei

pidanud seadusandja muid vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusi iseenesest põhjuseks, mis

pikendaks kohtusse pöördumiseks ettenähtud ajavahemikku. Sellest tulenevalt ei saa igasugune asja

kohtuvälise lahendamise katse kujutada endast veel mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu

viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse

kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.

Kohtuvälist lahendust taotlev isik peab aga tegema temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda

halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Seetõttu

tuleb asja kohtuväliseks lahendamiseks pöörduda pädeva haldusorgani poole võimalikult vara.

4. Käesolevas asjas on maakohus ja ringkonnakohus lugenud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks

põhjuseks haldusorgani poole pöördumise kaebetähtaja jooksul ilma täiendavaid asjaolusid

selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata protsessiosaliste poolt esitatud väiteid ja tõendeid

uuesti ning koguda vajadusel täiendavaid tõendeid. Sellest lähtudes tuleb otsustada, kas vaidluse

kohtuvälise lahendamise katse oli antud juhul mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks või mitte.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Antsla Vallavalitsuse erikaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3-107/2000 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Antsla Vallavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 25. jaanuaril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann