3-2-1-148-00 · Riigikohus

3-2-1-148-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. novembril 2000. a

Olevimäe Advokaadibüroo OÜ hagi AS Hansapank ja Daniel Andrew Beal?i vastu nõude

tunnustamiseks pankrotimenetluses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 14. novembril 2000. a läbi AS Hansapank ja D. A. Beal?i kassatsioonkaebuste

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/609/00.

Istungist võtsid osa AS Hansapank esindaja vandeadvokaat V. Kõve ja Olevimäe Advokaadibüroo

OÜ esindaja R. Markus.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 1. augusti 1997. a otsusega välja

füüsilise isiku Mart Eriku pankrot. AS Estimpeks esitas pankrotimenetluses nõude kokku summas 8

054 980 krooni 25 senti, millest 4 271 465 krooni 65 sendi suurune nõue oli tagatud hüpoteegiga.

Nõue tulenes kolmest tasumata arvest. 18. jaanuari 1996. a ühishüpoteegi seadmise lepinguga oli AS

Estimpeks kasuks seatud ühishüpoteek M. Erikule kuuluvatele kinnistutele, millega tagati kõiki AS

Estimpeks nõudeid ning AS Estimpeks ja AS Pruuneks vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid

nõudeid. AS Estimpeks võõrandas 9. novembril 1998. a oma nõude Olevimäe Advokaadibüroo OÜ-

le. 11. novembri 1998. a nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid AS Hansapank ja Daniel Andrew

Beal hageja nõudele vastu täies ulatuses. Olevimäe Advokaadibüroo OÜ esitas AS Hansapank ja

D. A. Beal'i vastu hagi, paludes tunnustada 4 271 465 krooni 65 sendi suurust nõuet eesõigusnõudena

ja 3 783 514 krooni 60 sendi suurust nõuet viienda järgu nõudena.

Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2000. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus tunnustas hageja

nõuet M. Eriku pankrotimenetluses kokku 2 238 206 krooni 84 sendi suuruses summas viiendas

rahuldamisjärgus. Kohtuotsuse põhjendustel esitas AS Estimpeks oma nõude tähtaegselt. Avaldusele

lisatud dokumendid oli tõestanud võlausaldaja haldusosakonna juhataja. Pankrotiseadus ei nõua

dokumentide notariaalset tõestamist. 18. jaanuaril 1996. a sõlmisid AS Estimpeks ja M. Erik

kokkuleppe, millega M. Erik võttis üle kõik AS Estimpeks ja AS Pruuneks vahelistest lepingutest

nr 20-94/94-151 ja 01111002/95-18-28 tulenevad AS Pruuneks õigused ja kohustused. Samal

kuupäeval sõlmiti samade poolte vahel ühishüpoteegi seadmise leping, mille alusel kanti AS

Estimpeks kasuks Viljandi ja Valga kinnistusametites M. Erikule kuuluvate kinnistuste kohta avatud

registriosadesse ühishüpoteegid esimesele järjekohale summas 3 285 742 krooni 80 senti

intressimääraga 20 % aastas. AS Estimpeks loovutas oma nõude M. Eriku vastu hagejale

9. novembril 1998. a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 11. novembril 1998. a. Kinnispandipidajaks

oli sel ajal veel AS Estimpeks, mitte hageja. Hageja hüpoteegi omandajana, AS Estimpeks

(pankrotis) hüpoteegipidajana ja M. Erik (pankrotis) omanikuna sõlmisid asjaõiguskokkuleppe

ühishüpoteegi ülekandmiseks alles 14. septembril 1999. a. Seetõttu ei kuulu hageja nõuded

rahuldamisele eesõigusnõuetena. Lepingul nr 20-94/94-151 põhinev nõue on tõendatud 1 068 565

krooni 66 sendi suuruses summas. Ülemäärase suuruse tõttu vähendas kohus viivist põhivõla

summani ja leidis, et selle lepingu järgi kuulub tunnustamisele nõue 2 137 131 krooni 32 sendi

suuruses summas. Lepingul nr 01110021/95-18-28 põhinev nõue on tõendamata ja tuleb jätta

tunnustamata. Tõendatud on nõue põhivõla osas summas 101 075 krooni 52 senti, mis põhineb

