3-2-1-8-01 · Riigikohus

3-2-1-8-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 24. jaanuaril 2001. a

OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu hüpoteegi kustutamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

8. jaanuaril 2001. a kirjalikus menetluses läbi OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) kassatsioonkaebuse

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/724/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

OÜ Vitrina Mööbel pankrot kuulutati välja Järva Maakohtu 28. aprilli 1998. a otsusega. Võlgniku

pankrotivara hulka kuulub kinnistu asukohaga Paides Tööstuse 13 (kinnistusregistriosa nr 483).

Kinnistusraamatu neljandasse jakku on esimesele järjekohale kantud hüpoteek 529 455 krooni

ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.

OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) esitas hagi Eesti Vabariigi (Erastamisagentuuri kaudu) vastu

hüpoteegi kustutamiseks või omaniku nimele kandmiseks. Hagi põhjendustel on kostja nõue

tinglikult rahuldatud, sest see on hageja pankrotimenetluses tunnustatud esimese rahuldamisjärgu

nõudena. Pankrotimenetluses toimub nõuete rahuldamine pankrotiseaduse sätete alusel. Nõude

reaalne rahaline rahuldamine sõltub pankrotimenetluse kuludest ja kinnisasja müügihinnast. AÕS

§ 349 lg 1 järgi võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele

või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud.

Järva Maakohtu 8. märtsi 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel toimub

pankrotivara valitsemine ja jagamine pankrotiseaduses sätestatud korras ning võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõttest lähtudes. Kostja ei nõustunud hüpoteeki lõpetama enne, kui hageja kannab

notari deposiiti hüpoteegiga kaetud summa. Kostja nõuet pole pankrotimenetluses võimalik täita. See

pole aga asjaoluks, mille esinemisel tuleb kostja kasuks seatud hüpoteek lõpetada. AÕS § 326 lg-st 1

ja §-st 330 tulenevalt tekib hüpoteek kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega

kinnistusraamatust. AÕS § 349 lg 1 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda

nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või kui nõuet ei ole tekkinud.

Kostja nõue on pankrotimenetluses kaitstud esimese rahuldamisjärgu nõudena ning on vastavalt

jaotusettepanekule sellisena ka kinnitatud. See ei ole aga vaadeldav nõude rahuldamisena ei

asjaõigus- ega pankrotiseaduse mõttes. Kuna hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole rahuldatud, puudub

alus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel. Pankrotivara

võõrandamine toimub pankrotiseaduse alusel ka juhul, kui vara on koormatud pandiga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2000. a otsusega muudeti osaliselt maakohtu otsuse põhjendust,

otsuse lõppjäreldus jäeti muutmata. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et kostja nõuet ei ole

pankrotimenetluses võimalik täita, aga samuti, et halduril on pankrotimenetluses õigus müüa kinnistu

koos hüpoteegiga.

AÕS § 342 kohaselt jääb koormatud kinnisasja omandiõiguse üleminekul hüpoteek püsima, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisiti on aga sätestatud puhuks, kui võlausaldaja hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamise eesmärgil viiakse läbi sundtäitmine. Tulenevalt AÕS § 352 lg-st 1 ja

täitemenetluse seadustiku §-dest 6454 ja 6456 hüpoteek niisugusel juhul lõpeb. Võlausaldaja säilitab

nõudeõiguse hüpoteegi arvel rahuldamata osas võlgniku muu vara suhtes. Kuna pankrotimenetluses

toimub sundtäitmine ka hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, siis ei saa haldur müüa kinnistut

koos hüpoteegiga. Põhjendamatu on väide, et pankrotimenetluses pole võimalik kostja nõuet täita.

Ükski seadusesäte ei näe ette, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja suhtes toimuvaks sundtäitmiseks

tuleb hüpoteek kinnistusraamatust kustutada. AÕS § 330 kohaselt hüpoteek lõpeb kustutamisega

kinnistusraamatust. Kui kostja kasuks seatud hüpoteek enne sundtäitmist kinnistusraamatust

kustutaks, siis ei saaks tema nõuet enam käsitleda pandiga tagatud nõudena, mis PankrS § 86 lg 1 p 1

kohaselt rahuldatakse esimeses järgus.

Nõuete rahuldamisjärgud pankrotimenetluses ei puutu lahendatavasse vaidlusse.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus OÜ Vitrina Mööbel (pankrotis) ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kaebuse põhjendustel on

ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse

norme. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hüpoteek lõpeb sundtäitmisel. Seaduse kohaselt

lõpeb hüpoteek vaid kande kustutamisega kinnistusraamatust. Antud juhul peab kande kustutamiseks

olema Eesti Vabariigi (Erastamisagentuuri kaudu) nõusolek. Eesti Vabariik ei ole andnud nõusolekut

hüpoteegi kande kustutamiseks kinnistusraamatust üheaegselt omandiõiguse üleandmisega uuele

omanikule. Ilma kohtuotsuseta, millega kohustatakse hüpoteegipidajat kui puudutatud isikut sellist

nõusolekut andma, ei ole pankrotimenetluses sundtäitmist läbi viia võimalik. Sundtäitmisel peaks

olema välistatud AÕS § 330 rakendamine. TMS §-d 6454 ja 6456 ei anna õiguslikku alust hüpoteegi

kande automaatseks kustutamiseks. Hüpoteek omab hüpoteegipidaja jaoks õiguslikku tähendust kuni

nõude tunnustamiseni esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotimenetluses. Pärast seda ei oma

hüpoteek kui võlausaldaja nõude tagatis õiguslikku tähendust. Kohtu järeldused on vastuolulised.

Ühelt poolt on kohus arvamusel, et pankrotimenetluses ei saa müüa kinnistut koos hüpoteegiga,

samas leiab kohus, et seadus ei näe ette hüpoteegi kustutamist sundtäitmiseks. Ringkonnakohus

rikkus TsMS § 231 lg-s 4 sätestatut.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei ole aluseks

ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. AÕS § 331 mõtte kohaselt on kostja nõus

hüpoteegikande kustutamisega kinnistusraamatust, kui hageja tasub või deponeerib kogu

hüpoteegisumma. Peale nõuete kaitsmist võlausaldajate koosolekul omab hüpoteek kostjale

õiguslikku tähendust, sest see tagab talle AÕS §-s 280 ja PankrS § 86 lg 1 p-s 1 toodud õiguse.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige ringkonnakohtu

otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.

Hageja nõudis kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist või omaniku nimele kandmist. Nõuet

põhjendas hageja sellega, et kostja hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud, sest see on hageja

pankrotimenetluses tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

nõude tunnustamist pankrotimenetluses ei saa samastada nõude rahuldamisega ning jätnud AÕS

§ 349 lg 1 kohaldamata. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et pärast nõude esimeses

rahuldamisjärgus tunnustamist ei oma hüpoteek enam õiguslikku tähendust, mistõttu tuleb selle kohta

tehtud kanne kinnistusraamatust kustutada. PankrS § 74 lg 2 kohaselt on võimalik tunnustatud nõude

või selle rahuldamisjärgu uus läbivaatamine. Apellatsioonikohtu otsuses on õigesti märgitud, et kande

kustutamisel kinnistusraamatust ei saaks võlausaldaja nõuet enam pandiga tagatud nõudena käsitleda.

Seadusel ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihaldur ei saa müüa hüpoteegiga koormatud

kinnisasja ning hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteek lõpeb. Täitemenetluse seadustiku

§ 6420 sätestab, et kinnisasja müümisel enampakkumisel jäävad kinnisasjale seatud kinnisraamatusse

kantud õigustest, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pööratakse, eespool ja samal

järjekohal asuvad õigused kehtima ning ostjal on õigus nõuda tagapool seisvate õiguste kustutamist.

Vastavalt AÕS §-le 330 hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Nendest sätetest

järeldub, et hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel sundenampakkumise teel kinnisasjast kuulub

kinnisasja ostja nõudel kinnisturaamatusse kantud hüpoteek, millega tagatud nõude rahuldamiseks

sundenampakkumine toimus, kustutamisele ning hüpoteek lõpeb kande kustutamisega

kinnistusraamatust. Sel juhul pole hüpoteegipidaja nõusolekut kande kustutamiseks vaja.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuli 2000. a otsust põhjenduste osas ja

jätta hagi rahuldamata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjendustel.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull