3-3-1-56-00 · Riigikohus

3-3-1-56-00

MÄÄRUS

Tartus 22. detsembril 2000

A. Garelik-Serebriiskaja erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Alla Garelik-Serebriiskaja erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-

3/394/2000.

Alla Garelik-Serebriiskaja esitas 14. juulil 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

selgesõnaliselt:

1) tühistada "õigusakt, millega kirjutatakse Weizenbergi 23-2 korterisse sisse" Rainer Silla;

2) tühistada "Rainer Silla sissekirjutus aadressil Weizenbergi 23-2".

Lisaks sellele oli kaebuse põhjenduses mainitud, et vaidlustatakse "OÜ Goodare toiming ning

õigusakt, mille alusel kirjutatakse Tallinnas, Weizenbergi 23 asuvasse korterisse nr 2 sisse kodanik

Rainer Silla". Kaebaja väitel on tal õigus kõnealune korter erastada; korter on omandireformi käigus

küll tagastatud, kuid ta elab selles enne tagastamist sõlmitud üürilepingu alusel. Kaebuses

kahtlustatakse, et "sissekirjutus on saadud Tallinna Kesklinna Valitsuse juhtkonna teadmata ning

võltsitud dokumente kasutades", mille põhjuseks on "mõne reaametniku teadmatus või omavoli".

Kaebuses on märgitud vastustajaks OÜ Goodare ja kolmandaks isikuks Tallinna Linnavalitsus.

Kaebuse esitaja peab osaühingut Goodare "kinnistu tõenäoliselt pahauskseks valdajaks". Kohtukulud

paluti välja mõista OÜ-lt Goodare.

Tallinna Halduskohus tagastas HKMS § 11 lg. 4 alusel kaebuse läbivaatamatult, leides, et see ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus leidis, et kaebus pole esitatud avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku tegevuse, vaid eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse

peale ja kuulub seetõttu lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Samas möönis kohus, et talle jääb

ebaselgeks, mida konkreetselt kaebuses vaidlustatakse. Halduskohtu määruse peale esitatud

erikaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata ning vaidlustatud määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja ja OÜ Goodare vahel puudub avalik-õiguslik

suhe, mistõttu nendevaheline vaidlus ei saa olla avalik-õigusliku iseloomuga. OÜ Goodare ei ole

avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik HMKS § 4 lg. 1 ja 2 mõttes. Poolte vahelise vaidluse

kvalifitseeris ringkonnakohus kui tsiviilõigusliku vaidluse eluruumi kasutamise õiguse üle.

A. Garelik-Serebriiskaja taotleb Riigikohtule esitatud erikaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu

määruste tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks saatmist järgmistel motiividel:

1) halduskohtul ei olnud määruses nimetatud asjaoludel õigust jätta kaebus läbi vaatamata. Sellega

rikuti HKMS § 23. Pädevuse puudumise motiivil saanuks halduskohus kaebuse HKMS § 11 lg. 4

alusel tagastada, kuid mitte jätta läbi vaatamata;

2) kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, sest sissekirjutuse kui haldusakti vaidlustamisega

algatatakse avalik-õiguslik vaidlus. Sissekirjutus ei too endaga kaasa tsiviilõiguslikke tagajärgi. OÜ

Goodare on käsitletav avalik- õiguslikke ülesandeid täitva muu isikuna HKMS § 4 lg.-te 1 ja 2

tähenduses.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

Erikaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada osaliselt.

1. Kohtud on leidnud, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ja on seetõttu

kaebuse tagastanud. Väär on kassaatori väide, et kaebuse tagastamine oli vastuolus HKMS §-ga 23.

HKMS § 23 reguleerib kaebuse läbivaatamatult tagastamist pärast menetlusse võtmist. Käesolevas

asjas tagastati kaebus aga ettevalmistavas menetluses HKMS § 11 lg. 4 alusel. Määruse resolutsioonis

lisaks sõnale "tagastada" sõna "läbivaatamatult" kasutamine ei kujuta endast ühegi protsessinormi

rikkumist. Kui kohus tagastab kaebuse kohtuasja ettevalmistamise staadiumis, siis jätab ta

mõistetavalt ühtlasi ka kaebuse läbi vaatamata. Seega ei ole halduskohtu määruse resolutsioon vale

ega eksitav.

2. HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine,

seaduses sätestatud haldustoiminguteks loa andmine ja muude seadusega halduskohtu pädevusse

antud vaidluste lahendamine. Kuna eriseadused käesolevat vaidlust ei käsitle, võib halduskohtu

pädevus asjas kõne alla tulla üksnes vaidluse avalik-õiguslikust iseloomust tulenevalt.

Üldjuhul saavad avalik-õiguslikud suhted, millest tekivad halduskohtus lahendatavad avalik-

õiguslikud vaidlused, esineda üksnes isikute vahel, kellest vähemalt üks on avalik-õiguslik juriidiline

isik. Haldusprotsessis esindab avalik-õiguslikku juriidilist isikut tema pädev struktuuriüksus ?

haldusorgan. Erandjuhtudel võib haldusorganiks ja seega vastustajaks haldusprotsessis olla ka

eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik. Seda on silmas peetud HKMS § 4 lg.-tes 1 ja 2 ning § 14

lg. 1 p.-s 1 "avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku" all. Avalik-õigusliku

haldusülesande all tuleb mõista haldusülesannet, mida täidetakse halduse tegevusega avalik-

õiguslikus vormis. Kuna avalik-õigusliku tegevusega kaasneb haldusülesannete täitmisel riigivõimu

teostamine, saab eraisik teostada haldusülesandeid avalik-õiguslikus vormis üksnes juhul, kui teda

volitab selleks seadus või seaduse alusel antud õigusakt (nt. haldusakt, haldusleping).

3. Kohtud on asunud õigesti seisukohale, et OÜ Goodare ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid

täitev isik ja et tema tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

OÜ Goodare on eraõiguslik juriidiline isik. Käesolevas asjas on kassaator küll korduvalt väitnud, et

OÜ Goodare täidab avalik-õiguslikke haldusülesandeid, kuid ta pole selgitanud, milles see seisneb.

Kassaator seostab OÜ Goodare väidetavat haldusülesannete täitmist "sissekirjutuse" ehk elukohta

sisseregistreerimisega. Kui ka elukoha registreerimine iseenesest on avalik-õiguslik tegevus, ei tulene

sellest, et osaühingu toimingud elukoha registreerimise menetluses oleksid avalik-õiguslikud või

kujutaksid endast üldse haldusülesannete täitmist. Haldusakti või toimingu taotlemine või muul viisil

haldusaktile või toimingule eelnevas haldusmenetluses osalemine ei ole haldusülesande täitmine. See

kujutab endast eraisiku poolt avalikust õigusest tulenevate õiguste realiseerimist, teatud juhtudel ka

kohustuste täitmist.

Seega on kohtud leidnud õigesti, et OÜ Goodare tegevust ei saa vaidlustada halduskohtus.

4. Ringkonnakohtu järeldus, et poolte vaheline vaidlus on sisuliselt üldkohtu pädevusse kuuluv

vaidlus eluruumi kasutamise õiguse üle, on kaebuse esitaja tegelikku tahet moonutav. Kaebaja on

väljendanud piisavalt oma soovi vaidlustada elukoha registreerimine kui konkreetne tegevus. Kui

kohtul jäi ebaselgeks, millist toimingut või õigusakti täpsemalt silmas peeti, peab halduskohus selle

välja selgitama asja läbivaatamiseks ettevalmistamisel või eelmenetluses.

Kohtud on asunud väärale seisukohale, et antud asjas on ainsaks vastustajaks OÜ Goodare. OÜ

Goodare ei ole sooritanud toimingut ega teinud otsust, mille sisuks oleks olnud R. Silla elukoha

registreerimine. Ta võis osaleda üksnes elukoha registreerimisele eelnenud menetluses. Kuna

kassaator on vaidlustanud R. Silla elukoha registreerimise, tuleb vastustajana käsitleda haldusorganit,

kes vastava toimingu tegelikult sooritas või haldusakti andis.

Õige vastustaja ? haldusorgan, kelle haldusakti või toimingut on vaidlustatud, ? on kindlaks tegemata.

Kaebuses vastustajaks vale isiku märkimine ei saa muuta HKMS § 14 lg. 2 p.-s 2 vastustaja kohta

sätestatut. Vaidlustatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan on selle sätte kohaselt

pooleks sõltumata sellest, keda kaebuse esitaja vastustajaks peab. TsMS § 76 lg. 1 põhimõte, mille

kohaselt kohus saab vale kostja asendada õigega vaid hageja ettepanekul, ei ole haldusprotsessis täies

ulatuses rakendatav. Halduskohus ei saa ilma kaebaja nõusolekuta asendada kaebuses vastustajana

märgitud isikut õige vastustajaga. Halduskohus peab aga poolena protsessi kaasama kõik isikud, kelle

tegevuse peale on kaebus esitatud. Kui lisaks isikule, kes on kaebuses märgitud vastustajana, on

kaebuses vaidlustatud veel kellegi tegevust, on kaebus esitatud mitme isiku või haldusorgani vastu.

Viimaseid tuleb kõiki käsitleda vastustajana.

HKMS § 12 lg. 2 p. 1 kohaselt peab halduskohus tegema kindlaks, millise asutuse, ametniku või muu

isiku haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud. Seda küsimust tuleb hinnata sisuliselt, mitte

üksnes kaebuses otseselt vastustajaks märgitud isikust lähtudes. Osundatud sättes sisalduv kohustus,

teha vastustaja kindlaks alles eelmenetluses, st. pärast asja menetlusse võtmist, ei tähenda, et kohus

võiks asja läbivaatamise ettevalmistamisel, sealhulgas halduskohtu pädevuse kontrollimisel, võtta

aluseks kaebuses vääralt vastustajaks märgitud isiku ja tagastada sellest tulenevalt kaebuse. Kui

kohtuasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel ei ole võimalik õiget vastustajat kindlaks teha, peab

kohus asja menetlusse võtma ja eelmenetluses õige vastustaja kindlaks tegema. Vajadusel tuleb

selgitada välja täiendavad asjaolud kirjaliku nõudega või eelistungil. Kui pärast õige vastustaja

kindlakstegemist siiski selgub, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, on ka pärast asja menetlusse

võtmist võimalik menetlus lõpetada (HKMS § 24 lg. 1 p. 1). Kui vaidlustatud on mitme isiku

tegevus, kellest ühe või mõnega ei saa kaebajal olla avalik-õiguslikku vaidlust, võib kaebuse

tagastada osaliselt.

Ka antud asjas on seetõttu kaebuse tagastamine õige selles osas, mis puudutab vaidlust OÜ

Goodarega. Muus osas peab halduskohus kaebuse menetlusse võtmise küsimuse uuesti lahendama.

5. Kaebuse esitaja on küll otsesõnu kaebuse suunanud OÜ Goodare vastu, kuid on sisuliselt

vaidlustanud kolmanda isiku, R. Silla elukohta sisseregisteerimise. Halduskohus peab välja selgitama

haldusorgani, kes elukohta sisseregistreerimise sisuks oleva haldusakti andis või toimingu sooritas.

Lisaks tuleb uurida elukoha registreerimise olemust ? kas see kujutab endast haldusülesannete

täitmist avalik-õiguslikus vormis või mitte. Asja sisulisel läbivaatamisel, kui selleni jõutakse, peab

kohus tegema veel kindlaks, kas elukoha registreerimine sai rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

Riigikohus ei saa siinkohal neid küsimusi analüüsida.

6. OÜ Goodare esindaja on Riigikohtule edastanud koopia Tallinna Halduskohus 5. oktoobri 2000. a.

määrusest haldusasjas nr. 3-1189/2000, millega on võetud menetlusse A. Garelik-Serebriiskaja

kaebus Tallinna Kesklinna Valituse elanike registri osakonna toimingu (R. Silla sissekirjutus aadressil

Weizenbergi 23-2) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

TsMS § 149 lg. 2 p. 4 kohaselt peab kohus keelduma määrusega avaldust vastu võtmast ja tagastama

selle, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel. See

tsiviilkohtumenetluse säte kehtib tulenevalt HKMS § 5 lg.-st 1 ka haldusprotsessis kaebuse

menetlusse võtmise otsustamisel. Kui selgub, et käesolevas asjas esitatud kaebus on esitatud sama

vaidluseseme kohta samade poolte vahel samal alusel, mis 5. oktoobril 2000. a. juba menetlusse

võetud kaebuse puhul, ei või esimese astme halduskohus käesolevas asjas esitatud kaebust täiendavalt

menetlusse võtta.

Eeltoodu alusel ja juhindes HKMS § 72 lg. 1 p.-st 5 ning § 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada A. Garelik-Serebriiskaja erikaebus osaliselt.

Tallinna Halduskohtu 30. augusti 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-1188/2000 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/394/2000

jätta jõusse osas, mis puudutab OÜ Goodare tegevuse vaidlustamist, ning ülejäänud osas

tühistada.

Saata asi Tallinna Halduskohtule asja menetlusse võtmise küsimuse uueks otsustamiseks.

Tagastada Alla Garelik-Serebriiskajale kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 22. detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann