3-2-1-152-00 · Riigikohus

3-2-1-152-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. detsembril 2000. a

Veli Noorsalu, Tiiu Kriiski, Galina Lebedeva, Valentina Kriisa, Valentina Haameri, Aavo Elmi,

Reet Väärtmaa, Aime Kruglova (Sumbergi), Meelis Männasalu, Gunnar-Kalle Männasalu ja

Olev Elmi hagi Einar Rannula vastu töötasu, viiviste ja hüvitiste saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 14. novembril 2000. a läbi A. Elmi, O. Elmi, V. Haameri, V. Kriisa,

G. Lebedeva, G.-K. Männasalu ja M. Männasalu kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-190/00. Istungist võtsid osa G.-

K. Männasalu, O. Elm, A. Elm ning A. Elmi esindaja vandeadvokaat L. Nirgi.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagejad olid AS Akte töötajad. TLS § 82 alusel seoses tööandja poolse töölepingu tingimuste

rikkumisega lõpetati tööleping 4. aprillil 1997. a Aavo Elmiga ja9. aprillil 1997. a Galina

Lebedevaga. Teiste hagejatega lõpetati töölepingud 10. aprillil 1997. a TLS § 86 p 3 alusel seoses

koondamisega.

Hagis palusid hagejad AS Akte juhatuse esimehelt Einar Rannulalt välja mõista töölepingu

lõpetamisel saamatajäänud töötasu, puhkusetasu ja hüvitis ning nendelt viivis. Hagiavalduse kohaselt

on sellise olukorra kujunemises süüdi E. Rannula, kes juhatuse 2. juuni 1997. a koosoleku protokolli

kohaselt võttis ettevõtte tegevuse eest kogu vastutuse endale, kuid jättis oma töökohustused täitmata.

Ida-Viru Maakohtu 13. märtsi 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel ei olnud

E. Rannula hagejate tööandjaks. Töölepingud on sõlmitud AS-ga Akte. Nõuded ei kuulu

rahuldamisele TsÜS § 46 lg 2 alusel. Kohtla-Järve Linnakohtu 6. märtsi 1998. a määrusega lõpetati

AS Akte pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotikuritegu või

ametialast kuritegu kostja toime pannud ei ole. Raskeid juhtimisvigu tema tegevuses ei ole

tuvastatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu

otsuse põhjendusel puudub töölepingu seaduses alus hagejatel tööandjalt saamata jäänud töötasu,

hüvitise ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Kahju hüvitamise hagi ei ole hagejad esitanud.

Kriminaalasja uurimine ei ole tõendiks kostja süü kohta hagejatele kahju tekitamises.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hagejad A. Elm, O. Elm, V. Haamer, V. Kriisa, G. Lebedeva, G.-K. Männasalu ja M. Männasalu

paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kassaatorid leidsid, et nende töötasu ja hüvitise nõuded ongi sisuliselt kahju hüvitamise nõuded.

Töölepingu seadus ei saa olla kahju mõiste kitsendava tõlgenduse aluseks. Kahjuna tuleb mõista ka

saamata jäänud töötasu. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse või seda asendava organi

liikmed solidaarselt võlausaldaja ees, kui nad on oma kohustuse täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajatele ning

juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. ÄS § 315 kohaselt vastutavad

juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt

tekitanud kahju aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase eest solidaarselt aktsiaseltsiga.

Kuna hagejad olid AS Akte töötajad, siis võimaldas erinorm neil esitada nõude ka juhatuse esimehe

vastu. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kriminaalasi kostja tegevuse kohta on uurimisel. Vastavalt TsMS

§ 213 lg 1 p-le 3 kohus peatab asjas menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja

lahendamist, mis on läbivaatamisel kriminaalmenetluses.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu tühistada.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagejate nõuet ei saa pidada kahju hüvitamise

nõudeks. Kolleegium on seisukohal, et hagejatel saamata jäänud töötasud ja hüvitised on käsitatavad

nende kahjuna. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse sätestab ÄS § 315 lg 2, mille kohaselt

vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega

süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna

erinorm on olemas, ei kuulu asjas kohaldamisele TsÜS § 46 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmete

solidaarvastutus on täiendav juriidilise isiku vastutusele.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et aktsiaseltsi kohustuse täitmata jätmine iseenesest ei too kaasa

selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel

üksnes siis, kui aktsiaseltsi võlausaldajal on tekkinud kahju juhatuse liikme õigusevastase tegevuse

või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Kuna Ida-Viru

Prokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määruse tühistamise määruse kohaselt jätkub kriminaalasjas

AS Atke juhtkonna tegevuse uurimine, pidanuks kohus TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel asjas menetluse

peatama.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2000. a otsus Aavo Elmi, Olev

Elmi, Valentina Haameri, Valentina Kriisa, Galina Lebedeva, Gunnar-Kalle Männasalu ja

Meelis Männasalu osas ja saata asi nende osas uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Olev Elmile 1. augustil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni, Valentina

Haamerile 8. augustil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning Gunnar-Kalle

Männasalule 3. augustil 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni.

T. Vernik, L. Laarmaa, J. Luik