Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-48-00 ECLI:EE:RK:2000:3.3.1.48.00.318 AI generated

3-3-1-48-00 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-48-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Galina Baukova kassatsioonkaebuse Tartu Protsessiosalistena võtsid istungist osa Galina Baukova ja Tartu Maakohtu esindaja Rein Pärtel.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-48-00 · Riigikohus: jäänud tööpäevade eest. Koopia 19. jaanuari 2000. a. käskkirjast nr. 15 sai kaebaja alles 24. jaanuaril.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-48-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. novembril 2000

Galina Baukova kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistusest ebaseadusliku vabastamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

19. oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Galina Baukova kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 29. juuni 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-81/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Galina Baukova ja Tartu Maakohtu esindaja Rein Pärtel.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tartu Maakohtus peaspetsialisti ametikohal töötanud G. Baukova vabastati Tartu Maakohtu esimehe

19. jaanuari 2000. a. käskkirjaga nr. 15 teenistusest 24. jaanuaril 2000 seoses koondamisega.

Käskkirja kohaselt maksti talle koondamishüvitus 12 kuu ametipalga ulatuses ja hüvitis kasutamata

puhkuse eest. Käskkirja andes juhindus Tartu Maakohtu esimees justiitsministri 17. detsembri

1999. a. käskkirjast nr. 282 "Tartu Maakohtu ja Tartu Linnakohtu ühendamine", mille punkti 4

kohaselt tuli Tartu Maakohtu haldusdirektori ja peaspetsialistiga lõpetada teenistussuhe seoses

koondamisega 21. jaanuaril 2000, kui Tartu Maakohtu asjaajamise ja vara üleandmise-vastuvõtmise

akt on allkirjastatud.

G. Baukova esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Maakohtu esimehe käskkiri

tunnistada õigusvastaseks ja tühistada ning ennistada kaebaja teenistusse. Hiljem muutis G. Baukova

oma taotlust, loobus ennistamisest ning taotles kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmist

ATS § 135 lg. 2 alusel. Kaebuse kohaselt rikuti koondamisel ATS § 130 lg. 1 sätestatud

etteteatamistähtaega ega makstud ka ATS §-s 130 lg. 2 ette nähtud palka etteteatamistähtajast puudu

jäänud tööpäevade eest. Koopia 19. jaanuari 2000. a. käskkirjast nr. 15 sai kaebaja alles 24. jaanuaril.

G. Baukovale ei pakutud teist ametikohta reorganiseeritavas Tartu Maakohtus, hoolimata vabade

ametikohtade olemasolust tema vabastamise päeval.

Tartu Halduskohus rahuldas 2. mai 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-24/2000 G. Baukova kaebuse,

tunnistas tema teenistusest vabastamise Tartu Maakohtu esimehe 19. jaanuari 2000. a. käskkirja nr. 15

alusel õigusvastaseks ja mõistis Tartu Maakohtult välja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse ATS

§ 135 lg. 2 alusel. Kohus leidis, et ametnikule koondamisest kirjalikuks etteteatamiseks ei saa lugeda

asjaolu, et kaebaja registreeris oma teenistuskohustuste täitmise tõttu Tartu Maakohtusse saabunud

justiitsministri 17. detsembri 1999. a. käskkirja nr. 282. Nimetatud käskkiri oli adresseeritud kohtute

esimeestele. Kuna G. Baukova teenistusest vabastamisel on rikutud ATS § 130 lg. 1 ja 2, tuleb tema

kasuks välja mõista ühe kuu ametipalk teenistusest vabastamisel etteteatamistähtajast puudu jäänud

aja eest. Asjas on tõendatud, et G. Baukovale ei pakutud teisi ametikohti, sh. vakantset sekretär-

asjaajaja ametikohta, mis oli vaba kuni 25. jaanuarini 2000. Asja materjalidest ei nähtu, et

31. detsembril 1999 Tartu Maakohtu masinakirjutaja ametikohalt koondatud ning 25. jaanuaril 2000

sekretär-asjaajaja ametikohale nimetatud isikul oleksid olnud paremad teenistusalased näitajad

võrreldes kaebajaga.

Tartu Maakohus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata

asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leidis, et G. Baukova vabastamisel ei ole

rikutud ATS § 130 lg. 1 ning kohtu esimehel puudus vajadus dubleerida justiitsministri 17. detsembri

1999. a. käskkirja. G. Baukovat ei olnud võimalik nimetada sekretär-asjaajaja ametikohale, kuna

tema senised teenistuskohustused erinesid konkretiseerituse astmelt ja mahult sekretär-asjaajaja

teenistuskohustustest, samuti on palk sekretär-asjaajaja ametikohal oluliselt väiksem. Tulenevalt

Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 oli tööandja kohustatud vabade töökohtade olemasolul tööle võtma

31. detsembril 1999 koondatud Tartu Maakohtu masinakirjutaja.

Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2000. a. otsusega tühistati halduskohtu otsus käskkirja

õigusvastaseks tunnistamise ja ATS § 135 lg. 2 alusel hüvituse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus

leidis:

Asjaolu, et teenistusest vabastamisest ei teatatud kirjalikult ette, ei ole iseenesest vaidlustatud

käskkirja õigusvastaseks tunnistamise aluseks.

Sekretär-asjaajaja ametikohta ei saanud käsitleda ametikohana, millele oleks olnud võimalik

G. Baukovat tema nõusolekul nimetada, kuna Tartu Maakohus oli tulenevalt Töölepinguseaduse §-st

98 lg. 3 kohustatud vabale ametikohale tööle võtma töötaja, kes vabastati 31. detsembril 1999 Tartu

Maakohtu masinakirjutaja kohalt TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.

G. Baukova esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osaliselt,

tunnistada tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks ning tühistada Tartu Maakohtu esimehe

19. jaanuari 2000. a. käskkiri nr. 15. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitatud taotluse kohaselt

palus G. Baukova tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator väidab:

Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks teenistusest vabastamisest kirjalikult mitteteatamine ei ole

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise aluseks.

G. Baukova vabastamise ajal oli sekretär-asjaajaja ametikoht täitmata. Kaebaja õigus jääda tööle

välistati ilma teisi ametikohti pakkumata.

Kuna teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik ja kaebaja loobus ennistamisest, kuulub talle

väljamõistmisele kuue kuu ametipalga suurune hüvitus ATS § 135 lg. 2 alusel. Selle hüvituse

väljamõistmine on seatud sõltuvusse nimetatud tingimuste olemasolust, on sanktsiooni iseloomuga ja

seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab Tartu Maakohus:

ATS §-st 116 lg. 3 ei tulene asutuse juhile kohustust pakkuda koondatavale ametiisikule teist vaba

ametikohta, kui ta leiab, et koondatavale isikule ei ole ametikohta võimalik pakkuda.

G. Baukovale ei olnud võimalik pakkuda sekretär-asjaajaja ametikohta, kuna tema senised

teenistuskohustused ja sekretär-asjaajaja omad on konkretiseerituse astmelt ja mahult erinevad ning

palk sekretär-asjaaja ametikohal on oluliselt väiksem.

Tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 oli tööandja kohustatud vabade töökohtade olemasolul

tagasi tööle võtma 31. detsembril 1999 koondatud Tartu Maakohtu masinakirjutaja, kellel oli sellele

kohale eelisõigus.

Tutvunud esitatud materjaliga ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Avaliku teenistuse seaduse § 130 lg. 1 kohaselt teatatakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest

vabastamisest kirjalikult ette vähemalt üks kuu. ATS § 130 lg. 2 näeb ette, et kui sama paragrahvi

esimeses lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 131 sätestatud

hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

G. Baukova koondamisel lähtus Tartu Maakohus justiitsministri 17. detsembri 1999. a. käskkirjast

nr. 282, mille punkti 4 kohaselt tuli seoses Tartu Maakohtu ja Tartu Linnakohtu ühendamisega Tartu

Maakohtu peaspetsialistiga lõpetada teenistussuhe 21. jaanuaril 2000 koondamise tõttu. Kuna

G. Baukova sai nimetatud käskkirjast teada seda oma teenistuskohustuste täitmise tõttu registreerides,

ei pidanud Tartu Maakohus ekslikult vajalikuks ametnikule kirjalikult ette teatada tema

koondamisest.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et

teenistusest vabastamisest ei teatatud kirjalikult ette, ei ole iseenesest vaidlustatud käskkirja

õigusvastaseks tunnistamise aluseks. Seadus sätestab etteteatamistähtajast puudu jäävate päevade eest

palga maksmise kohustuse. Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et Tartu Maakohus pole kaebaja

teenistusest vabastamisel järginud ATS §-s 130 lg. 1 sätestatud tähtaega. Tartu Halduskohus on

õigesti kaebaja kasuks välja mõistnud palga ATS § 130 lg. 2 alusel.

2. ATS § 116 lg. 3 kohaselt ei vabastata ametnikku koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada

tema nõusolekul teisele ametikohale. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajale ei olnud võimalik

pakkuda sekretär-asjaajaja ametikohta, kuna G. Baukova senised teenistuskohustused ja sekretär-

asjaajaja teenistuskohustused on konkretiseerituse astmelt ja mahult erinevad ning palk sekretär-

asjaaja ametikohal on oluliselt väiksem.

Riigikohtu halduskolleegium oma 22. mai 2000. a. otsuses nr. 3-3-1-14-00 on asunud seisukohale, et

ATS § 116 lg. 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha

leidmise teel. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne.

Ametnikule sellise ametikoha pakkumine, millel teenistusülesanded nõuavad madalamat

kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav

ametikoht vastab ametniku võimetele.

3. Avaliku teenistuse seaduse § 116-s lg. 3 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustuse eesmärk

on vältida ametis oleva ametniku koondamist.

ATS § 13 lg. 2 kohaselt laienevad abiteenistujatele töölepingu seadus ja muud tööseadused niivõrd,

kuivõrd Avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata

teisiti. Avaliku teenistuse seadus ei sätesta ametiasutuse kohustust eelistada vaba ametikoha

olemasolul isikuid, kes on abiteenistuskohalt Töölepingu seaduse alusel vabastatud koondamise tõttu.

Ametikohta, mida on Avaliku teenistuse seaduse alusel võimalik pakkuda ametnikule, kelle

koondamist oleks võimalik sel viisil vältida, ei saa pidada niisuguseks vabaks ametikohaks, millele

Töölepingu seaduse alusel koondatud isikul oleks eelisõigus TLS § 98 lg. 3 alusel.

Käesolevas haldusasjas on tõendatud, et G. Baukova vabastamise käskkirja andmise ajal 19. jaanuaril

2000 ning tema vabastamise päeval 24. jaanuaril 2000 oli vaba Tartu Maakohtu sekretär-asjaajaja

ametikoht, mis täideti alles 25. jaanuaril 2000. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu Tartu

Ringkonnakohtu seisukohaga, et sekretär-asjaajaja vaba ametikohta Tartu Maakohtus ei saanud

käsitleda sellise ametikohana, millisele oleks olnud võimalik G. Baukovat tema nõusolekul nimetada,

kuna Tartu Maakohus oli tulenevalt Töölepinguseaduse §-st 98 lg. 3 kohustatud vabale ametikohale

tööle võtma töötaja, kes vabastati 31. detsembril 1999 Tartu Maakohtu masinakirjutaja kohalt TLS

§ 86 p 3 alusel seoses koondamisega.

Masinakirjutaja koht, millele isik oli võetud töölepingu alusel, oli abiteenistuskoht. Selliselt

ametikohalt koondatud isikul ei saanud tekkida TLS § 98 lg. 3 alusel eelisõigust vabale ametikohale,

millele ametnik nimetatakse Avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

Tartu Maakohus on G. Baukova teenistusest vabastamisel rikkunud ATS § 116 lg. 3, mistõttu tema

teenistusest vabastamine on ebaseaduslik. Ülaltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus

rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Galina Baukova kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-81/2000 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 2. mai 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-24/2000.

Tagastada Galina Baukovale kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Otsus jõustub 14. novembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann