3-3-1-51-00 · Riigikohus

3-3-1-51-00

MÄÄRUS

Tartus 21. novembril 2000

Silvi Lepiku erikaebuse läbivaatamine kohtuistungile kutsumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 2. novembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Silvi Lepiku erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu

26. septembri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3-75/2000.

Silvi Lepik esitas 10. veebruaril 2000 Valga Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada ÕVVTK

Valga Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a. otsus nr. 8959 ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

11. aprillil 2000 sai kaebuse esitaja kutse 17. mail 2000 toimuvale Valga Maakohtu istungile kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks.

Valga Maakohtu 17. aprillil 2000. a. toimunud eelistungist võtsid osa ÕVVTK Valga

Maakonnakomisjoni esindaja A. Kuimet, kolmas isik L. Leppik ja tema esindaja R. Leppik.

Kohtumääruse kohaselt oli istungile ilmumata kaebuse esitaja S. Lepik, kellel kohtu andmetel oli

kutse kohtuistungile käes. 19. aprillil 2000 sai S. Lepik Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli

2000. a. määruse haldusasjas nr. 3-3/2000.

Valga Maakohtu halduskohtunik jättis rahuldamata S. Lepiku taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks, kuna kaebaja ei olnud esitanud tähtaja möödalaskmise kohta mõjuvaid põhjuseid.

Kohus leidis, et 10. detsembril 1998 jõustunud Omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse §-s

1 lg. 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil isik sai teada tema õigusi

rikkuvast otsusest. Kohtu arvates pidi kaebaja olema vaidlustatud otsusest teadlik vähemalt

pärimisõiguse tunnistuse väljastamisest 23. märtsil 1999.

26. aprillil 2000 esitas S. Lepik Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus HKMS § 45 lg. 1

p. 2 alusel tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et kohus on rikkunud Põhiseaduse § 24 lg. 2, HKMS

§ 15 lg. 1 ja 19 lg. 4, arutades tema taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks 17. aprillil 2000

toimunud kohtuistungil, kuhu teda seaduse nõuete kohaselt polnud kutsutud. S. Lepik oli saanud

kutse 17. mail 2000 toimuvale kohtuistungile. S. Lepik ei nõustunud ka halduskohtuniku järeldustega

kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas.

Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a. määrusega jäeti S. Lepiku erikaebus rahuldamata ja

Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a. määrus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud määrus on sisulises osas seaduslik ja põhjendatud ning

nõustus esimese astme kohtu põhjendustega. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks apellandi väidet, et

halduskohtunik rikkus kohtumenetluse norme, kui saatis kaebajale kutse 17. mail 2000 toimuvale

kohtuistungile, kuid tegi 18. aprillil 2000 määruse, millega jättis kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata ja lõpetas asjas menetluse. Ringkonnakohus leidis, et see rikkumine ei tingi vaidlustatud

määruse tühistamist. Asjaolu, et kaebuse esitajale saadetud kohtukutsel on märgitud vale kuupäev ja

kaebuse esitaja ei teadnud seetõttu tegelikku kohtuistungi toimumise aega, viitab kohtu

ebakorrektsusele ja on hinnatav protsessiõiguse normi rikkumisena, kuid mitte sellise olulise

rikkumisena, mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise ainuüksi sel põhjusel. HKMS § 12 lg. 3

kohaselt ei pea halduskohtunik tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks määrama kohtuistungit,

kui kohtule on esitatud kõigi asjaosaliste kirjalikud seisukohad ja kohtunik peab võimalikuks

otsustada tähtaja ennistamise küsimuse protsessiosaliste kirjalike avalduste põhjal.

13. oktoobril 2000 esitas S. Lepik Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada Tartu

Ringkonnakohtu määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et rikutud

on kaebaja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja HKMS §-s 15 sätestatud

õigusi. Kaebuse esitaja kohtuistungile mittekutsumine on oluline protsessiõigusnormi rikkumine,

mitte üksnes kohtu ebakorrektsus. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta ringkonnakohtu õigust

otsustada, kas HKMS §-s 45 lg. 1 loetletud asjaolud on olulised või mitte. Kuigi HKMS § 12 lg. 3 ei

kohusta korraldama kohtuistungit, on kohus kohtuistungi väljakuulutamise korral seotud

protsessiõigusnormidega ning kohustatud tagama protsessiosalistele nende õigused. S. Lepik ei

nõustu ka ringkonnakohtu määrusega kaebuse tähtaja ennistamata jätmise osas.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HKMS § 45 lg. 1 sätestab juhud, mil ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi

kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks

esimese astme kohtusse. HKMS § 45 lg. 1 p. 2 sätestab sellise tagajärje ka juhul, kui kohtulahend on

tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud.

2. S. Lepik esitas Valga Maakohtule kaebuse ja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Vastavalt HKMS §-le 12 lg. 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kohus ei pea tähtaja ennistamise

küsimuse otsustamiseks tingimata korraldama kohtuistungit. Riigikohtu halduskolleegium on

seisukohal, et kui kohus on otsustanud nimetatud küsimuse lahendada kohtuistungil, tuleb järgida

Halduskohtumenetluse seadustiku ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja

protsessiosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid.

3. TsMS § 26 lg. 5 p. 3 näeb ette, et kohtukutses märgitakse kohtusse ilmumise koht ja aeg.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et S. Lepikule saadeti kutse 17. mail 2000 toimuvale kohtuistungile,

kuid esimese astme kohtu protokolli kohaselt toimus istung 17. aprillil 2000. Seega ei olnud S. Lepik

kutsutud seaduse nõuete kohaselt 17. aprillil 2000 toimunud kohtuistungile, kus arutati tema kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise küsimust.

Kohtu tegevuse tõttu sattusid protsessiosalised ebavõrdsesse seisundisse ja oli takistatud kaebuse

esitaja võimalus kasutada HKMS §-s 15 lg. 1 ette nähtud protsessiosalise õigusi ning muid seaduses

sätestatud protsessiõigusi.

HKMS § 45 lg. 1 puhul on tegemist imperatiivse normiga, milles loetletud juhtumeid tuleb pidada

sellisteks olulisteks rikkumisteks, mille ilmnemisel on ringkonnakohus kohustatud tühistama esimese

astme kohtu otsuse ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ülaltoodud põhjustel kuulub erikaebus rahuldamisele. Halduskohtuniku ja ringkonnakohtu määrused

tuleb tühistada ja asi saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluses.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Silvi Lepiku erikaebus.

Tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-

3/2000 ja Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3-75/2000

ning saata asi läbivaatamiseks Valga Maakohtu halduskohtunikule eelmenetluses.

Tagastada Koit Ortusele kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 21. novembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann