3-2-1-127-00 · Riigikohus

3-2-1-127-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. novembril 2000. a

Anatoli Koržikovi hagi Taivo Koorti, Peeter Parmaski, Aleksander Volodini ja Vjatšeslav Lepa

vastu vahetuslepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 2000. a T. Koorti kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-129/00. Istungist võttis

osa hageja A. Koržikov. Juures viibis tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

A. Koržikovile kuulus 2-toaline korter Tartus Riia 10-56, mille ta soovis vahetada Tartus Annelinnas

asuva korteri vastu. Hageja volitas vahetusega tegelema T. Koorti. T. Koort sõlmis hageja nimel

vahetuslepingu, mille kohaselt A. Koržikovi korter vahetati P. Parmaskile kuuluva korteriga Tartus

Puiestee 112a-25. Hageja vahetuslepinguga ei nõustunud, leides, et T. Koort ületas lepingu

sõlmimisel volituse piire. Hageja palus tunnistada vahetuslepingu kehtetuks ningennistada

rikkumiseelne olukord. Täiendavas hagis palus hageja TsK § 397 p 4 alusel hüvitada talle voliniku

tegevusega tekitatud kahju, mille summa pidi ta hiljem täpsustama.

Tartu Linnakohtu 14. detsembri 1999. a osaotsusega jäeti hagi T. Koorti ja P. Parmaski vastu

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et hageja oli nõus oma korteri

müügi või vahetamisega ning T. Koortile antud volitus vastas volitaja tahtele. T. Koort ei sõlminud

vahetuslepingut volituseta või selle piire ületades. Kohus ei leidnud vahetuslepingu sõlmimises

vastuolu heade kommetega.

TsK § 395 lg 1 kohaselt on volinik kohustatud täitma talle antud käsundi vastavalt volitaja

juhenditele. Volitaja juhistest kõrvalekaldumist tuli vaadelda käsunduslepingu mittekohase täitmisena

voliniku poolt. See annab volitajale õiguse nõuda tekitatud kahjude hüvitamist TsK §-de 222 ja 227

alusel. Volikirja kohaselt oli korteri Riia 10-56 minimaalne ostu-müügihind 160 000 krooni. Kaanon

Kinnisvara teatise kohaselt võis korteri Puiestee 112a-25 väärtus olla 65 000 kuni 75 000 krooni.

Korter Puiestee 112a-25 müüdi hiljem edasi 80 000 krooni eest. Kohtule ei esitatud tõendeid korteri

Riia 10-56 väärtuse kohta vahetuslepingu sõlmimise ajal. Notariaalse vahetuslepingu p-s 3 hindasid

lepingupooled kummagi korteri väärtuseks 160 000 krooni. Hageja esindaja oli teadlik vara väärtust

tõendavate dokumentide esitamise vajalikkusest, kuid jättis need kohtule esitamata. Kohus jättis

hageja kahjunõude tõendamatuse tõttu rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 3. mai 2000. a otsusega linnakohtu otsus kahjutasu nõude rahuldamata jätmise

osas tühistati ja tehti selles osas uus otsus, millega T. Koortilt mõisteti hageja kasuks välja 80 000

krooni.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud vahetuslepingu kehtetuks

tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõuete rahuldamata jätmise osas.

Volikirja kohaselt volitas hageja T. Koorti sõlmima notariaalset ostu-müügilepingut ja/või

vahetuslepingut Riia 10-56 asuva korteri võõrandamiseks minimaalse ostu-müügihinnaga 160 000

krooni. Hageja väitis, et tema korteri väärtus oli 160 000 krooni, kuid vahetuse teel vastu saadud

korteri väärtus oli oluliselt väiksem, mistõttu talle on tekitatud kahju. Linnakohus leidis ekslikult, et

hageja pidi esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et talle kuuluva korteri väärtus oli 160 000

krooni. Hageja väiteid tõendasid volikiri ja kostja T. Koorti kinnitus vahetuslepingus, et korteri

väärtus oli 160 000 krooni. Kaanon Kinnisvara teatise kohaselt oli 1-toalise korteri Puiestee 112a-25

väärtus 65 000 kuni 75 000 krooni. Asja materjalidest nähtus, et sama korter müüdi hiljem 80 000

krooni eest. Kostjad dokumentaalseid tõendeid Puiestee tänava korteri vahetuslepingu sõlmimise

aegse väärtuse kohta esitanud ei ole. Hageja esitatud väited ja tõendid võimaldavad asjas tuvastada, et

hageja sai T. Koorti poolt käsunduslepingu mittekohase täitmise tulemusena kahju 80 000 krooni.

Tuvastatud on kostja süü käsundi mittenõuetekohasel täitmisel.

II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus T. Koort ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja menetluse kahjutasu

nõude osas lõpetada.

Ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus rahuldas nõude, mida polnud

esitatud, rikkudes sellega TsMS § 319 lg 1 sätteid. Hagiavalduses taotles hageja vahetuslepingu

kehtetuks tunnistamist ning täiendavas hagiavalduses lisaks rikkumiseelse olukorra ennistamist.

Selgelt väljendatud nõuet kahjude hüvitamiseks hageja esimese astme kohtule ei esitanud ega

nimetanud ka konkreetset summat. Linnakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses kordas hageja kahte esialgset nõuet. Ringkonnakohus mõistis hageja kasuks

välja kahjutasu. Ringkonnakohtu järeldused kahju suuruse osas põhinevad tsiviilasja materjalidel

ning asjaoludel, mida linnakohtu osaotsuses pole tuvastatud ja mille osas esimese astme kohtus

menetlus jätkub.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Täiendavas hagiavalduses leidis hageja, et kostja rikkus

TsK §-st 397 p 3 tulenevat kohustust viivitamatult üle anda kõik käsundi täitmise korras saadu.

Hageja esitas kõik kahju suurust kinnitavad tõendid esimese astme kohtule. TsK § 397 p 4 järgi on

kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju, kui see on tekitatud kostja süü läbi. Kõik tõendid, millele

ringkonnakohus oma järeldused rajas, olid uuritud nii ringkonnakohtu istungil kui ka esimese astme

kohtus.

Kolleegiumi istungil palus hageja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest ja rahuldas nõude,

mida ei olnud esitatud, on ebaõige. Hagiavalduse täienduses palus hageja talle hüvitada voliniku

tegevusega tekitatud kahju. Linnakohtu otsuse motiivides on kohus hageja kahjutasu nõuet käsitlenud

ja jätnud selle tõendamatuse tõttu rahuldamata, kuigi otsuse resolutsioonis see ei kajastu. Kuna hageja

esitas apellatsioonkaebuse kogu linnakohtu otsuse peale, kontrollis ringkonnakohus vastavalt TsMS

§ 319 lg 1 kogu esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ning tegi otsuse esitatud

nõuete osas.

Voliniku põhikohustuseks on TsK § 395 lg 1 järgi täita talle antud käsund vastavalt volitaja juhistele.

Hageja volitas kostjat müüma või vahetama talle kuuluva korteri minimaalselt 160 000 krooni eest,

muid tingimusi esitatud ei olnud. Apellatsioonikohus tuvastas, et vahetuse tulemusel saadud korteri

väärtus oli tunduvalt väiksem soovitud hinnast. Kuna hageja soovitud väärtusega korterit ei saanud,

tekitati talle kahju. TsK § 397 p 4 järgi on volinik kohustatud hüvitama volitajale tekitatud kahju, kui

see on tekkinud voliniku süü läbi. Ringkonnakohus on põhjendanud, milliste tõenditega on tõendatud

kahju suurus 80 000 krooni ja voliniku süü kahju tekitamises.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu lahendi seaduslikkust

kassatsioonkaebuse alusel ja piires. Kuna hageja ei esitanud kassatsioonkaebust ringkonnakohtu

otsuse osale, millega jäeti rahuldamata tema nõue vahetuslepingu kehtetuks tunnistamiseks, siis ei

käsitle Riigikohus seda osa apellatsioonikohtu otsusest.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2000. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Luik, A. Kull, T. Vernik