3-3-1-55-00 · Riigikohus

3-3-1-55-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. detsembril 2000

Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusabikulude väljamõistmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. detsembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/251/00.

Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23. septembri 1996. a. otsusega nr. 10139 loeti tõendatuks, et

Kuusalu vallas asunud Männiku ja Kivisilla maaüksus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal

Johannes Ojamäe (surn. 14. aprill 1937) päranditompu. Omandireformi õigustatud subjektideks

tunnistati selle vara suhtes Ilme Varipuu 1/2 mõttelises osas ning Hjalmar Ojamäe, Osvald Ojamäe ja

Väino Ojamäe igaüks 1/6 mõttelises osas.

See otsus tunnistati H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe esindaja vandeadvokaat Milvi Söördi

kaebuse alusel Tallinna Halduskohtu 4. juuli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-157/97 täielikult

seadusevastaseks. Pärast seda tegi Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjon 30. septembril 1998 uue

otsuse, mis tunnistati ka täielikult seadusevastaseks Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 1999. a. otsusega

haldusasjas nr. 3-157/99. Eelpoolnimetatud jõustunud kohtuotsustega pole mõistetud kaebuse

esitajate kasuks kohtukulusid.

Tallinna Halduskohtu 8. novembri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1807/99 tunnistati Harju

Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 30. aprilli 1999. a. otsus nr. 12004 seadusevastaseks osas, millega

soovitati H. Ojamäel, O. Ojamäel ja V. Ojamäel pöörduda ühe kuu jooksul hagiavaldusega Tallinna

Linnakohtusse tõendamaks seda, et taotletav maaüksus kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel

taotlejate isale Julius Ojamäele, s.o. Johannes Ojamäe pojale. Selle kohtuotsusega, mis jõustus

18. novembril 1999, mõisteti Harju Maavalitsuselt välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks

kohtukulud igaühele 3550 krooni.

Tallinna Halduskohtu 8. novembri 1999. a. otsuse alusel võttis Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjon

vastu 10. detsembril 1999 otsuse nr. 12099, millega tühistati selle komisjoni 30. aprilli 1999. a. otsus

nr. 12004 osaliselt. Nimetatud otsuse punktis 2 otsustas komisjon lähtuvalt ORAS §-st 8 lg. 2

pöörduda "Justiitministeeriumi poole taotlusega teostada õigusekspertiis Johannes Ojamäe poolt

10. novembril 1936 koostatud testamendi osas".

H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe esitasid 3. veebruaril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebused,

milles palusid tunnistada Harju Maavalitsuse ÕVVTK 10. detsembri 1999. a. otsuse nr. 12099 punkt

2 õigusvastaseks ja teha ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. 22. veebruaril 2000

täiendasid kaebuse esitajad oma kaebusi ja palusid halduskohtul vaidlustatud akti punkt 2 tühistada.

Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-727/2000 tühistati Harju

Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 10. detsembri 1999. a. otsuse nr. 12099 punkt 2 ja tehti komisjonile

ettekirjutus võtta vastu H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe poolt 9. detsembril 1991 esitatud

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse menetluses otsus vastavalt Vabariigi Valitsuse

5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra

punktidele 19 ja 20. Sama kohtuotsusega mõisteti Harju Maavalitsuselt välja kohtukuluna H. Ojamäe,

O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks igaühele 5526 krooni.

Harju Maavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsuse kohtumenetluse normide rikkumise, tõendite ebaõige hindamise ja

materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ning teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuses

väitis apellant muuhulgas, et halduskohus mõistis põhjendamatult kaebajate kasuks välja kohtukulud.

HKMS § 93 lg. 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud haldusasjas ei ole kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid selle kohta, et kaebajad oleks õigusabi eest tasunud. Arvestades osutatud õigusabi mahtu ja

keerukust on väljamõistetud summa ka ülemäära suur. Kõik kolm kaebust on ühesugused ja suures

osas kattuvad komisjoni otsuste peale esitatud varasemate kaebustega.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a. otsusega tühistati Tallinna

Halduskohtu 24. aprilli 2000. a. otsus osas, millega tühistati Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni

10. detsembri 1999. a. otsuse nr. 12099 punkt 2 ja tehti selles osas uus otsus ning jäeti H. Ojamäe,

O. Ojamäe ja V. Ojamäe kaebused vaidlustatud akti punkti 2 tühistamise nõudes rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis muutmata halduskohtu otsuse osas, millega tehti komisjonile ettekirjutus võtta

vastu otsus vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktidele 19 ja 20. Samuti

muutis ringkonnakohus halduskohtu otsust kohtukulude jagamise osas, mõistes Harju Maavalitsuselt

välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks "kohtukuluna igaühele 2768 krooni (sealhulgas

õigusabitasu 2758 krooni ja riigilõiv 10 krooni), kokku 8304 krooni". Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt ei ole HKMS §-s 93 lg. 7 sätestatud, millised kuludokumendid tõendavad kohtukulu

kandmist. Kohtukulude jagamisel tuleb kohtul esitatud dokumentide põhjal hinnata, kas kohtukulu on

kantud ja kas kulu suurus on põhjendatud. Antud haldusasjas tõendab õigusabikulude kandmist

halduskohtule esitatud Viruvärava Advokaadibüroo teatis selle kohta, et kaebuse esitajad on tasunud

advokaadibüroo arvele vandeadvokaat M. Söördi poolt osutatud õigusabi eest igaüks 6616, 67 krooni,

s.o. kokku 16550 krooni. Osutatud õigusabi mahtu ja keerukust arvestades ei ole õigusabikulu

põhjendamatult suur. Kuna ringkonnakohtu otsusega jäävad kaebused osaliselt rahuldamata, tuleb

vastavalt HKMS §-le 93 lg. 6 muuta ka kohtukulude jaotust ja kaebuse esitajate kasuks kuulub

HKMS § 93 lg. 1 alusel väljamõistmisele pool nende poolt kantud õigusabikulust.

Harju Maavalitsus esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassaator palub

muuta ringkonnakohtu otsust osas, millega mõisteti Harju Maavalitsuselt H. Ojamäe, O. Ojamäe ja

V. Ojamäe kasuks kohtukulud kokku summas 8304 krooni ning teha selles osas uus otsus, millega

jätta Harju Maavalitsuselt välja mõistmata kohtukulud kaebuse esitajate kasuks. Muus osas kassaator

ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud.

Kassaator väidab, et ringkonnakohus mõistis alusetult välja õigusabikulud. HKMS § 97 lg. 7 kohaselt

tuleb kohtukulude, s.t. ka õigusabikulude väljamõistmiseks esitada kohtule kantud kohtukulude

nimekiri ja kuludokumendid. Haldusasja toimikus olevast Viruvärava Advokaadibüroo kirjast nähtub

vaid, et H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe on tasunud vandeadvokaat M. Söördi poolt osutatud

õigusabi eest advokaadibüroo arvele kokku 16 550 krooni. Kirjast ei selgu, et nimetatud summa on

kaebuste esitajate poolt advokaadibüroole tasutud antud haldusasjas osutatud õigusabi eest. Kassaator

väidab, et kuna poolte vahel on kohtuvaidlused alates 1996. aastast, siis on tõenäoline, et nimetatud

summa on tasutud mõnes varasemas asjas osutatud õigusabi eest. Seega on ekslik ringkonnakohtu

seisukoht, et õigusabikulude kandmise tõendamiseks piisab üksnes advokaadibüroo kirjast.

Kuludokumendiks saab olla dokument, mis tõendab väljaminekuid (kulusid). Raamatupidamise

seaduse § 8 lg. 1 sätestab, et majandustehingu toimumist kinnitaval kirjalikul tõendil peavad olema

teatud kindlad rekvisiidid. Antud haldusasjas ei ole kohtule esitatud selliseid kuludokumente.

Kassaator väidab, et õigusabi mahtu arvestades on nimetatud advokaadibüroo kirjas märgitud

õigusabi eest tasutud summa ülemäära suur. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millest lähtudes kohus

pidas õigusabi eest tasutud summat põhjendatuks.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab kaebajate esindaja vandeadvokaat M. Söörd, et

ringkonnakohus ei ole oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse sätteid ja väidab, et kaebuse

esitajad on sõlminud advokaadibürooga õigusabilepingu 4. veebruaril 1997 ning on kandnud õigusabi

kulusid iga osutatud õigusabi eest dokumentide koostamisel kui ka osavõtu eest kohtuistungitel.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HKMS § 93 lg. 1 kehtestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema

poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral,

samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega.

Kohtukulud on HKMS § 83 kohaselt riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja

läbivaatamise kulude hulka kuuluvad HKMS § 85 p. 3 järgi ka õigusabikulud. HKMS § 87 lg. 1

sätestab, et õigusabikulud on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku

kulud.

2. HKMS § 93 lg. 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.

Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud

kirjalikke tõendeid kohtukulude kohta ja kontrollima, kas kulud on kantud antud asjas. Kantud

kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud.

Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud

kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja

mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole

tasunud antud haldusasjas. Kohtul on õigus HKMS § 87 lg. 2 alusel õigusabikulusid vähendada, kui

need on põhjendamatult suured.

3. Selles haldusasjas asus ringkonnakohus seisukohale, et antud juhtumil on kaebajate esindaja

esitanud õigusabikulude hüvitamiseks esimese astme kohtus Viruvärava Advokaadibüroo teatise,

milles on märgitud, et "Väino Ojamäe, Osvald Ojamäe ja Hjalmar Ojamäe on igaüks tasunud

Viruvärava Advokaadibüroo arvele vandeadvokaat Milvi Söördi poolt osutatud õigusabi eest 5516,67

krooni, kokku 16550 krooni (sisaldab km)" ja mis tõendab õigusabikulude kandmist antud asjas.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu selle järeldusega, sest nimetatud dokumendist ei nähtu, millal

on kaebuste esitajad advokaadibüroole märgitud rahasumma tasunud. Samuti ei selgu sellest, milles

seisnes osutatud õigusabi. Kuna poolte vahel on olnud alates 1996. aastast mitmeid kohtuvaidlused,

siis tulnuks ringkonnakohtul põhjalikult kontrollida apellatsioonkaebuses esitatud väidet halduskohtu

poolt väljamõistetud õigusabikulude kohta. Ringkonnakohtu otsus ei ole selles osas põhjendatud ning

ei vasta HKMS § 47 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 nõuetele.

Eeltoodu põhjal kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a. otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti Harju

Maavalitsuselt välja H. Ojamäe, O. Ojamäe ja V. Ojamäe kasuks kohtukulud kokku summas 8304

krooni ning saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 2 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Harju Maavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. septembri 2000. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/251/00 osas, millega mõisteti Harju Maavalitsuselt välja Osvald Ojamäe, Väino Ojamäe

ja Hjalmar Ojamäe kasuks kohtukuluna igaühele 2768 krooni, s.o. kokku 8304 krooni ning

saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tagastada Harju Maavalitsusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 20. detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann