3-3-1-53-00 · Riigikohus

3-3-1-53-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. detsembril 2000

Andres Rebase kassatsioonkaebuse läbivaatamine haldusorgani poolt haldusakti tühistamisest

keeldumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

22. novembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Andres Rebase kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 6. septembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-96/00.

Protsessiosalisena võttis istungist osa A. Rebase esindaja vandeadvokaadi vanemabi Harland Paas.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tartu Politseiprefektuur andis A. Rebasele 4. mail 1995. a. tulirelvaloa kuni 4. maini 1997. Luba

pikendati kuni 4. maini 1999. 14. aprillil 1999 tühistas lubadesüsteemi vaneminspektor otsusega nr. 6

A. Rebasele antud tulirelvaloa, juhindudes Relvaseaduse §-dest 33 lg. 1 p. 2 ja 28 põhjusel, et

A. Rebast on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. See nähtub Teabe- ja

analüüsibüroo õiendist. Selle otsuse kinnitas Tartu politseiprefekt. A. Rebane pöördus Tartu

politseiprefekti poole palvega tühistada relvaloa tühistamise otsus, väljastada talle otsuses viidatud

Teabe- jaanalüüsibüroo õiendi koopia ja tagastada politsei poolt äravõetud revolver. Tartu

Politseiprefektuuri aseprefekt vastas 17. veebruaril 2000. a. A. Rebasele kirjalikult, et talle antud

relvaloa tühistamisel juhinduti Relvaseaduse §-st 33 lg. 1 p. 2, mille järgi relvaluba tühistatakse, kui

loa omanik ei vasta selle seadusega kehtestatud nõuetele. Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 järgi ei anta

relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest,

olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud. A. Rebane on tahtlikult toimepandud

kuritegude eest kahel korral kriminaalkorras karistatud. A. Rebasele teatati, et ära võetud revolvrit ei

saa tagastada.

A. Rebane esitas 6. märtsil 2000. a. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus jätta

põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 lõik ?olenemata sellest, kas

karistus on kustunud või kustutatud?, tunnistada seadusevastaseks Tartu Politseiprefektuuri

keeldumine tühistada oma otsus A. Rebaselt relvaloa äravõtmise kohta ja uue relvaloa väljastamisest

keeldumine ning kohustada Tartu Politseiprefektuuri väljastama A. Rebasele relvaluba. Kaebaja

väitis:

Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 on vastuolus proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõttega.

Relvaloa tühistamine piirab A. Rebase ettevõtlusvabadust. A. Rebane töötas relvaloa olemasolu ajal

turvamehena. Ta ei saanud relvata oma tööülesandeid täita ja pidi töölt lahkuma.

Talle oli antud relvaluba Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a. määrusega nr. 256 kinnitatud

Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste

eeskirjade alusel (edaspidi Ajutised eeskirjad). Ajutiste eeskirjade punkti 11.5 järgi ei võinud anda

relvaluba isikule, keda oli karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistus ei

olnud kustunud. A. Rebase karistus oli kustunud. 1. jaanuaril 1996. a. kehtima hakanud Relvaseaduse

§ 28 lg. 1 p. 6 keelab anda relvaluba isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest,

olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud. Selle keeluga rikutakse nende isikute

õigusi, kes Ajutiste eeskirjade alusel said relvaloa, kuid kes pärast Relvaseaduse jõustumist kaotasid

õiguse relvaloale. Nendel oli õigus eeldada, et karistatus, s.t. kohustus taluda kuriteo toimepanemisest

tingitud piiranguid, lõpeb teatava aja möödumisel. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et talle Ajutiste

eeskirjade alusel antud relvaluba ei tühistata.

Põhiseaduse § 11 järgi peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, s.o. piirangud peavad olema

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttele vastab ülemäärasuse keeld.

Tartu Halduskohtu 30. mai 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-27/2000 jäeti Relvaseaduse § 28 lg. 1

p. 6 vastuolu tõttu Põhiseadusega kohaldamata ning tunnistati seadusevastaseks Tartu

Politseiprefektuuri keeldumine tühistada oma otsus A. Rebaselt relvaloa äravõtmise kohta ja uue

relvaloa väljastamisest keeldumine. Kohus leidis, et isikud, kelle karistatus tahtlikult toimepandud

kuriteo eest on kustunud ning kes Ajutiste eeskirjade järgi omasid õigust relvaloale, ei oma seda

pärast Relvaseaduse jõustumist. Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 alusel võib varasem süüdimõistmine

tähtajatult piirata isiku õigusi ja vabadusi, mis on vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva

õiguskindluse põhimõttega. See põhimõte hõlmab kehtiva õiguse respekteerimist, tagasiulatuva jõuga

õigusaktide keeldu ja õiguspärast ootust. Ajutised eeskirjad olid relvaloa omanikule soodsamad kui

Relvaseadus. Sellise õigusakti tühistamine ning uue õigusakti vastuvõtmine, millega tunduvalt

piiratakse isiku õigusi ja vabadusi, on üldjuhul keelatud. Kriminaalkorras karistatus võib olla aluseks

isiku õiguste ja vabaduste piiramisele. Kuid karistatuse kustumise või kustutamise korral loetakse, et

isik pole kriminaalkorras karistatud ja tema õiguste või vabaduste piiramine karistatuse motiivil on

välistatud. 1995. a., mil A. Rebane taotles relvaluba, oli tema karistatus kustunud.

Tartu Politseiprefektuur esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega jätta A. Rebase kaebus rahuldamata ning

Tartu Politseiprefektuuri 14. aprilli 1999. a. otsus muutmata. Apellant väitis:

Kohus pole hinnanud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a. määrusega antud Ajutiste eeskirjade

seaduslikkust. Need eeskirjad on vastuolus Põhiseaduse §-ga 87 p. 6. Kuna tulirelvadega seonduv

valdkond on väga tähtis riigi julgeoleku seisukohalt, siis ei saanud valitsus Ajutisi eeskirju

kehtestada. Valitsuse määruse ja Riigikogu poolt vastu võetud seaduse õigusjõud on erinev seaduse

kasuks.

Relvaseaduses sätestatud seadusandja otsustus, et tulirelva omamise õigust ei saa anda varem tahtlike

kuritegude toimepanemise eest karistatud isikule, on igati mõistlik ja vajalik.

Halduskohus on põhjendamatult rõhutanud A. Rebase osas karistatuse kustumise või kustutamise

momenti. Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 mõtte kohaselt on rõhuasetus faktil, et isikut on

kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ka politseiprefektuuri otsuses, millega

tühistati tulirelva luba, on rõhutatud karistamise, mitte aga karistatuse fakti.

Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2000. a. otsusega rahuldati Tartu Politseiprefektuuri

apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu apelleeritud otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti

A. Rebase kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:

A. Rebase relvaloa tühistamine polnud vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Luba oli antud ajutiste

eeskirjade alusel, millest ei saanud pärast nende kehtetuks tunnistamist ja Relvaseaduse kehtima

hakkamist ning relvaloa pikendamist 1997. a. tekkida õiguspärast ootust, et A. Rebane on õigustatud

relvaluba ka tulevikus ajutiste eeskirjade alusel omama.

Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6, mis välistab relvaloa andmise isikule, keda on kriminaalkorras

karistatud tahtliku kuriteo eest, pole vastuolus Põhiseadusega.

Seadusandja tahe oli Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6 kehtestamisel välistada relvaloa andmine isikutele,

keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. See piirang on kooskõlas

Põhiseaduse mõttega ja toimunud seaduse alusel ning on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.

A. Rebane esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

kasseeritav otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsus. Kassaator väidab:

Relvaseaduse § 28 lg. 1 p. 6, mille alusel tema relvaluba tühistati, on põhiseadusevastane.

Karistusregistri seaduse § 34 lg. 1 järgi arvestati A. Rebase karistatuse kustumist KrK § 58 alusel.

Kuna tema karistatus oli kustunud, siis andmed tema kohta karistusregistrisse kandmisele ei

kuulunud. Järelikult tuli need andmed kanda karistusregistri arhiivi. Karistusregistri seaduse § 22

lg. 1 järgi saavad politseiametnikud karistusregistri arhiivist andmeid ainult seoses uurimisega

kriminaalasjas. Kuna arhiivist väljastati politseiametnikele andmeid A. Rebase karistamise kohta

õigusvastaselt, siis põhineb tema relvaloa tühistamine ebaseaduslikul toimingul ja relvaloa

tühistamise otsus tuleb tühistada ka seepärast.

Ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 45 lg. 1 p. 2, mille järgi oluliseks rikkumiseks on otsuse

tegemine isiku suhtes, keda kohtusse ei kutsutud. A. Rebane ei teadnud ringkonnakohtu istungist ja

seetõttu ei saanud ta istungil osaleda.

Tartu Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus pole

põhjendatud. Vastuses märgitakse, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis

6. oktoobri 2000. a. otsusega rahuldamata Tartu Halduskohtu taotluse tunnistada Relvaseaduse § 28

lg. 1 p. 6 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 10. Ka ringkonnakohus leidis, et A. Rebase relvaloa

tühistamine pole põhiseadusevastane. Kassaatori õiguslik arutelu ja isiku karistatuse seostamine

karistusregistrist andmete väljastamise võimalikkusega on asjakohatu, sest Karistusregistri seadus ei

sätesta karistatust, selle kustumist ja kustutamist. Polnud oluline, kas A. Rebasel on karistatus.

Oluline on asjaolu, et teda karistati tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Tõsiseltvõetav pole kassaatori

väide, et ta polnud teadlik asja arutamise ajast ja kohast.

Kohtuistungil loobus A. Rebase esindaja väitest, et A. Rebast ei kutsutud ringkonnakohtu istungile.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. A. Rebase relvaluba tühistati 14. aprillil 1999. Relvaloa tühistamise peale A. Rebane

halduskohtusse ei kaevanud. Selle asemel pöördus A. Rebane Tartu politseiprefekti poole palvega

tühistada relvaloa tühistamise otsus ja tagastada politsei poolt äravõetud revolver. A. Rebane pöördus

6. märtsil 2000 halduskohtusse politseiprefekti 17. veebruari 2000. a. vastuse peale, millega selgitati

relvaloa tühistamise õiguslikke aluseid ja keelduti revolvrit tagastamast.

HKMS §-st 7 lg. 1 tuleneb, et halduskohtus saab taotleda isiku õigusi rikkuva haldusakti tühistamist.

A. Rebasele antud politseiprefekti vastus ei riku A. Rebase õigusi. A. Rebase õigusi võis rikkuda

otsus, millega tema relvaluba tühistati. Seda otsust pole aga A. Rebane vaidlustanud. Kuna

politseiprefekti vastus ei riku A. Rebase õigusi, siis puudub halduskolleegiumil vajadus hinnata

kassaatori väiteid.

2. Sisuliselt on A. Rebane, kes taotles haldusakti tühistamist pärast selle vaidlustamise tähtaja

möödumist, taotlenud haldusorganilt menetluse uuendamist. Relvaseadus ei sätesta õigust nõuda

menetluse uuendamist ega anna menetluse uuendamata jätmise korral võimalust vaidlustada esialgset

haldusakti. Relvaseaduse § 33 lg. 4 sätestab üksnes selle, et relvaloa tühistamise otsuse peale võib

esitada kaebuse kohtule. Tähtajaliselt piiramatu võimalus menetluse uuendamisest keeldumise kaudu

vaidlustada esialgset haldusakti on vastuolus HKMS §-ga 9 lg. 1, mis sätestab kohtusse pöördumise

tähtaja, eesmärgiga.

Õigus nõuda menetluse uuendamist ja pöörduda uuendamisest keeldumise korral seadusega

sätestatud tähtaja jooksul halduskohtusse nõudega tühistada esialgne haldusakt võib teatud juhtudel

siiski olemas olla. See võiks kõne alla tulla näiteks siis, kui ilmnevad uued tõendid, mis ei võinud

isikule olla haldusmenetluse ajal teada, kui jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on

antud haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või haldusametnik on haldusmenetluse

käigus toime pannud kuriteo või kui jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel

haldusakt põhines. Käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 1 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Andres Rebase kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri

2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-96/00 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

Otsus jõustub 19. detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann