3-2-1-4-01 · Riigikohus

3-2-1-4-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. jaanuaril 2001. a

Marstel Company Inc. hagi AS Valdeko Reis vastu 177 800 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

11. jaanuaril 2001. a kirjalikus menetluses läbi AS Valdeko Reis kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/72/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Marstel Company Inc. esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista AS-lt

Valdeko Reis 177 800 krooni.

Eelmenetluses rahuldas linnakohus 22. detsembril 1998. a hagi tagaseljaotsusega. Kostja esitas kaja

menetluse taastamiseks ning kohus taastas asja menetluse. Linnakohus rahuldas 30. juulil 1999. a

uuesti hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt välja 177 800 krooni, riigilõivu 6 034 krooni ja

esindajatasu 8 890 krooni. Otsuse põhjendustel ei esitanud kostja kirjalikke vastuväiteid

hagiavaldusele ning kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagile lisatud dokumentidega.

Apellatsioonkaebuses palus kostja linnakohtu otsuse tühistada, kuna hagiavalduse esitas isik, kellel

puudus tsiviilprotsessiteovõime. Lisaks leidis kostja, et kuna hagiavaldusele kirjutas alla

vandeadvokaat ning tegemist on välisriigi juriidilise isikuga, on vajalik õigusabilepingu lisamine

hagiavaldusele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprillil 2000. a linnakohtu otsuse muutmata.

Otsuse põhjendustel ei vaidlustanud kostja hagile allakirjutanud isiku volitusi esimese astme kohtus.

Hagejat esindas esimese astme kohtus vandeadvokaat Tõnu Meidra. Vastavalt TsMS §-le 85 lg 1 p 1

võib protsessiosalise lepinguline esindaja kohtus olla advokaat. Tema volitusi tõendab TsMS § 86

lg 3 alusel advokaadibüroo pidaja poolt välja antud dokument " advokaadivolikiri. Muid täiendavaid

tõendeid advokaadi volituste tõendamiseks ei ole vaja kohtule esitada. Seetõttu on kostja viited

tsiviilseadusliku üldosa seadusele ebaõiged.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, jättes tähelepanuta, et hagejal puudus

tsiviilprotsessiteovõime. TsMS § 147 lg 2 sätestab, et kui hagejaks või kostjaks on juriidiline isik, kes

on kantud äriregistrisse, tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Juhul, kui kohus tuvastab, et isikul puudub

tsiviilprotsessiteovõime, tuleb TsMS § 149 lg 2 p 8 kohaselt hagiavaldus tagastada. Hageja pidi

esimese astme kohtule esitama legaliseeritud ja notariaalselt tõestatud eestikeelse äriregistrikaardi või

seadusjärgse esindaja volikirja. Ka välisriigi juriidiline isik on kohustatud esitama kohtule vastavas

riigis välja antud dokumendi, mis tuleb Eesti Vabariigis legaliseerida.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja esindaja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kostja ei reageerinud esimese astme kohtu nõudmistele ega vaidlustanud kassatsioonkaebuses

esitatud asjaolusid esimese astme kohtus. Advokaadi volitused ei vaja täiendavat kontrolli.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kohtuotsused kuuluvad tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise

tõttu.

Hagiavalduse esitas kohtule juriidiline isik, kelle aadressiks oli hagiavaldusele märgitud: 284 Bay

Street Nassau, Bahamas. Hageja ei lisanud hagiavaldusele oma protsessiteovõimet kinnitavat

dokumenti. Vastavalt TsMS §-le 149 lg 2 p 8 keeldub kohus määrusega avalduse menetlusse võtmast

ja tagastab selle, kui avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet. Seega on ekslik

apellatsioonikohtu seisukoht, et isiku teovõime kohta pidi kohtule esitama vastuväite kostja.

Juriidilise isiku teovõimet, seega ka protsessiteovõimet, pidi avalduse esitamisel tõendama hageja ja

kohus pidi seda asja menetlusse võtmisel kontrollima. Aadressi järgi võib teha järelduse, et hageja on

välisriigis registreeritud juriidiline isik. Millist seadust tuleb kohaldada välismaise juriidilise isiku

õigusvõime ja teovõime kindlakstegemisel, on sätestatud TsÜS § 134. Välismaise juriidilise isiku

õigus- ja teovõime suhtes kohaldatakse vastavalt TsÜS §-le 134 lg 1 selle maa seadust, kus asub tema

juhtorgan. Kui aga juriidilise isiku põhitegevus ei toimu maal, kus asub tema juhtorgan, kohaldatakse

TsÜS § 134 lg 2 järgi selle maa seadust, kus toimub juriidilise isiku põhitegevus. Riigikohtu

järelpärimine, mis saadeti hagiavalduses näidatud hageja asukoha aadressile, tagastati kätteandmatult,

sest aadressil puudub postkasti number. Hagiavalduse vormi nõudest (TsMS §147 lg 1 p 2) ja

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alustest (TsMS § 149 lg 4) tuleneb, et ka siis, kui

hagiavaldusele on alla kirjutanud esindaja, peab hageja asukoha aadress olema nii täpne, et

võimaldab kohtul vajaduse korral kohtukutse või kirja kättetoimetamise.

Riigikohtu tsiviilkolleegium juhib kohtute tähelepanu sellele, et kui kas või ühe poole elu- või

asukoht on välismaal, siis vastavalt TsMS §-le 201 lg 8 p 3 ei või kohus tagaseljaotsust teha.

Juhindudes TsMS §-dest 362 p 4, 353 lg 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2000. a otsus ning Tallinna

Linnakohtu 30. juuli 1999. a tagaseljaotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Linnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Valdeko Reis 25. mail 2000. a makstud kautsjon 1 777 (üks tuhat seitsesada

seitsekümmend seitse) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa