3-2-1-131-00 · Riigikohus

3-2-1-131-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. novembril 2000. a

Korteriühistu Mai 34 hagi OÜ Ranna Elamu vastu 40 805 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas

kirjalikus menetluses 23. oktoobril 2000. a läbi Korteriühistu Mai 34 kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-383/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt moodustati KÜ Mai 34 1998. a juulis. Enne korteriühistu moodustamist haldas

elamut OÜ Ranna Elamu. Kostja andmetel kulutati 1. juulist 1997. a kuni 10. juulini 1998. a Pärnu

Mai 34 elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks kokku 150 090 krooni 96 senti. Hageja leidis, et

tegelikud kulutused olid väiksemad ja palus kostjalt välja mõista alusetult omandatud 40 805 krooni

30 senti.

Pärnu Linnakohtu 14. detsembri 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tugines TsK §-dele 222 ja

477 ning eluruumide erastamise korra p-le 9'. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrati ME Ranna

direktori 23. aprilli 1997. a käskkirjaga halduskulude struktuuris maja krundi korrashoiuks 0,70

krooni ja prügiveoks 0,40 krooni ruutmeetri kohta. Mai 34 elamu üldpind on 9190,9 m2. Kostja

arvutuste kohaselt kulutati ühe aasta jooksul enne korteriühistu moodustamist prügiveoks 44 116

krooni 30 senti. AS Pärnu Kommunaal õiendi kohaselt kulutati tegelikult elamu prügiveoks samal

ajavahemikul 32 082 krooni. Haldustasu koosseisust lähtudes peaks krundi korrashoiuks tehtud

kulutused olema 77 203 krooni 60 senti. Seega on kostja teinud tegelikke kulutusi nimetatud

perioodil kokku 109 285 krooni 63 senti, kuid on näidanud kulutustena 150 090 krooni 96 senti.

Kostja omandas alusetult 40 805 krooni 33 senti. Paljasõnalised on kostja väited, et elamu

korrashoiuks ja prügiveos tehti lisakulutusi, mille kohta iga maja kohta eraldi arvestust ei peetud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et hageja pole kunagi väitnud, et ta oleks kostjale prügiveoks või krundi

korrashoiuks midagi maksnud. Hageja nõuab kostjalt raha, mida erastatud eluruumide omanikud

kostjaga sõlmitud halduslepingute alusel kostjale maksid. Nii ei saa hageja tugineda TsK §-le 222,

kuna poolte vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja ei ole hageja suhtes kohustist rikkunud.

Tähtsust ei oma asjaolu, et kostjaga halduslepingud sõlminud eluruumide omanikud on praegu

korteriühistu liikmed. Hageja ei saa tugineda ka TsK §-le 477. Kuna hageja ei ole teinud elamu

prügiveole ja korrashoiule mingeid kulutusi, siis saanud kostja tema arvel ka midagi säästa või

omandada. Ükski õigusakt ei anna korteriühistule õigust nõuda eluruumide erastamise kohustatud

subjektilt elamu haldamise ja majandamise ülevõtmisel tagasi korteriomanike poolt prügiveoks ja

krundi korrashoiuks makstud tasusid.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Tulenevalt

eluruumide erastamise korra p 9' alapunktist 6 tuleb hooldustasu määrata elamu, mitte aga elamute

grupi kohta. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomanike poolt loodud

mittetulundusühistu, mille üheks eesmärgiks on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Hooldustasu maksid korterite omanikud, s.t praegused korteriühistu liikmed. Korteriühistul on õigus

nõuda alusetult omandatu tagastamist. Ka remondiks ettenähtud raha ei ole tasunud korteriühistu,

vaid korterite omanikud. Ometi kuuluvad kasutamata vahendid üleandmisele korteriühistule.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning

palus jätta kaebuse rahuldamata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja pole hageja suhtes kohustist rikkunud ega

tema arvel hagetavat summat säästnud või omandanud. Ka on õige apellatsioonikohtu seisukoht, et

hagejal ei ole enne korteriühistu moodustamist erastatud eluruumide omanike poolt kostjale elamu

prügiveoks ja krundi korrashoiuks tasutud summade nõudeõigust. Kui kostja on eluruumide

omanikelt saanud raha nendega sõlmitud lepinguid rikkudes või ilma seaduse või tehinguga

kindlaksmääratud aluseta, siis on eluruumide omanikel õigus nende poolt tasutud raha kostjalt tagasi

nõuda. Nõuete loovutamist hagejale pole asjas tuvastatud. Eluruumide erastamise korra p 9' annab

korteriühistule õiguse nõuda eluruumide remondiks laekunud kasutamata vahendite üleandmist, kuid

sellest ei tulene ühistu õigust nõuda elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks eluruumide omanikelt

kogutud raha.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2000. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, A. Kull, T. Vernik