3-3-1-50-00 · Riigikohus

3-3-1-50-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. novembril 2000

E. Tamme kassatsioonkaebuse läbivaatamine menetluse HKMS § 24 lg. 1 p. 4 alusel lõpetamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 19. oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Eino Tamme kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuli 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/266/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Eino Tamm ja Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar

Pilv. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

16. juulil 1998 esitas E. Tamm Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti 22. juuni 1998. a.

ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 peale. Tallinna Halduskohtu 27. novembri 1998. a. otsusega jäeti see

kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 1999. a. otsusega jäeti

rahuldamata E. Tamme apellatsioonkaebus. 4. oktoobri 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 3-3-1-31-99

jättis Riigikohtu halduskolleegium rahuldamata E. Tamme kassatsioonkaebuse.

18. oktoobril 1999 esitasid Eino Tamm ja Kalle Tenno Maksuametile taotluse muuta Maksuameti

22. juuni 1998. a. ettekirjutusi nr. 42-03/E-42 ja 42-03/E-41. E. Tamm ja K. Tenno väitsid, et

nimetatud ettekirjutuste järgi pidid nad tasuma tulumaksu vastavalt nende poolt omandatud aktsiate

nominaalväärtusele. E. Tamm ja K. Tenno taotlesid, et Maksuamet võtaks maksusumma määramisel

aluseks aktsiate turuväärtuse, mis selgus nende võõrandamisel.

Maksuamet vastas E. Tamme ja K. Tenno taotlusele 5. novembril 1999 kirjaga nr. 80-06/5438, et

ettekirjutused "on Riigikohtu halduskolleegiumi 4. oktoobri 1999. a. määrusega nr. 3-3-1-31-99

jäetud jõusse" ja ei kuulu seega täiendavale läbivaatamisele.

10. novembril 1999 esitas E. Tamm Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus

tunnistaks seadusevastaseks Maksuameti keeldumise vaadata ettekirjutus nr. 42-03/E-42 uuesti läbi ja

arvestada maksusumma määramisel aktsiate turuväärtust. 18. novembri 1999. a. kohtumäärusega jäeti

E. Tamme kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale aega kaebuse täpsustamiseks. 22. detsembri

1999. a. kohtumäärusega kohustati kaebuse esitajat kõrvaldama kaebuse puudused. 29. novembril

1999 täpsustas E. Tamm kaebust ja selgitas, et tema varasemas kaebuses Maksuameti sama

ettekirjutuse peale oli ta seisukohal, et ei ole aktsiate omandamisel maksustatavat tulu saanud. See

seisukoht välistas võimaluse vaidlustada maksustatava tulu suurust. 3. jaanuaril 2000 täpsustas

E. Tamm veelkord kaebust ja palus lugeda kaebus esitatuks ka Maksuameti 22. juuni 1998. a.

ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 peale selles osas, mis puudutab tema poolt omandatud aktsiate

maksustatavat väärtust. 23. märtsil 2000 täiendas E. Tamm kaebust taotlusega tühistada ettekirjutus

Maksuameti poolt määratud maksusumma suuruse ja maksusumma määramise metoodika osas ning

peatada ettekirjutuse täitmine.

Tallinna Halduskohtu 4. mai 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-616/2000 jäeti rahuldamata

E. Tamme kaebus Maksuameti 5. novembri 1999. a. kirja peale, millega keelduti ettekirjutuse

muutmisest. Kohtuotsuse järgi on E. Tamm taotlenud Maksuametilt sama ettekirjutuse muutmist,

mille peale on E. Tamm juba varem esitanud kaebuse, mis jäeti jõustunud kohtuotsusega

rahuldamata. Seepärast on Maksuameti keeldumine ettekirjutuse uuesti läbivaatamisest seaduslik ja

põhjendatud.

Tallinna Halduskohtu 4. mai 2000. a. määrusega samas haldusasjas lõpetati menetlus E. Tamme

kaebuse selles osas, milles taotleti Maksuameti ettekirjutuse tühistamist.

5. juunil 2000 esitas E. Tamm Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles, et

ringkonnakohus tühistaks esimese astme kohtu otsuse ja teeks uue otsuse ning teeks Maksuametile

ettekirjutused Maksuameti 22. juuni 1998. a. ettekirjutuse nr. 42-03/E-42 tühistamiseks ja E. Tamme

18. oktoobri 1999. a. taotlusele seadusliku vastuse andmiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2000. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja

E. Tamme apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. augustil 2000 esitas E. Tamm kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu otsuse ja esimese astme kohtu otsuse ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. E. Tamm väidab:

Kohus tõlgendas vääralt MKS § 41 lg. 1 ja piiras sellega E. Tamme õigust esitada maksuvaidluse igas

faasis kaebus kohtusse.

Kohus jättis kohaldamata Põhiseaduse § 13 ja § 32, sest jättis sisuliselt lahendamata kaebuse

Maksuameti keeldumise peale parandada viga Maksuameti 22. juuni 1998. a. ettekirjutuses.

Maksuameti keeldumist vaadata sisuliselt läbi E. Tamme 18. oktoobril 1999. a. esitatud taotlus tuli

kontrollida lähtudes Avaldustele vastamise seadusest, mitte aga Maksukorralduse seadusest.

Rikutud on TsMS §-des 330 lg. 6 ja 231 lg. 4 sätestatud nõudeid, sest kohus ei vastanud kaebuse

kõigile põhjendustele. E. Tamm põhjendas, et tema poolt omandatud aktsiate maksustatav väärtus ei

ole võrdne aktsiate nominaalväärtusega, kuid kohus jättis selles osas kaebusele vastamata.

Kohus rikkus HKMS § 11 lg. 6, sest jättis kontrollimata ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et

samas õiguslikus olukorras tegi Maksuamet ettekirjutuse valikuliselt vaid osale maksumaksjatele, et

maksusumma määrati suvaliselt kümme korda suuremana, ja et E. Tamme "väidetav "tööandja" jäeti

ettekavatsetult üldse maksustamata, tuues hiljem avalikkusele põhjenduseks tema maksunõude

aegumise".

Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti

kohaldanud MKS § 41 lg. 1. Maksuamet ei ole muutnud oma seisukohta 22. juuni 1998. a.

ettekirjutuse suhtes ja Tallinna Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusnorme.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

E. Tamme 10. novembri 1999. a. kaebus on esitatud Maksuameti keeldumise peale vaadata läbi oma

22. juuni 1998. a. ettekirjutus ja arvestada maksusumma määramisel E. Tamme poolt omandatud

aktsiate turuväärtust. Sisuliselt on E. Tamm vaidlustanud Maksuameti 22. juuni 1998. a. ettekirjutuse

uuesti. Jõus on Tallinna Halduskohtu 27. novembri 1998. a. otsus, millega jäeti rahuldamata

E. Tamme varasem kaebus Maksuameti sama ettekirjutuse peale.

HKMS § 24 lg. 1 p. 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on jõustunud

kohtulahend. Halduskohtumenetluses tuleb sama asjana mõista samade poolte vaidlust sama

haldusakti või toimingu üle. See seisukoht teenib õiguskindluse tagamise eesmärki ja võimaldab

lõpetada samade poolte vaidlused sama haldusakti või toimingu üle mõistliku aja jooksul. E. Tamme

10. novembri 1999. a. kaebus on esitatud samas asjas, milles on jõustunud Tallinna Halduskohtu

27. novembri 1998. a. otsus - E. Tamme ja Maksuameti vahelises vaidluses Maksuameti 22. juuni

1998. a. ettekirjutuse üle. Asjaolust, et E. Tamm esitas 10. novembri 1999. a. kaebuses uued

põhjused, miks ta leiab, et Maksuameti ettekirjutus on õigusvastane, ei saa teha järeldust, et seepärast

on tegemist uue vaidlusega. Samuti ei oma asjas tähtsust asjaolu, et E. Tamme 10. novembri 1999. a.

kaebus on esitatud Maksuameti keeldumise peale vaadata oma ettekirjutus uuesti läbi, mitte aga

otseselt nimetatud ettekirjutuse peale. Vaatamata sellele, et E. Tamme kaebus on esitatud vormiliselt

Maksuameti toimingu peale, toimuks vaidlus sisuliselt Maksuameti sama ettekirjutuse üle, mille

peale esitas E. Tamm kaebuse 16. juulil 1998 ja mille kohta on jõustunud kohtulahend.

Seega pidi kohus E. Tamme kaebuse lahendamisel juhinduma HKMS §-st 24 lg. 1 p. 4 ja lõpetama

menetluse.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Eino Tamme kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. juuli 2000. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/266/2000 ja Tallinna Halduskohtu 4. mai 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-616/2000 ning

lõpetada menetlus.

Otsus jõustub 14. novembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann