3-1-1-124-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. jaanuaril 2001. a.

3-1-1-124-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus - eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas Tartus 5. detsembril 2000. a

toimunud avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

M. T. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1

ning

P. T. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. T. ja P. T. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. T. ja P. T. süüdistati selles, et nemad koos petsid varalise kasu saamise eesmärgil S. L.-lt välja televiisori Philips 1663 58, tolmuimeja Philips

Expresson HR 8330 ning mikrolaineahju Whirpool Easytron VIP 20 MD HZ. Süüdistuse kohaselt tellisid M. T. ja P. T. nimetatud esemed S. L.

nimel ja tema kliendinumbrit ja -soodustusi kasutades Hobby Halli järelmaksu kataloogist, kuid jätsid tellitud kauba eest maksmata, põhjustades

sellega S. L.-le varalist kahju kokku 11 743 krooni.

2. Viljandi maakohus mõistis kohtualused esitatud süüdistustes õigeks. Maakohus leidis, et kelmuse objektiivsesse külge kuulub tegu, millega

tekitatakse kannatanul väärkujutlus vara ülemineku aluste suhtes. Kohtualuste selline tegevus kohtus tõendamist ei leidnud. Kohtualused vaid

kasutasid kokkuleppel kannatanuga viimasele kuuluvat kliendinumbrit järelmaksuga kaupade tellimiseks.

3. Viljandi Maakohtu otsuse peale esitas Viljandi prokurör apellatsioonprotesti, samuti esitas kannatanu apellatsioonkaebuse. Kannatanu oma

kaebuses palus mõlemad kohtualused süüdi mõista ning leidis, et nende poolt kelmuse toimepanemine ning süü selles on tõendatud. Prokuröri

protestis vaidlustatakse M. T. õigeksmõistmine ning prokurör leidis, et kuivõrd perel tekkisid majandusraskused alles kaks kuud pärast esimese

saadetise saabumist, oli M. T. reaalne võimalus asuda järelmaksete tasumisele ning asjaolu, et ta seda ei teinud, näitab ilmekalt, et M. T. ei

kavatsenudki järelmaksu tasuma asuda.

4. Tartu Ringkonnakohus mõistis oma otsusega 2. oktoobrist 2000.a. P. ja M. T. süüdi neile esitatud süüdistuses. Ringkonnakohus leidis, et

kohtualused tekitasid kanatanul väärkujutluse, et nad on võimelised tasuma järelmaksu tellitud kaupade eest, ehkki oma majanduslikku olukorda

arvestades pidid kohtualused aru saama, et nende sissetulekud ei ole järelmaksu tasumiseks piisavad. Kohtualustel juba alguses esinenud

mittemaksmise kavatsust tõendab Ringkonnakohtu arvates ka kohtualuste hilisem tegevus, mis seisnes järelmaksu mittetasumises ning kannatanule

valetamises.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Süüdimõistetute M. T. ja P. T. kaitsja vandeadvokaat Margo Normann esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Kassatsioonkaebuses leiab kaitsja, et ringkonnakohus on otsust puudulikult motiveerinud ning kohtu järeldused tulenevad kriminaalasja materjalide

ühekülgsest käsitlemisest. Kaitsja leiab, et kohtualuste käitumises puudus kelmuse subjektiivne külg. Samuti ei ole kaitsja arvates tõendatud,

millega P. T. ja M. T. tekitasid kannatanus väärettekujutuse vara ülemineku aluste suhtes. Kaitsja on seisukohal, et hilisem kohtualuste käitumine ei

saa seda tõendada. Kaitsja palub mõlemad süüdimõistetud õigeks mõista.

6. Riigikohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes palus

jätta kassatsioonkaebus rahuldamata,

l e i d i s :

6.1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2000. a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuses toodud

väited ei anna selle tühistamiseks alust. Kriminaalkoodeksi § 143 loob karistusõigusliku sanktsiooni eraõiguses kehtivale põhimõttele, et

tsiviilõigusi tuleb teostada heas usus. Selle kuriteo objektiivse külje sisustamisel tuleb lisaks TsÜS § 71 lg-s 1 ja § 72 lg-s 1 toodud määratlustele

käsitleda järgmisi elemente:

1) pettuslik tegu - väärkujutluse loomine objektiivselt esinevatest asjaoludest, mille tõttu kannatanul tekib eksimus - väärarusaam faktilistest

asjaoludest;

2) eksimuse mõjul teostatud varakäsutus kannatanu poolt, mis reeglina seisneb vara üleminekus kannatanult süüdlasele;

3) varalise kahju tekkimine kannatanul

4) sellele vastava varalise kasu tekkimine süüdlasel.

6.2. Piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt tuleb silmas pidada, et sageli on KrK § 143 kirjeldatud

kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga. Oluline on seejuures, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on

tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi täitaning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu

pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Käesoleval juhul, nagu ringkonnakohus on õigesti

tuvastanud, seisnes väärkujutluse loomine selles, et kannatanul tekkis mulje T.-ste maksmisvalmidusest. Pettuslikuks teoks on siinkohal sellise

valmiduse esitamine mitte ainult konkludentselt vaid ka verbaalselt.

6.3. Ringkonnakohus on tahtluse kujunemisel õigesti hinnanud mitte üksnes süüdimõistetute ebajärjekindlaid ütlusi, mis põhjendatult on jäetud

arvestamata, vaid ka nende käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Objektiivseteks asjaoludeks, mis viitavad kelmusele

võivad olla näiteks kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase

käsutuses olnud vahendid seda võimaldanuks, uute kohustuste võtmine, mis raskendavad juba olemasolevate täitmist aga samuti süüdlase

käitumine varem esinenud analoogilistes situatsioonides jms.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2000. a kohtuotsus M. T. ja P. T. suhtes muutmata, kassatsioonkaebus rahuldamata.

Mõista välja riigieelarve tuludesse M. T.-lt 247 krooni ja 80 senti ning P. T.-lt 247 krooni ja 80 senti kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus.

Kohtuotsus jõustub 5. jaanuaril 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep