3-2-1-147-00 · Riigikohus

3-2-1-147-00

M Ä Ä R U S

Tartus 19. detsembril 2000. a

Pille Pae hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses 20. novembril 2000. a läbi P. Pae erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2-726 2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduses palus P. Pae välja mõista Tallinna linna seadusvastase tegevuse tagajärjel ehitise

omandist väljumise ja maa ostueesõigusega erastamise võimaluse kaotamisega põhjustatud kahju

1 198 739 krooni.

Tallinna Linnakohtu 14. aprilli 1999. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti välja

ehitustööde maksumus 8 156 krooni 70 senti. Kohtukulud jäid poolte kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 1999. a otsusega muudeti linnakohtu otsust hüvitamisele

kuuluva kahju suuruse osas ning kostjalt mõisteti välja 249 610 krooni. Kohtukulud jäid poolte

kanda.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprillil 2000. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus linnakohtu

otsuse muutmata jäetud osas ning saadeti asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata. Kolleegium leidis, et

ringkonnakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme.

Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2000. a otsusega rahuldati hageja kahju hüvitamise nõue ja saamata

jäänud tuluna mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 638 518 krooni, riigilõivu 39 711 krooni 50 senti

ning tasu õigusabi eest 31 925 krooni 90 senti.

2. juunil 2000. a esitas P. Pae taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kuna kahe ringkonnakohtu

otsusega rahuldati kogu hageja nõue, siis leidis hageja, et kostjalt tuleb välja mõista kõik hageja

kantud kohtukulud. P. Pae palus täiendavalt kohtukuludena välja mõista riigilõivu 14 486 krooni 78

senti, tasu õigusabi eest 12 074 krooni ja 10 senti ning eksperditasu 2 500 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2000. a määrusega keelduti täiendava otsuse tegemisest. Määruse

põhjenduste kohaselt olid hageja nõutud kohtukulud seotud nõudega summas 249 610 krooni, mille

suhtes Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse 15. septembril 1999. a. Sama otsusega jäeti kohtukulud

poolte kanda. Kuna Riigikohus ringkonnakohtu otsust kohtukulude osas ei tühistanud, puudus

ringkonnakohtul pädevus nimetud kohtukulude osas seisukohta võtta.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata taotlus lahendamiseks samale

ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri

1999. a otsust ja 30. mai 2000. a otsust tuli käsitleda kui ühe apellatsioonkaebuse ja haginõude osas

tehtud otsust. Kohaldamisele kuulus TsMS § 60 lg 1, mis ei näe ette võimalust jätta kohtukulud

poolte endi kanda. Kuna Riigikohus ei teinud asjas uut otsust, ei saanud ta kakohtukulude küsimust

lahendada ja see jäi ringkonnakohtu pädevusse.

III. Vastus erikaebusele

Kostja pidas erikaebust põhjendamatuks. Kuna TsMS §-s 238 lg 1 sätestatud aluseid täiendava otsuse

tegemiseks kohtukulude osas ei olnud, ei saanud ringkonnakohus täiendavat otsust teha.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu kohtukulude väljamõistmise osas ja selles osas saab Riigikohus asja ise

lahendada.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle

poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on TsMS § 46 järgi riigilõiv

ja asja läbivaatamiskulud. Asja läbivaatamiskulude hulka kuulub TsMS § 52 p 1 järgi eksperditasu.

Hageja taotles kostjalt täiendavalt riigilõivu 14 486 krooni 78 sendi väljamõistmist. Kuna

ringkonnakohus rahuldas hageja nõude, on hagejal õigus TsMS § 60 lg 1 alusel tagasi saada kogu

tasutud riigilõiv. Hageja on asja menetlemise käigus tasunud eksperditasu 2 500 krooni ja hagi

rahuldamisel on tal õigus see tagasi saada.

Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni

viis protsenti hagi rahuldatud osast. Õigusabi eest tasus hageja esimese ja teise astme kohtus kokku

44 000 krooni. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja esindaja kulude katteks

31 925 krooni 90 senti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis kuuluvad väljamõistmisele

kõik õigusabi kulud ja hageja kasuks tuleb täiendavalt välja mõista 12 074 krooni 10 senti. Nimetatud

summa on väiksem kui viis protsenti 249 610 krooni suurusest nõudest ja seega kooskõlas TsMS §-s

61 lg 1 p 1 sätestatuga.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2000. a määrus.

Välja mõista Tallinna linnalt Pille Pae kasuks riigilõiv 14 486 (neliteist tuhat nelisada

kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti, eksperditasu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ja tasu

õigusabi eest 12 074 (kaksteist tuhat seitsekümmend neli) krooni 10 senti.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 29. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, L. Laarmaa, T. Vernik