3-1-3-14-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 2000. a 3-1-3-14-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

vaatas kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

K.L. süüditunnistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi.

31. oktoobril 2000. a toimunud avalikust kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu K.L.

kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse senine käik

1. Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsusega tunnistati K.L. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 142 lg 3

p 2 ning § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega,

mõisteti K.L. lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastas kohus K.L.

tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga kolm aastat.

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti K.L. muuhulgas süüdi 4. septembril 1990. a koos M.O-ga G.V.

korterist Kuressaares G tn xa-xx H.K-le kuulunud videokaamera väärtusega 17 000.- rbl ja G.V-le kuulunud

videokasseti väärtusega 90 rbl salajases varguses, millega tekitati suur kahju.

Kohtuotsusega mõisteti K.L-lt ja M.O-lt solidaarselt kannatanu H.K. kasuks välja 19 000.- kr kuriteoga

tekitatud kahju katteks.

Apellatsiooni korras kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

Menetlus Riigikohtus

2. K.L. esitas 17. augustil 2000. aastal avalduse kohtuvea parandamiseks Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a

otsuses. Avaldaja peab ebaõigeks kuriteoga tekitatud kahju summa (17-18 tuhat rubla) kohtuotsuses üks-

ühele ümberarvestamist Eesti kroonidesse. Ta leiab, et seoses rahareformiga pidanuks arvestus olema selline,

et üks kroon vastaks kümnele rublale ja seega hüvitamisele kuuluv kahjusumma ei tohiks olla suurem kui

1700-1800 krooni.

3. Kohtuistungil kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et avaldus ei ole

põhjendatud, kuna see on esitatud pärast kohtuvigade parandamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Samuti

leidis prokurör, et kohtuotsusega süüdimõistetutelt kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa on õige, sest

see peab võimaldama kannatanul varastatud vara asemele samaväärse vara soetamist.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ja ei kuulu

rahuldamisele. Avalduses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks.

4.1. Vastavalt AKKS § 777 lg-le 1 võib süüdimõistetu esitada avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule

ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on K.L.

taotlenud kohtuvea parandamist Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsuses, milline jõustus 20. aprillil 1997.

Aastal, tsiviilhagi puudutavas osas esmakordselt alles 17. augustil 2000 a. Seega on seaduses sätestatud

tähtaeg kohtuvea parandamiseks möödunud ning Riigikohtul puuduvad volitused teha mistahes muudatusi

jõustunud kohtuotsusesse.

4.2. Kahju hüvitamise eemärk on kannatanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt

saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega või samaväärse varaga

asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus

hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise momendil (kohtuotsuse tegemise ajal)

kannatanul endal soetada äravõetud varaga samaväärne vara. Selliseks summaks saab olla vaid äravõetud

vara tegelik turuhind nimetatud ajal. Seega ei sõltu kahju tekitamise korral hüvitamisele kuuluva summa

suurus otseselt vara soetamiseks kulutatud summa suurusest ega ka raha vahetuskurssidest.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole K.L. ega teised menetlusosalised esitanud kohtule tõendeid, milledest

nähtuks, et kannatanu H. Kukke poolt nõutud ja kohtu poolt välja mõistetud summa - 19 000 - krooni ületab

süüdimõistetute poolt varastatud vara keskmise turuhinna kohtuotsuse tegemise ajal.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, §65 lg-st 3 ja § 777 lg-st 1, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsus K.L. suhtes jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta

rahuldamata.

2. Välja mõista K.L-lt riigieelarve tuludesse 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti kohtukulu

kaitsjatasu katteks.

Otsus jõustub 7. novembril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Ott Järvesaar,Peeter Vaher