M. Eriku poolt AS-lt Estimpeks ostetud saematerjali 18. aprilli 1996. a arve-saatelehel. Viivise nõude

osas ei kuulu hagi rahuldamisele, sest viivise kohta puudub kirjalikus vormis kokkulepe.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust nõude rahuldamisjärgu osas ja tunnustas hageja nõuet 2

238 206 krooni 84 senti esimeses rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus leidis, et sisuline vaidlus nõuete

põhjendatuse üle toimub kohtus. Nõuete kaitsmise koosolek ei lahenda vaidlusi nõuete põhjendatuse

üle. Seega ei ole õige vaidluse lahendamisel nõude tunnustamise üle lähtuda ainult nõuete kaitsmise

ajal olnud tõenditest. Seaduse tekstist tuleneb ainult, et tegemist peab olema sama nõudega, mis jäi

tunnustamata nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli hageja poolt omandatud

nõuet tagav hüpoteek AÕS § 326 lg 1 kohaselt hagejale üle läinud ja vastavad tõendid kohtule

esitatud. Seega kuulub hageja nõue kui pandiga tagatud nõue rahuldamisele esimeses järgus. Ekslik

on kostjate seisukoht, et nõudeavaldust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks, sest avaldusele lisatud

dokumentide ärakirjad ei olnud notariaalselt tõestatud. PankrS § 69 lg 1 ei näe ette, et nõudeavalduse

asjaolusid tõendavad dokumendid peaksid olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 3. lõike

järgi otsustab haldur, kas esitatud ärakirjad on nõuetekohaselt tõestatud ja annab vajadusel avaldajale

10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul pidas haldur lisatud dokumente nõuetekohaselt

tõestatuks. AS Pruuneks võla ülekandmine M. Erikule toimus kreeditori AS Estimpeks ja M. Eriku

vahel 18. jaanuaril 1996. a sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole seadusega

vastuolus. Võla ülekandmiseks pole esialgse võlgniku kirjalik nõusolek vajalik, kuna võla

ülekandmise õigussuhtes on määravad isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega.

II. Kassatsioonkaebused ja nende põhjendused

AS Hansapank palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse põhjendustel on ringkonnakohus ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõigusnorme. Nõuet ei saa esimeses

rahuldamisjärgus tunnustada. Hüpoteek ei ole aktsessoorne tagatis ega lähe koos nõudega üle nõude

loovutajalt nõude omandajale. Hüpoteek loetakse nõude loovutajalt omandajale üle läinuks

kinnistusraamatus kande tegemisest. Nõuete kaitsmise ajal ei olnud hageja hüpoteegipidaja. Ka hagi

esitamise ajal oli ühishüpoteegi pidajaks AS Estimpeks. Hageja ja AS Estimpeks sõlmisid

ühishüpoteegi loovutamise lepingu peale seda, kui menetlus esimese astme kohtus juba käis. AS

Hansapank pole väitnud, et AS Estimpeks nõudeavaldust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks. AS

Hansapank leidis, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid ei olnud nõuetekohaselt tõestatud. AS

Estimpeks haldusosakonna juhataja ehk äriühinguga töösuhetes olev isik ei ole pädev dokumentide

ärakirju tõestama ja selle isiku tõestust ei saa pidada piisavaks PankrS § 69 lg 1 tähenduses. Võla

ülekandmine eeldab esialgse võlgniku AS Pruuneks tahet võlg üle kanda ja vastavat tahteavaldust.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe

võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega.

Kostja D. A. Beal palus kassatsioonkaebuses samuti ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ning kohaldanud

materiaalõigusnorme. PankrS § 69 lg-s 3 mõistetakse dokumendi ärakirja nõuetekohase tõestamise all

üksnes seaduses sätestatud korras pädevate ametiisikute poolt ärakirjade õigsuse tõestamist.

Dokumentide ärakirjade tõestamise õigsuse kontrollimine pole üksnes halduri pädevuses. Ka

võlausaldajatel on õigus puuduste osas nõudeavaldusele vastu vaielda. Seadusega pole kooskõlas

ringkonnakohtu järeldus, et võla ülekandmine võib toimuda kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku

vahel, ilma et kreeditor oleks andnud nõusolekut võla ülekandmiseks. Hageja nõude tunnustamine

eesõigusnõudena ei ole kooskõlas PankrS §-dega 69 ja 74, kuna hüpoteegipidaja oli nõuete kaitsmise

koosoleku ajal AS Estimpeks. Hageja muutus hüpoteegipidajaks alles kohtumenetluse jooksul. Kohus

saab lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis olid olemas nõuete kaitsmise koosoleku ajal, eeldusel, et

need asjaolud on tõendatud tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud viisil.

V. Vastus kassatsioonkaebustele

Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu. Seadus annab pankrotihaldurile pädevuse otsustada,

kelle poolt tõestatud ärakirju aktsepteerida. Võla ülekandmine võib toimuda ka kokkuleppega

kreeditori ja uue võlgniku vahel. Kreeditor ei ole kohustatud kontrollima esialgse võlgniku ja uue

võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu. PankrS § 74 lg 1 kohaselt otsustab kohus nõude

tunnustamise või selle rahuldamisjärgu võlausaldaja hagiavalduse alusel esitatud tõendite alusel,

mitte ei kontrolli nõude tunnustamata jätmise asjaolusid ega anna neile hinnangut.

VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et PankrS § 74 lg 1 korras nõude tunnustamise

otsustamisel on kohus seotud nõuete kaitsmise koosolekul toimunud nõude läbivaatamise asjaoludega

vaid niivõrd, et tegemist peab olema sama nõudega, mis jäi nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata. Vastavalt PankrS § 70 lg-le 4 ei või nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise

koosolekul, hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata. PankrS § 73 lg 5 sätestab, et

pärast nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei

võeta. Sama paragrahvi 8. lõige näeb ette, et kui nõue või selle rahuldamisjärk on nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustatud, ei saa seda hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 74 lg-s 2 ja § 81 lg-s 8

nimetatud juhtudel. Nendest sätetest tuleneb, et pärast nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist

nõuete kaitsmise koosolekul võib nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisega seoses esitatud

nõude või selle rahuldamisjärgu kohta käivaid asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta vaid PankS § 74

lg-s 2 ja § 81 lg-s 8 märgitud juhtudel. Kolleegium on seisukohal, et samasugust põhimõtet tuleb

järgida ka siis, kui nõuet või selle rahuldamisjärku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud ning

nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist vaatab PankrS § 74 lg 1 kohaselt läbi kohus.

Vastupidine seisukoht tähendaks pankroti-võlausaldajate asetamist nõuete esitamisel ja tunnustamisel

ebavõrdsesse õiguslikku seisundisse, kuna põhjendamatuid eeliseid omandaksid võlausaldajad, kes

oma nõuete esitamisel pole kinni pidanud pankrotiseaduses sätestatud korrast ja kelle nõue on nõuete

kaitsmise koosolekul vaidlustatud. Seega peab kohus nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel

tegema esmalt kindlaks, kas kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude või selle

rahuldamisjärgu tunnustamisele vaielnud vastu põhjendatult ning seejärel otsustama nõude või selle

rahuldamisjärgu tunnustamise.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadusega ei ole vastuolus AS Estimpeks ja M. Eriku

18. jaanuari 1996. a kokkulepe, millega M. Erik kohustus tasuma AS-le Estimpeks AS Pruuneks võla.

TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul.

Sellest sättest ei tulene keeldu kolmanda isiku võla tasumise kohustuse ülevõtmiseks, kui sellega on

nõus kreeditor.

Vastavalt PankrS § 69 lg-le 1 tuleb nõudeavaldusele lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad

dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Pankrotiseadus ei kehtesta dokumentide ärakirjade

tõestamise nõudeid. PankrS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise

seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta

nõudeid dokumentide ärakirjade tõestamisele. TsMS § 118 lg 1 näeb ette, et dokumendi ärakirjana

esitamisel on kohtul õigus omal algatusel või teise protsessiosalise taotlusel nõuda algdokumendi

esitamist. Kui avaldusele lisatud dokumentide ärakirjad ei ole nõuetekohaselt tõestatud, annab haldur

vastavalt PankrS § 69 lg-le 3 esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei

kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kolleegium

leiab, et võlausaldajad võivad vaidlustada nõudeavaldusele lisatud dokumentide ärakirjade õigsust ka

siis, kui haldur ei ole ärakirjade tõestamist PankrS § 69 lg 3 kohaselt vaidlustanud. Võlausaldajal, kes

dokumentide ärakirjade õigsust vaidlustab, on õigus taotleda algdokumendi esitamist.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 2000. a otsus tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le 9. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni ja OÜ-le Advokaadibüroo V. Kaasik & Ko 9. juunil 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa