3-2-1-157-00 · Riigikohus

3-2-1-157-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. november 2000. a

TÜ Bitest hagi AS Petkam ja Eesti Vabariigi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2000. a läbi TÜ Bitest kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/591/00. Istungist võtsid

osa TÜ Bitest esindajad vandeadvokaat A. Kalme ja vandeadvokaat A. Pohla.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Esitatud hagis palus TÜ Bitest tunnustada riigivaraseaduse (RVS) § 24 lg 2, § 28 lg 1, § 29 lg 1 ja

§ 31 lg 1 ning TsÜS § 66 lg 2, 3 ja 5, § 112 lg 2 p 6 alusel Teede- ja Sideministeeriumi ja AS Petkam

vahel 30. detsembril 1997. a sõlmitud Maardu linnas Kroodi 2 asuva bituumenibaasi ehitiste ja

rajatiste ostu-müügilepingu tühisust. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi Vabariigi Valitsus

3. detsembril 1996. a korraldusega nr 946-k Teede- ja Sideministeeriumile üleandeks müüa Harju

Teedevalitsuse bituumenibaas eelläbirääkimistega enampakkumisel alghinda määramata. Pakkumise

esitasid hageja ja AS Petkam. Eelläbirääkimised toimusid mõlema pakkujaga 19. novembril 1997. a.

Maanteeameti komisjon kinnitas 1. detsembril 1997. a enampakkumise võitjaks kostja. Kostjad

sõlmisid ostu-müügilepingu 30. detsembril 1997. a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

4. detsembri 1998. a otsusega tunnistati toimingud müügi ettevalmistamisel ja korraldamisel ning

Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 5. detsembri 1997. a otsus müügikomisjoni protokollilise otsuse

kinnitamise kohta seadusevastaseks. Kuna leping on vastuolus RVS §-dega 29 ja 31, siis on tehing

TsÜS § 66 lg 2 alusel algusest peale tühine.

Tallinna Linnakohtu 14. veebruari 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendustel on hageja ostu-müügilepingu objektiks oleva vara rentnik ning väidetavalt

rikub tehing tema õigust omandada müügitehingu esemeks olnud vara. Pooled möönavad, et tehingu

ettevalmistamisel on müügi korraldaja rikkunud eelläbirääkimiste pidamiseks ettenähtud korda, kuid

neid rikkumisi ei saa hinnata TsÜS § 66 lg 2 tähenduses seaduse oluliseks rikkumiseks. Kohtule ei

ole teada, kas müügi otsustaja kiidab sõlmitud tehingu heaks. Riigivaraseadus ei näe ette tehingu

ettevalmistamisel õiguslike vigade esinemisel õigusliku tagajärjena tehingu tühisust. Tehing on

ettevalmistatud vara omaniku volitusel. RVS § 7 kohaselt võib müügi otsustaja tehingu heaks kiita.

Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid tehingus seadusevastaste

tingimuste olemasolu, siis puudub alus TsÜS § 66 lg 2 kohaldamiseks. TsMS § 4 järgi on igal isikul

õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Loodetud tehingu sõlmimata jäämine ei anna

õigust võlaõiguslikes suhetes vaidlustada teiste isikute vahel sõlmitud tehingut. Hageja ei ole

tõendanud tema kui rentniku õiguste rikkumist kostjate poolt.

Riigivara võõrandamise leping jõustub RVS § 32 järgi alates vastava kande tegemisest riigivara

registrisse. Ostu-müügilepingu p 7.1 kohaselt loeti müüdava vara suhtes müüja omand lõppenuks

alates riigivara registrisse vastava kande tegemisest. Teede- ja Sideministeeriumi ja

Rahandusministeeriumi kirjade järgi ei ole selle vara suhtes registrisse kannet tehtud ja

võõrandamistehing ei ole jõustunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2000. a otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste osas.

Põhjendustest jäeti välja ostu-müügilepingu jõustumist käsitlev motiiv. Ülejäänud osas jäeti

kohtuotsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jõustus ostu-müügileping selle allakirjutamisest. RVS

§ 32 lg 4 ei sätesta mitte ostu-müügilepingu jõustumise momendi, vaid riigivara registrisse

kandmisele kuuluva riigivara võõrandamise jõustumise momendi. Nimetatud asjaolu ei anna alust

väita, et selle lepinguga on rikutud hageja õigusi. Hageja tugines ostu-müügilepingu vaidlustamisel

halduskohtu otsusele ja leidis, et sellest tulenevalt on algusest peale tühine ka kostjate sõlmitud

riigivara võõrandamise ostu-müügileping. Loodetud tehingu sõlmimata jäämine ei anna õigust

vaidlustada teiste isikute vahel sõlmitud lepingut. Lepingueelsetest läbirääkimistest võib teatud

eeltingimustel tekkida iseseisev võlasuhe, mille poolte õigusi ja huve kaitstakse kahju hüvitamise

nõude lubatavusega. Riigivaraseadus ei näe ette tehingu ettevalmistamisel õiguslike vigade

esinemisel õigusliku tagajärjena tehingu tühisust. Seega ei ole nendeks tingimusteks väidetud

pakkumise parimaks tunnistamise korra rikkumine, AS Petkam poolt tagatise puudumine ja esimese

makse vähem tasumine. Leping ei riku hageja kui rentniku õigusi, kunarendileping jääb kehtima.

Tehingu heakskiitmise küsimus ei ole asjakohane. Halduskohtu otsus on asjas küll üheks tõendiks,

kuid ta ei ole tõendamisest vabastamise aluseks. Linnakohus leidis õigesti, et hagi ei ole õiguslikult

ega tõenduslikult põhjendatud ning sõlmitud leping ei ole TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada, v.a osas, millega

apellatsioonkaebus osaliselt rahuldati, teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kohtukulud

vastaspoole kanda.

Hageja õiguste rikkumine seisnes selles, et Teede- ja Sideministeerium ei järginud pakkumise

parimaks tunnistamiseks ettenähtud korda. Hageja ja AS Petkam pakkumisi ei esitatud otsustamiseks

müügi otsustajale, kelleks oli RVS § 31 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega

nr 286 kinnitatud riigivara võõrandamise korra (edaspidi korra) p 8 lg 1 kohaselt Vabariigi Valitsus.

Ilma lepingu tühisust tunnustamata ei ole võimalik korraldada bituumenibaasi müügi uut pakkumist.

Hageja huve rikub pakkumise tingimustega vastuolus olev ostu-müügilepingu punkt, mille kohaselt

kohustus AS Petkam tasuma ostuhinna järelmaksu teel.

Enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise toimingute seadusevastasus on tuvastatud

jõustunud halduskohtu otsusega, mida kohus luges küll üheks tõendiks, kuid ei pidanud seda

tõendamisest vabastamise asjaoluks. Ringkonnakohus oma seisukohta ei põhjendanud ja sellega

rikkus TsMS § 330 lg 6. Riigivaraseaduses ja selle alusel vastu võetud korras sätestatud riigivara

võõrandamise nõuete eiramine on käsitletav TsÜS § 66 lg 2 mõttes seaduse rikkumisena. Kuna

halduskohtu otsusega tuvastati riigivaraseaduse ja korra rikkumised ning tunnistati täielikult

seadusevastaseks nii riigivara müüki ettevalmistavad ja korraldavad toimingud, kui ka pakkumise

otsuse kinnitamine ministeeriumi kantsleri poolt, siis on lepingu sõlmimise õiguslikud alused ära

langenud ning leping tühine algusest peale. TsÜS § 66 lg 2 on kohaldatav alati, kui asja

läbivaatamisel on tuvastatud tehingu oluline vastuolu seadusega.

Ostu-müügileping on sõlmitud isikuga, kellega ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. RVS § 31 lg 2

kohaselt tohib ja saab riigivara võõrandamise tehingu sõlmida ainult selle isikuga, kelle pakkumise

on müügi otsustaja (Vabariigi Valitsus) tunnistanud parimaks. Pakkumise parimaks tunnistamine

tähendab tulevikus sõlmitava lepingu oluliste tingimuste heakskiitmist. Hageja ja AS Petkami

pakkumist Vabariigi Valitsusele ei esitatud ning viimane ei saanud kasutada seaduslikku õigust

otsustada, kes on võitja ja kellega tuleb ostu-müügileping sõlmida.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostjad kassatsioonkaebusele kirjalikke vastuseid ei esitanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid hageja esindajad kassatsioonkaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige apellatsioonikohtu

otsuse tühistamiseks.

Hageja on esitanud tuvastushagi. Hagi rahuldamise eelduseks on hageja tsiviilõiguse rikkumine.

Kohtud on leidnud, et hageja ei ole õiguslikult ega tõenduslikult põhjendanud kostjate poolt tema

tsiviilõiguste rikkumist. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et iseenesest ei riku hageja

tsiviilõigusi temaga loodetud riigivara ostu-müügilepingu sõlmimata jäämine. Kuna vaidlustatud

tehinguga hageja tsiviilõiguste rikkumist ei ole tuvastatud, siis on hagi jäetud õigesti rahuldamata.

Kui apellatsioonikohus leidis, et tehing ei riku hageja tsiviilõigusi, siis puudus kohtul vajadus otsuses

vaidlustatud tehingu tühisuse käsitlemiseks. Selle tõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendustest

välja jätta tehingu tühisust puudutavad motiivid. Samas peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

Riigivara võõrandamine toimub riigivaraseaduse ja selle § 24 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 286 kehtestatud riigivara võõrandamise korra kohaselt. Korra p 8 alap 1 järgi otsustab

riigivara võõrandamise kinnisvara puhul Vabariigi Valitsus. Korra p 4 kohaselt kohaldatakse

kinnisasjade kohta kehtestatud sätteid ka ehitistele. RVS § 31 lg 2 kohaselt sõlmitakse

eelläbirääkimistega pakkumise korral leping isikuga, kelle pakkumise on tunnistanud parimaks müügi

otsustaja. Sellest sättest tuleneb keeld sõlmida riigivara ostu-müügilepingut isikuga, kelle pakkumist

ei ole müügi otsustaja parimaks tunnistanud. Kolleegium on seisukohal, et seda keeldu rikkuv tehing

on seaduse olulise rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine, mida ei pea täitma.

Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2000 a otsust põhjenduste osas.

Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

TÜ Bitest kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik