3-2-1-150-00 · Riigikohus

3-2-1-150-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. novembril 2000. a

James River Eesti AS vastulause kandeotsusele, millega jäeti rahuldamata kandeavaldus

ärinime ja äriühingu asukoha muudatuse ning juhatuse liikme kustutamise ja uue juhatuse

liikme sissekandmiseks äriregistrisse.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 2000. a läbi James River Eesti AS kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/313/2000.

Istungist võtsid osa James River AS juhatuse liikmed Ü. Kullör ja A. Ait.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt palus James River Eesti AS 15. detsembril 1998. a Tallinna

Linnakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduses muuta äriregistris äriühingu ärinimi ja

asukoht ning kustutada äriregistrist juhatuse liige ning kanda registrisse uus juhatuse liige.

Kohtunikuabi tegi 8. jaanuaril 1999. a puuduste kõrvaldamise määruse, milles selgitas, et vastavalt

ÄS § 33 lg 3 peab registrile esitatavale avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri olema tõestatud

notariaalselt. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudust kohtunikuabi antud tähtpäevaks, siis jättis

kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. James River Eesti AS esitas kandeavalduse rahuldamata

jätmise otsuse peale vastulause. Kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ja esitas vastulause

läbivaatamiseks kohtunikule.

Tallinna Linnakohus jättis 7. juuni 1999. a kandeotsusega vastulause rahuldamata. Kandeotsuse

põhjenduste kohaselt võib vastulause esitanud äriühingut ainuisikuliselt esindada juhatuse esimees.

3. novembril 1998. a volitas äriühingu nõukogu esimees ühte juhatuse liiget alla kirjutama tema

nimel äriühingu juhatuse liikme kande muutmise avaldusele. Volikirjal on allkiri tõestatud Soome

politseiasutuses ja on legaliseerimata. 4. novembril 1998. a volitas äriühingu juhatuse esimees

äriühingu ühte juhatuse liiget alla kirjutama tema nimel äriühingu ärinime ja asukoha kande

muutmise avaldusele. Volikirjal on allkiri tõestatud Soome politseiasutuses ja on legaliseerimata.

Esitatud volikirjad ei vasta ÄS § 33 lg 3 nõuetele, mille kohaselt peab avaldusele allakirjutamiseks

antud volikiri olema tõestatud notariaalselt. Kuna volikirjadel on tõestatud ainult allkirjad, mitte

volikirjad ise ning volitused on legaliseerimata, siis ei vasta esitatud dokumendid ÄS § 33 lg 3

nõuetele. ÄS § 33 lg 5 alusel puudus kohtunikuabil kande tegemiseks seaduslik alus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus muutis 8. mail 2000. a otsusega linnakohtu kandeotsust põhjenduste osas.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt näeb ÄS § 33 lg 3 ette, et avaldusele allakirjutamiseks

antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Registripidaja eitee sama paragrahvi 5. lõike

kohaselt kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Kandeavaldustele

kirjutas alla juhatuse liige Ü. Kullör ning esitas kaks volikirja, milles volitati teda alla kirjutama

kande muutmise avaldustele. Volikirjadel olid tõestatud nendele allkirjutanud isikute allkirjade

õigsus, kuid volikirjade sisu ei olnud notariaalselt tõestatud. Seetõttu asus kohus õigesti seisukohale,

et nimetatud dokumendid ei vasta ÄS § 33 lg 3 nõuetele ja kohtunikuabil ei olnud ÄS § 33 lg 5

kohaselt seaduslikku alust kannet teha.

ÄS § 61 alusel võib kohus ise teha muudatusi vaid kõiki olulisi asjaolusid teades. Tsiviilseadustiku

üldosa seadus eristab tehingu notariaalselt tõestatud vormi (§ 92 lg 1) ja allkirja notariaalset

tõestamist (§ 92 lg 2). Avaldaja ei ole tõendanud, milliste Soome Vabariigi õigusaktide järgi võib

volikirja või allkirja volikirjal kinnitada politsei ja mille alusel see kehtib notariaalse tõestusena.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassaator palus rahuldada registriosakonnale esitatud

kandeavaldused James River Eesti AS ärinime ja asukoha ning juhatuse liikme kande muutmise osas.

Ringkonnakohus nõustus, et vastavalt TsÜS §-le 1 on see seadus kohaldatav äriseadustikule ning

volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse TsÜS § 161 lg 3 järgi selle maa seaduse järgi, kus volikiri

on tehtud. Kande tegemiseks olid kõik vajalikud dokumendid esitatud registriosakonnale ja kohus sai

kande ise teha. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millistele nõuetele peab vastama välisriigis välja

antud volikiri. Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud volikirjad on koostatud kooskõlas

Soome Vabariigi õigusaktidega. Vastuolus nii rahvusvahelise õiguse sätetega kui ka eelnimetatud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sättega on kohtute seisukoht, et nõutav on Eesti seaduste

kohaldamine välisriikides volikirjade tõestamisel.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei näe ette tehingu notariaalse vormi puhul eri liike. TsÜS § 91 näeb

ette tehingu vormidena suulise, lihtkirjaliku ja notariaalse vormi.

Volikirjade vormistamine on toimunud kooskõlas ÄS §-ga 33. Volikirjadel on allkiri tõestatud Soome

Vabariigi pädeva ametiisiku poolt, kelle volitusi on tõendanud Soome Vabariigi Välisministeerium

ning dokumendid on legaliseerinud Eesti Vabariigi konsulaarasutus Soomes.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus on kohaldatav äriseadustiku üldosana. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt on

volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Kui seaduses ei ole

sätestatud volituse kohustuslikku vormi, siis sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib esindatav anda

volituse mis tahes vormis. Volikiri on TsÜS § 99 lg 1 järgi esindatava poolt esindajale antud kirjalik

dokument, mis väljendab esindaja volitusi. Esindaja peab TsÜS § 99 lg 2 kohaselt esitama volikirja,

kui see kohustus on sätestatud seaduses. ÄS § 33 lg 3 kohaselt võib registripidajale esitatavale

avaldusele alla kirjutama õigustatud isik allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele

allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Seega näeb äriseadustik ette, et

registripidajale esitatud avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Äriregistrile esitatavale avaldusele Ü. Kullörile allakirjutamiseks antud volikirjadel aga on tõestatud

volituse andnud isikute allkirjad, mitte volituste andmine. Kuna esitatud volikirjadel puudus

kohustuslik vorm, mida nõuab ÄS § 33 lg 3, siis Ü. Kullöril puudus volitus kirjutada äriregistrile

esitatavale avaldusele alla selleks õigustatud isiku eest ja asjakohatu on kassaatori viide TsÜS §-le

161 lg 3.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2000. a otsus muutmata ja James River

Eesti AS kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa