3-3-1-44-00 · Riigikohus

3-3-1-44-00

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 2000

Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebuse läbivaatamine Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1

kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 12. oktoobril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu 11. juuli 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-33/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa OÜ Prof Plus esindaja advokaat Kersti Kägi ja Lääne-Viru

Maksuameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

Lääne-Viru Maksuamet tegi 1. detsembril 1999. a. Osaühingule Prof Plus ettekirjutuse nr. 41-10/302,

mille punkti 1 järgi on osaühing tasunud oma töötaja lepingulise õppekoha eest Tartu Ülikooli

majandusteaduskonnas 47 500 krooni. Tegemist oli Tulumaksuseaduse §-s 33 lg. 2 sätestatud

tunnustele vastava erisoodustusega, mille summalt tuleb maksta TMS § 33 lg. 1 alusel tulumaksu

12 350 krooni ja Sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg. 1 alusel sotsiaalmaksu 15 675 krooni ning intresse

vastavalt 6651 krooni ja 8191 krooni.

OÜ Prof Plus esitas ettekirjutuse punkti 1 peale kaebuse Lääne-Viru Maakohtule, milles taotles selle

tunnistamist kehtetuks. Osaühing väitis, et nimetatud koolituskulud on ettevõtluse kulud TMS § 13

lg. 1 mõttes, mitte aga töötajale antud erisoodustus TMS § 33 lg. 1 mõttes.

Lääne-Viru Maakohtu 23. märtsi 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-3/2000 jäeti OÜ Prof Plus

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt Täiskasvanute koolituse seaduse §-le 3 tuleb sõltuvalt

eesmärgist eristada tasemekoolitust ja tööalast koolitust. Viimane võimaldab kutse-, ameti- ja

erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas

või koolitusasutuses. Kõrghariduse omandamine on tasemekoolitus, mitte tööalane koolitus.

Ettevõtluse kuludeks TMS § 13 lg. 1 mõttes võivad olla tööalase koolituse kulud, mitte aga

tasemekoolituse kulud. Tegemist oli töötajale antud erisoodustusega vastavalt TMS §-le 33 lg. 1.

OÜ Prof Plus esitas 24. aprillil 2000. a. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Viru

Ringkonnakohtu 11. juuli 2000. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Lääne-Viru

Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus Lääne-Viru Maakohtu otsuses toodud

põhjendustega.

14. augustil 2000. a. esitas OÜ Prof Plus kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada Lääne-Viru Maksuameti ettekirjutuse punkt 1.

Samuti taotleb osaühing tema kasuks kohtukulude väljamõistmist summas 14 572 krooni ja

ettekirjutuse punkti 1 alusel toimunud arvelduste tagasitäitmist koos intressi arvestamisega. Osaühing

leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud TMS § 13 lg. 1, mistõttu maksumaksja ei saa

kasutada selle sättega talle antud õigust arvata maksustamisele kuuluvatest tuludest maha

ettevõtlusega seotud need kulutused, mis on tehtud töötajate koolituseks. Ebaõige on ringkonnakohtu

järeldus, et OÜ Prof Plus on andnud erisoodustuse osühingu töötajale, mis tuleb maksustada tulu- ja

sotsiaalmaksuga.

Lääne-Viru Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et töötaja täiend- ja

ümberõppeks tehtud kulutusi saab äriühing maksustatavast tulust maha arvata, kulutusi töötaja

kõrghariduse omandamiseks aga mitte, sest kõrghariduse omandamine ei ole täiend- või ümberõpe.

Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 alusel saab äriühing maksutatavast tulust maha arvata kulutused töötaja

täiend- ja ümberõppeks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 sätestas: "Maksumaksja tulust

arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud

tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kaasa arvatud kulutused töötajate

täiend- ja ümberõppeks, töökohtades kohandamiseks puuetega töötajatele ning vara võõrandamisest

saadud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras arvestatav kahju."

Selle sätte mõte on, et kõik maksumaksja ettevõtlusega seotud kulutused kuuluvad maksustatavast

tulust mahaarvamisele tingimusel, et kulutused on tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt

tõendatud. Tekstiosa "kaasa arvatud kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks" tuleb mõista kui

näidet ettevõtlusega seotud kulutustest ja kinnitust, et kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks on

otseselt ja kogu ulatuses seotud maksumaksja ettevõtlusega. Kui kulutused on ainult osaliselt seotud

maksumaksja ettevõtlusega, kuulub maksutatavast tulust mahaarvamisele üksnes see osa, mis on

ettevõtlusega seotud otseselt.

TMS § 13 lg. 1 alusel saab töötaja tasemekoolituseks tehtud kulutused maksutatavast tulust maha

arvata tingimusel, et need on seotud ettevõtlusega, tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt

tõendatud. Kuid erinevalt täiend- ja ümberõppest kui tööalasest koolitusest võivad kulutused

tasemekoolitusele olla maksumaksja ettevõtlusega seotud nii otseselt ja kogu ulatuses kui ka üksnes

osaliselt.

2. Osaühingu Prof Plus töötaja tasemekoolituse kulutuste hindamiseks pidid kohtud välja selgitama,

kas osaühingu töötaja koolitamiseks tehtud kulutused on seotud tema ettevõtlusega. Kuna tegemist oli

tasemekoolitusega, siis tulnuks välja selgitada ka see, kas need kulutused on ettevõtlusega seotud

otseselt ja kogu ulatuses või üksnes osaliselt. Töötaja koolituseks tehtud kulutuste seotuse kohta

ettevõtlusega pidi osaühing esitama vastavad tõendid. