3-2-1-171-00 · Riigikohus

3-2-1-171-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. detsembril 2000. a

Tarvo Spalle hagi AS Alu Veok vastu 37 851 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 11. detsembril 2000. a läbi AS Alu Veok kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/665/00. Istungist võtsid

osa hageja T. Spalle ja tema esindaja vandeadvokaat E. Jundas.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt tellis T. Spalle 19. jaanuaril 1999. a AS-lt Alu Veok metsaveotraktori

vedamiseks veoauto koos treileriga. Traktor ei olnud tehniliselt korras, murdunud oli vedav sild ja

puudusid vasakul pool tagumised rattad. Veo ajal vajus nõuetekohaselt kinnitamata traktor treilerilt

sõiduteele ja sai vigastada: purunes palgiveo kelk, deformeerus selle külge kinnituv hüdrosilindri

töövarras, purunes kaks hüdrovoolikut, tagatelje laagrikorpus ja laager. Hageja palus TsK §-de 378

lg 1 ja 380 lg 1 ja 2 alusel mõista kostjalt välja traktori taastamisremondi maksumuse 37 581 krooni

16 senti.

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväite kohaselt ei esitanud hageja TsK § 382 lg 1 ettenähtud

pretensiooni ega kutsunud traktori ülevaatuse juurde kostja esindajat. Veose vedamist reguleerivate

eeskirjade kohaselt vastutab veose püsimise eest saatja.

Rapla Maakohtu 28. veebruari 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt oli kostja tegevus põhjuslikus seoses tagajärjega - traktori veokilt mahavajumisega - ja

kostja süü selles on tõendatud. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, et veose püsimise eest vastutab

saatja. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks täitnud teede- ja sideministri 9. detsembri

1994. a määrusega nr 65 kinnitatud autokaubaveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja nõudeid.

Eeskirja p 19. 2 kohaselt pidi veose saatja tagama nõuetekohase laadimise ja veose kinnituse. See

punkt ei välista vedaja vastutust TsK §-de 378 lg 1 ja 380 lg 1 järgi. Rapla Politseiprefektuuri

koostatud haldusõigusrikkumise protokollist nähtub, et traktor ei olnud treilerile nõuetekohaselt

kinnitatud, millega autojuht rikkus liikluseeskirja (LE) p 159 nõudeid.

Kuna ei ole tõendatud, millised vigastused olid traktoril varem ning hageja esitatud ekspertarvamuse,

fotode ja tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et hagis märgitud vigastused tekkisid traktorile avarii

käigus, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja esitatud arvamus traktori vigastuste ja

taastamisremondi maksumuse kohta ei ole eksperdi arvamus TsMS 20. peatüki mõttes. Hageja ei

esitanud TsK §-s 382 lg 1 ettenähtud pretensiooni ega kutsunud kostja esindajat traktorit üle vaatama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. juuni 2000. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normi

väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja rahuldas uue otsusega hagi. Otsuse

põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsust vaidlustatud osas, millega tuvastati kostja süü kahju

tekitamises. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei tõendanud treilerilt mahavajumisega traktorile

tekkinud vigastusi. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole eksperdi arvamus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku mõttes, kuid selle tõendina arvestamata jätmine ei olnud põhjendatud. Eksperdi koostatud

akt oli TsMS § 130 lg 5 kohaselt arvamus, mida kohus pidi hindama dokumentaalse tõendina koos

kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus rikkus TsMS § 231 lg 4 nõudeid, kuna ei põhjendanud

tunnistajate ütluste arvestamata jätmist. Lisaks aktile oli hageja oma nõuet tõendanud tunnistajate

ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt olid traktoril avarii tagajärjel purunenud hüdrosüsteem,

haagise raamkonstruktsioon oli väändunud. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et hageja ei pöördunud

kahju hüvitamise nõudes esmalt kostja poole. Kostja esindaja tõendas, et sai kalkulatsiooni ja seega

pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kostja poole.

Hageja on kahju tõendanud arvamuse, arvete ja order-kviitungiga. Hageja nõue on kooskõlas kahju

hüvitamise eesmärgiga, s.t vastab kulutustele, mida hageja teeb või peab tegema vigastatud traktori

endisesse olukorda viimiseks. Kostja oma vastuväiteid kahju suuruse kohta ei tõendanud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, millised vigastused tekkisid traktorile treilerilt mahavajumise

tagajärjel ja millised vigastused olid traktoril varem. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja oma

kahju suurust tõendanud. Ringkonnakohus ei põhjendanud otsuses, miks on tunnistajate ütlustega

tõendatud, et osa vigastusi tekkis avarii käigus. Ringkonnakohus leidis, et eksperdi arvamust oleks

pidanus hindama dokumentaalse tõendina, kuid ei põhjendanud, kuidas on eksperdi arvamusega

tõendatud, et vigastused tekkisid avarii käigus.

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja ütlusel või

eksperdi arvamusel, siis TsMS § 332 kohaselt ei ole ringkonnakohtul õigust kohtuotsust selles osas

muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus ei märkinud,

miks tuleb tõendid teisiti hinnata, samuti pole märgitud, miks arvestatakse tunnistajate ütlusi ainult

osaliselt. Otsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei arvesta kolmanda isiku, kostja, tunnistaja

R. Kungla ütlusi, haldusõigusrikkumiste protokolli ja kostja vastuväiteid, samuti seda, milliste arvete

ja order- kviitungiga on kahju suurus tõendatud. Maakohtus leidis tõendamist, et hageja esitas arveid

ka nende traktoriosade kohta, mis purunesid enne avariid. Ringkonnakohus ei märkinud, milliste

tõenditega on väljamõistetud summa kindlaks tehtud. Kohus oleks pidanud arveid kontrollima, kuna

kostja vaidlustas arvete järgi tasumise ja hagi esitamise ajaks oli traktor remonditud ja hagejale

tegelikud kulud teada.

Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 330 lg 4, mis sätestab, et otsuse põhjendavas osas

märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kohus ei ole otsuses

märkinud, millisel materiaalõiguslikul alusel kuulus hagi rahuldamisele.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ning ringkonnakohtu otsust

õigeks ja seaduslikuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid hageja ja tema esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei ole andnud poolte suhtele õiguslikku

kvalifikatsiooni. Sellega rikkus apellatsioonikohus TsMS §-s 330 lg 4 esitatavaid nõudeid, mille

kohaselt tuleb otsuses märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kuna

apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse, siis ei saanud ta asja läbivaatamisel lähtuda

esimese astme kohtu tuvastatud asjaolust, et kostja on kahju tekitamises süüdi.

Esimese astme kohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et pole tõendatud, millised

vigastused tekkisid traktorile treilerilt mahavajumise tagajärjel. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse

tõendite hindamise osas. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne

tunnistaja ütlusel, eksperdi arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole

ringkonnakohtul TsMS § 332 kohaselt õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks

neid tõendeid tuleb hinnata teisti. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei ole

otsuses põhjendanud, miks tunnistaja ütlusi tuleb hinnata teisiti. Kohtuotsuses puudub seisukoht

kolmanda isiku, kostja seletuse ning haldusõigusrikkumise protokolli kohta. Samuti pole otsuses

märgitud, milliseid vigastusi tõendavad hageja esitatud arvamus, arved ja order-kviitung. Kuna

traktor oli vigastatud juba enne treilerilt mahavajumist, siis tuli apellatsioonikohtul hagi rahuldamisel

tuvastada, milline hageja kahju tekkis traktori veol.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Alu Veok 20. juulil 2000. a makstud kautsjon 379 (kolmsada seitsekümmend

üheksa) krooni

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa