3-2-1-135-00 · Riigikohus

3-2-1-135-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. novembril 2000. a

Andres Raidvee hagi OÜ Arep ja OÜ Arep Kaubandus vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2000. a läbi A. Raidvee kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-169/00. Istungist võttis

osa hageja A. Raidvee.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arestiti Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a hagi tagamise

määrusega A. Raidvee nõude tagamiseks OÜ-le Arep kuulunud kauplus-büroohoone Tartus Kastani

90. 19. veebruaril 1998. a tehti määruse alusel võõrandamise keelumärge Tartumaa Hooneregistris.

31. detsembril 1998. a andis OÜ Arep OÜ-le Arep Kaubandus rendile Kastani 90 kaupluseruumid

ning 1. mail 1999. a Kastani 90 I korrusel asuvad kaupluseruumid. Tartu Linnakohtu 7. aprilli 1998. a

otsusega rahuldati A. Raidvee hagi OÜ Arep vastu. Kohtuotsuse täitmise käigus omandas hageja

Kastani 90 asuva kauplusehoone. Hageja palus tunnustada rendilepingute tühisust, kuna need sõlmiti

peale keelumärke hooneregistrisse kandmist, ning tõsta OÜ Arep Kaubandus kauplusehoonest välja.

Tartu Linnakohtu 30. detsembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt oli Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a määruse tegemise ajal kehtinud TsKS § 154 lg 1

p 1 ja 4 kohaselt hagi tagamise abinõudeks kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärke

tegemine registris ning kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt võis üheaegselt rakendada mitut hagi tagamise liiki. Hagi tagamise määrusest ilmnes, et

hageja taotles Kastani 90 asuvate OÜ Arep kauplus-büroohoone arestimist. Vastavalt TMS §-le 50

lg 9 saab hoonete arestimine toimuda võõrandamise keelumärke tegemisega registris. Seega oli

keelatud kõik sellised toimingud, mida arestitud vara omanik sai teha seoses kannetega registris.

Hoone rendileandmine hooneregistris registreerimisele ei kuulunud. Hageja ei taotlenud OÜ-l Arep

teatud tehingute või toimingute keelamist, mille hulka vara rentimine kuulus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt viitas linnakohus põhjendatult TsKS §-le 154 lg 1 p 1.

Linnakohtu 16. veebruari 1998. a vara arestimise määruse alusel tehti hooneregistris vara

võõrandamise keelumärge. TsKS § 154 võõrandamise keelumärke kohta käivaid sätteid tuleb

kohaldada ka ehitiste suhtes. Täitevameti õiendi kohaselt nendele linnakohtu määrust ei saadetud,

seega vara arestimist TMS § 50 mõttes ei toimunud. Asjaolud, et linnakohtu määruses oli viidatud

TsKS §-le 154 lg 1 p 1 ning et määrust täitevametile ei saadetud, tõendavad, et kohtumääruse

eesmärgiks oligi ehitisele võõrandamise keelumärke tegemine, mitte aga vara arestimine TMS § 50

mõttes. Kostjad toimisid rendilepingute sõlmimisel heauskselt.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt peab ringkonnakohus otsuses

vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse

põhjendused rendilepingute tühisuse kohta.

Väär oli ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise määruse eesmärgiks oli ehitisele võõrandamise

keelumärke tegemine, mitte aga vara arestimine. Ringkonnakohus on hagi tagamise abinõu ajanud

segamini hagi tagamise eesmärgiga. Vastavalt TsKS §-le 153 lg 1 oli hagi tagamise eesmärgiks

kohtuotsuse täitmise tagamine. Nii vara arestimine kui ka võõrandamise keelumärke tegemine

registris on hagi tagamise abinõud. Hagi tagamise määrusest nähtub üheselt, et hagi tagamise abinõu,

mida kohus otsustas ja mida seadus võimaldas kohaldada, oli vara arestimine.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TsKS § 154 ja TMS § 50. TMS § 50 lg 1 p 1 ja lg 9 tõlgendades

ilmneb, et hagi tagamise korras vara arestimine tähendab vara kasutamise piiramist ja sellega

tagatakse nõude rahuldamine. Vara arestimine tähendab eelkõige vara käsutamise piiramist.

Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises, eelkõige asja võõrandamises, asjaõigustega

koormamises või võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmises.

Ringkonnakohus leidis, et kostjad toimisid tehingu sõlmimisel heauskselt. Rikkudes TsMS § 330

lg 4, ei viidanud ringkonnakohus seadusele, mille järgi tehingu kehtivus on seatud sõltuvusse sellest,

kas kostjad olid vara arestimisest ja keelumärke tegemisest teadlikud või mitte.

Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas vara arestimise määrust täitevosakonna poolt täideti või mitte.

Oluline on, et hooneregistrisse tehti käsutamise keelumärge ja pärast nimetatud toimingut olid

võlgniku käsutused varaga kehtetud.

III. Vastused kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas OÜ Arep ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Kohus leidis õigesti, et Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a määrusega seatud võõrandamise

keelumärge ei toonud kaasa rendileandmise keeldu.

OÜ Arep Kaubandus leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 154 lg 1 p 1 kohaselt olid hagi tagamise abinõud kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise

keelumärge või kohtuhüpoteek registris ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või

rahasummade arestimine hagihinda arvestades. 16. veebruari 1998. a Tartu Linnakohtu hagi tagamise

määrusega kohaldati hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva hoone arestimist. Määruse alusel tehti

hooneregistris keelumärge. Asja materjalidel ja linnakohtu määrusel ei põhine kohtute järeldus, et

tegemist oli kinnisasja võõrandamise keelumärkega. Asjaolu, et määrust ei saadetud täitevametile, ei

tähenda seda, et arestimist ei toimunud või asendati üks hagi tagamise abinõu teisega. TMS § 50 lg 9

kohaselt on pärast keelumärke kandmist tehtud võlgniku käsutused kehtetud. Käsutamiseks loetakse

asja juriidilise saatuse määramist, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui

ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine. Rendileandmist tuleb lugeda asja

käsutamiseks, mis oli peale vara arestimist keelatud.

TsKS § 153 lg 1 kohaselt oli hagi tagamine lubatud, kui tagamata jätmine võis raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamise eesmärgiks on kindlustada

kohtuotsuse täitmine. Rendilepingute sõlmimine peale vara arestimist võis vähendada vara väärtust ja

mõjutada kohtuotsuse täitmist.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Andres Raidveele 5. juunil 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa