3-2-1-144-00 · Riigikohus

3-2-1-144-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. jaanuaril 2000. a

Marek Tumanovi, Marko Tumanovi ja Heli Orujõe hagi AS Eesti Telefon vastu varalise ja

moraalse kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 4. detsembril 2000. a läbi AS Eesti Telefon kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-177/00. Istungist võtsid

osa kassaatori esindaja vandeadvokaat J. Kirikal ja vastustaja esindaja vandeadvokaat K. Saavo.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

15. juulil 1999. a kell 17. 30 kukkus teeäärne telefonipost koos liinitraatidega teel liikunud Marek

Tumanovi sõiduautole, mida juhtis Marko Tumanov. Kõrvalistmel istunud Heli Orujõe sai õnnetuse

tagajärjel koljupõrutuse, näopiirkonna marrashaavad ja õlapõrutuse.

Hagis palus Marek Tumanov kostjalt välja mõista tema kasuks auto kahjustamisega tekitatud kahju

27 395 krooni. Liikluskindlustusjuhtumi puudumise põhjendusel keeldus Salva Kindlustuse AS selle

kahju hüvitamisest. Marko Tumanov palus välja mõista kostjalt maine kahjustamisega tekitatud

moraalse kahju 25 000 krooni. Õnnetuse tõttu ei saanud ta minna kokkusaamisele, mille tõttu sai

kahjustada maine äripartnerite silmis ning ta kaotas võimaluse osta soodsa hinnaga vara. Samuti

palus ta välja mõista 450 krooni sunnitult parkla kasutamise eest. H. Orujõe palus välja mõista

kostjalt tervise rikkumisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni.

Kostja tunnistas varalise kahju tekitamist 25 088 krooni 95 sendi ulatuses.

Lääne-Viru Maakohus jättis 28. veebruari 2000. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendusel ei kuulu varalise kahju 27 395 krooni hüvitamise nõue rahuldamisele. Kostja pakkus küll

selle kahju hüvitamist, kuid ei esitanud TsMS § 182 kohaselt hagi omaksvõtu avaldust. Kostja

vastutuse välistab õnnetuse tingitus vääramatust jõust. Ta ei võinud ega pidanudki teadma, et

15. juulil 1999. a hakkab puhuma tugev tuul, mis lükkab ümber liinipostid. H. Orujõe nõue tuleb jätta

rahuldamata, kuna ta ei ole tõendanud temal püsiva iseloomuga kehalise terviklikkuse kaotuse või

psüühika ning närvitegevuse häire olemasolu. Samuti ei ole põhjendatud Marko Tumanovi moraalse

kahju hüvitamise nõue. Tõendamata on tema väide, et kahjustatud maine tõttu jäi mingi tehing

sõlmimata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus tühistas 15. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas

hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti välja 27 395 krooni Marek Tumanovi, 450 krooni Marko Tumanovi ja

5000 krooni H. Orujõe kasuks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab ehitis vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 43

lg 1 p-le 2 olema ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele

nõuetele vastavatest materjalidest nii, et see ei tekitaks ohtu elule, varale tervisele ja keskkonnale.

Tunnistaja J. Laanvee ütlustega maakohtu 22. novembri 1999. a kohtuistungil on tõendatud, et

telefonipost oli pehkinud ja juba 5-6 aastat viltu olnud. Õnnetuskohal paistis päike, tuult ei olnud.

Suurema ohu allika valdaja vabaneb TsK § 458 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud

vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid

15. juulil 1999. a kella 17.30 paiku Päide-Veltsi tee esimesel kilomeetril tugeva tuule ja tormi

esinemise kohta, mida oleks võimalik käsitleda vääramatu jõuna. Sellisteks tõenditeks ei loe kohus

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 5. oktoobri 1999. a kirja, kuna see käsitleb

ilmaandmeid Kunda Meteoroloogiajaamas, samuti Virumaa Kaabliteenistuse juhataja V. Kantsi

seletuskirja. Maakohtu 15. oktoobri 1999. a istungil antud Marko Tumanovi ja H. Orujõe seletuste

kohaselt oli ilm õnnetuse toimumise ajal selge, tormi ei olnud, sadama hakkas alles hiljem. Seega ei

ole kostja tõendanud, et telefonipost kukkus autole vääramatu jõu (tugev tuul ja äikesehood)

tagajärjel.

Maakohus on jätnud ebaõigesti välja mõistmata H. Orujõele tekitatud moraalse kahju. Asja

materjalidest nähtuvalt on H. Orujõe pöördunud pärast liiklusõnnetust peavalu, pearingluse ja

peapöörituse tõttu eraarsti poole. 16. juulist kuni 1999. a 3. augustini 1999. a viibis ta kolju põrutuse

tõttu ravil. Samuti on ta pöördunud neurootilise häire tõttu psühhiaatri poole. Liiklusõnnetuses

kehavigastuste tekitamine on käsitatav hageja füüsilise ja vaimse puutumatuse rikkumisena, millega

kaasnes varalise, sotsiaalse ja vaimse heaolu langus. H. Orujõe moraalseks kahjuks tuleb lugeda

liiklusõnnetusest tingitud kannatusi ja kitsendusi ning muudatusi elukorralduses. Hageja H. Orujõe

mitmekordne pöördumine arsti poole on piiranud tema normaalset elukorraldust. Juhindudes TsÜS

§ 172 lg-st 4, on hagejale liiklusõnnetusega tekitatud moraalse kahju eest mõistlik, õiglane ja

põhjendatud hüvitis 5000 krooni.

AS-lt Eesti Telefon tuleb välja mõista liiklusõnnetuses vigastada saanud sõiduauto parkimistasu 450

krooni Marko Tumanov kasuks. Marko Tumanovi moraalse kahju hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid tema maine kahjustamise kohta.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja 27 395 krooni Marek

Tumanovi, 450 krooni Marko Tumanovi ja 5000 krooni H. Orujõe kasuks ning saata asi tühistatud

osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus on vastuolus TsMS § 330 lg-ga 4 jätnud põhistamata, miks ta ei hinnanud

vääramatu jõu olemasolu kinnitavaid tõendeid: Lääne-Virumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse

15. juuli 1999. a väljakutsete "urnaali, mis tõendab, et ajavahemikus 17.19-17.48 tehti ümbruskonnas

4 väljakutset seoses tormi kahjustustega ja Lääne-Virumaa Päästeteenistuse väljakutset

nr 30077036/946(2), kus telefonipostide kukkumine sõiduautole Toyota Carina E registrinumbriga

071ALI 15. juulil 1999. a kell 17.34 on kvalifitseeritud loodusjõududest põhjustatud sündmuseks.

Ringkonnakohus rahuldas nõude, rikkudes TsMS § 91 lg 1. Marek Tumanov ei esitanud kohtule

tõendeid temal varalise kahju olemasolu kohta. Kohtuotsuses viidatud tõendite kohaselt tasus Marek

Tumanovile kuuluva sõiduauto remondikulud Marko Tumanov. Marko Tumanovi kasuks 450 krooni

väljamõistmine ei ole seaduslik, kuna ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel

Marko Tumanov vastutab Marek Tumanovile kuuluva auto parkimistasu maksmise eest.

Hageja H. Orujõe moraalse kahju nõude rahuldamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 332,

kuna kohus ei põhjendanud, miks ta tuli sama tõendit hinnates esimese astme kohtust erinevale

järeldusele.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Neil tekkis kahju kostja õigusvastase tegevuse

tulemusel. Tähtsust ei oma, kes tasus esialgselt autoremondifirmale remondikulud. Kahju tekitati

vigastatud sõiduauto omanikule Marek Tumanovile. Marko Tumanov on nõustunud, et kulutused

kandis Marek Tumanov. Parkimistasu väljamõistmine Marko Tumanovi kasuks on põhjendatud.

Marko Tumanov oli sunnitud paigutama allesoleku tagamiseks kasutamiskõlbmatu auto tasulisse

parklasse. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena diagnoositi H. Orujõel koljupõrutus, mille

tagajärjel on tal püsivad peavalud. See on käsitletav elukvaliteedi langusena ja ajutise närvitegevuse

häirena. Ringkonnakohus analüüsis põhjalikult H. Orujõel moraalse kahju tekkimise asjaolusid.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Kohus on TsMS § 95 lg 1 järgi kohustatud hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikul ja objektiivselt. Rikkudes nimetatud ja TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuet, jättis

ringkonnakohus põhjendusi esitamata hinnangu andmata tõenditele, millega kostja soovis tõendada

vääramatu jõu olemasolu: Lääne-Virumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse 15. juuli 1999. a

väljakutsete "urnaalile ja sama päästeteenistuse väljakutsele. Samas tuleb apellatsioonikohtul asja

uuel läbivaatamisel silmas pidada, et vääramatuks jõuks TsK § 458 tähenduses saab lugeda

loodusnähtust üksnes siis, kui kohus tuvastab, et telefoniliin vastas planeerimis- ja ehitusseaduse § 43

lg 1 p 2 nõuetele, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud

ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et see ei tekitaks ohtu elule,

varale tervisele ja keskkonnale.

Õige on kaebuse väide, et kohus rahuldas Marek Tumanovi remondikulude nõude alusetult. TsMS 91

lg 1 tulenevalt on hageja kohustatud tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid. Mõistes Marek

Tumanovi kasuks välja 27 395 krooni, on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et maakohtu

toimikusse võetud Aivo Kosseli Auto eelarve ja AS Hat Auto arve kohaselt on auto remondikulud

tasunud Marko Tumanov. Kahju hüvitamise nõue ei saa aga kuuluda TsK § 448 alusel rahuldamisele,

kui hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu.

Marko Tumanovi kasuks on ringkonnakohus parklatasu 450 krooni õigesti välja mõistnud. Vaidlust ei

ole selles, et auto oli Marko Tumanovi seaduspärases valduses ja kasutuses ning et nimetatud tasu

maksis ta õnnetusest tulenevalt. Otsus tuleb aga ka selles osas tühistada, kuna kostja vastutus sõltub

vääramatu jõu olemasolust või puudumisest.

Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5, mille kohaselt ei pea ringkonnakohus otsuses kordama esimese astme

kohtu põhjendusi, kui ta jätab vaidlustatud otsuse muutmata, pidi ringkonnakohus H. Orujõe nõude

rahuldamisel TsMS § 330 lg 4 kohaselt märkima otsuses tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kuna ta tuli moraalse kahju tekitamises

esimese astme kohtust vastupidisele järeldusele. H. Orujõe nõude läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul juhinduda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 1996. a otsusest tsiviilasjas nr

3-2-1-111-96. Selle otsuse kohaselt kuuluvad moraalse kahjuna PS § 25 alusel hüvitamisele

kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline

psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku

tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu

langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on seega moraalseks kahjuks

üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja

närvitegevuse häire tuvastamisel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 2000. a otsus osas, millega mõisteti

AS-lt Eesti Telefon välja 27 395 krooni ja 4200 krooni kohtukulu Marek Tumanovi kasuks,

osas, millega mõisteti AS-lt Eesti Telefon välja 5000 krooni ja 840 krooni kohtukulu Heli

Orujõe kasuks, osas, millega mõisteti AS-lt Eesti Telefon välja 450 krooni ja 100 krooni

kohtukulu Marko Tumanovi kasuks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Tark & Co 9. juunil 2000. a tasutud kautsjon 330 (kolmsada

kolmkümmend) krooni.

L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik