3-2-1-6-01 · Riigikohus

3-2-1-6-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 24. jaanuaril 2001. a

RAS Ookean (pankrotis) hagi AS Tallinna Sadam ja Eesti Vabariigi vastu Vabariigi Valitsuse

7. jaanuari 1992. a määruse nr 2 Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta seadusvastaseks

tunnistamiseks, üleantud vara tagastamiseks pankrotivarasse ning säilimata vara eest rahalise

hüvitise 9 955 955 krooni 94 sendi nõudmiseks pankrotivarasse.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

8. jaanuaril 2001. a kirjalikus menetluses läbi AS Tallinna Sadam kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-17/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohus rahuldas RAS Ookean hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata nõude tunnustada

seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1992. a määrus nr 2 Tallinna Merekalasadama

üleandmise kohta. Kohus rahuldas hagi selle määruse täitmiseks sõlmitud varade üleandmise

protokollide kehtetuks tunnistamiseks, üleantud vara tagastamiseks hageja pankrotivarasse ning

säilimata vara eest rahalise hüvitise 9 955 955 krooni 94 sendi sissenõudmiseks. Kohus tunnistas vara

üleandmise protokollid PankrS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

leidis asjas tõendamist, et Eesti Kalatööstuse Rendikoondise "Eesti Kalatööstus" Tallinna

Merekalasadama varad anti 1. jaanuari 1992. a seisuga tasuta üle RE Tallinna Sadam Kopli Sadama

bilanssi. Varade üleandmine toimus ajal, kui Eesti Kalatööstuse Rendikoondise "Ookean"

võlgnevused võlausaldajate ees moodustasid üle 157 miljoni krooni. Riik kui vara omanik pidi olema

teadlik hageja üha halvenevast majanduslikust olukorrast aastatel 1992-1993 ning oli seega teadlik

asjaolust, et vara tasuta üleandmine kahjustab võlausaldajate huve. RAS Ookean pankrotimenetlus

algas 1. augustil 1995. a ja pankrot kuulutati välja 30. oktoobril 1995. a. Vara anti üle lähikondsele,

kuna nii vara üleandja kui vastuvõtja olid riigi omandisse kuuluvad juriidilised isikud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osaliselt ning jättis hagi rahuldamata. Samuti

tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse kohtukulude jaotamist käsitleva osa ning mõistis RAS-lt

Ookean (pankrotis) AS Tallinna Sadam kasuks välja kohtukulu õigusabile 118 295 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei olnud linnakohtul õigust üleandmis-vastuvõtmistoimingutele

hinnangu andmisel tugineda tsiviilseadustiku üldosa seadusele, kuna soorituse teostamise ajal see

seadus ei kehtinud. Varade üleandmise protokoll ei ole tehing. Tehingu või õigustoimingu täitmiseks

tehtud sooritust ei saa tsiviilkohtumenetluse korras kehtetuks tunnistada. Huvitatud isik saab

vaidlustada tehingut, mitte tehingust tuleneva kohustuse täitmist. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt

mõistab kohus pankrotivarasse kehtetuks tunnistatud tehingutega võlgniku omandist väljaläinud vara.

Vaidlusalune vara ei ole kunagi hageja ega tema väidetava õiguseellase omandis olnud, mistõttu ei

saanud see ka tema omandist väljuda.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

AS Tallinna Sadam palus kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust ja mõista RAS-lt

Ookean (pankrotis) AS Tallinna Sadam kasuks täiendavalt välja kohtukuluna apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 1 183 580 krooni. TsMS § 231 lg 5 kohaselt peab kohus kohtuotsuse

resolutsioonis märkima, kuidas ta jaotab kohtukulu.

Kohtukulu on TsMS § 46 kohaselt riigilõiv, asja läbivaatamiskulu ja kassatsioonikautsjon.

Ringkonnakohus mõistis välja küll kostja kulutused õigusabile, kuid ei võtnud seiskohta kostja

makstud riigilõivu osas. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt selle poole kasuks välja põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Kostja taotles

apellatsioonkaebuses kohtukulude jätmist hageja kanda. Kuna hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses,

siis on hagejalt kohtukulude väljamõistmine põhjendatud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja ei pea kassatsioonkaebust õigeks ning vaidleb sellele vastu.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Apellatsioonikohtu otsust tuleb protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu muuta ning kolleegium

saab ise asjas teha otsuse.

Apellatsioonikohus leidis õigesti, et hagi rahuldamata jätmisel peab hageja hüvitama kostja

kohtukulud ja mõistis hagejalt TsMS § 61 alusel kostja kasuks välja õigusabikulu. Apellatsioonikohus

ei võtnud kohtuotsuses seisukohta kostja apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivu osas.

Apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv on TsMS § 46 järgi kostja kohtukulu. Vastavalt

TsMS §-le 60 lg 8 jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud selle paragrahvi lõigetes

1-7 nimetatud alustel. Kohus mõistab TsMS § 60 lg 1 järgi poole taotlusel, kelle kasuks on otsus

tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Selle paragrahvi

lõikes 1 sätestatut kohaldatakse TsMS § 60 lg 2 kohaselt ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus

tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. Pankrotimenetluses on pankrotihaldur

riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 10 järgi vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides riigilõivu

tasumisest vabastatud ning kohus jättis tagasivõitmise hagi rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2000. a otsus ja mõista täiendavalt

RAS-lt Ookean (pankrotis) välja AS Tallinna Sadam kasuks kohtukulu 1 183 580 (üks miljon

ükssada kaheksakümmend kolm tuhat viissada kaheksakümmend) krooni. Muus osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

AS Tallinna Sadam kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Tallinna Sadam 11. juulil 2000. a makstud kautsjon 11 853 (üksteist tuhat

kaheksasada viiskümmend kolm) krooni 80 senti.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa