Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-126-00 ECLI:EE:RK:2000:3.2.1.126.00.313 AI generated

3-2-1-126-00 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-126-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Fjodorova palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjatelt välja mõista moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks kokku 41 500 krooni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-126-00 · Riigikohus: Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-126-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. novembril 2000.a

Jelena Fjodorova hagi Galina Šaluhhina ja Viktor Šaluhhini vastu moraalse ja varalise kahju

hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 2000. a läbi Galina Šaluhhina kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-96/00. Istungist võttis osa

kostjate esindaja vandeadvokaat K. Kooga.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

J. Fjodorova palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses kostjatelt välja mõista moraalse ja

varalise kahju hüvitamiseks kokku 41 500 krooni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis

kostjatelt solidaarselt välja 30 000 krooni.

Apellatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes vaidlustas maakohtu otsuse protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei selgitanud kohus välja, kas pooled soovivad

arutada asja kollegiaalset. Eelistungil kohtukaasistujad ei viibinud, ühel kohtuistungil olid

kohtukoosseisus kohtukaasistujad ning edaspidi kohtukaasistujaid kahel kohtuistungil enam

kohtukoosseisus ei olnud. Seetõttu vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtukoosseis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus jättis 2. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kostja väide maakohtu poolt

protsessiõiguse normi rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Kostja ja tema esindaja ei taotlenud ei

eelistungil ega viimasel kohtuistungil (16. veebruar 1999. a) asja arutamist kollegiaalselt. Samuti

märgib ringkonnakohus, et viimasel kohtuistungil arutas asja algusest lõpuni üks kohtunik.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse esitas kostja G. Šaluhhina, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt leidis ringkonnakohus, et kostjad ei taotlenud eelistungil asja

läbivaatamist kollegiaalselt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kohus ei püüdnudki seda välja

selgitada. Kuna 7. mai 1998. a kohtuistungil osalesid kohtukaasistujad, siis pidas kohus TsMS § 11

lg 2 alusel kaasistujate osavõttu vajalikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda

kollegiaalselt tsiviilasja arutamiselt üle minna ainuisikulisele asja arutamisele.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leiab, et maakohtu ja apellatsioonikohtu otsused tuleb TsMS § 353 lg 5 ja TsMS § 333

lg 1 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kohus ei püüdnudki välja selgitada, kas pooled soovivad, et

asja arutataks kollegiaalselt. 26. veebruari 1998. a eelistungi protokollist nähtub, et hageja, vastates

kohtuniku küsimusele, soovis asja arutamisel kohtukaasistujate osavõttu. Sellest tulenevalt täitis

kohus TsMS § 164 lg 1 p 5 sätestatud eelmenetluse ülesande ja selgitas välja poolte soovi

kohtukoosseisu suhtes. Kohtuistungil 7. mail 1998. a osalesid kaasistujad, kuid kahel järgneval

kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. TsMS § 11 lg 2 p 1 kohaselt on hagimenetluses

kohtu koosseisus lisaks kohtunikule kaks kohtukaasistujat, kui seda nõuab vähemalt üks pool. Kui

asja läbivaatamisel on kohtu koosseisus lisaks kohtunikule olnud kaks kohtukaasistujat, siis ei näe

tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust, et hilisematel kohtuistungitel võiks asja läbi vaadata

kohtunik ainuisikuliselt. Seega vaatas asja läbi ebaseaduslik kohtu koosseis.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Ida-Viru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsus ja Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Galina Šaluhhinale 23. mail 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa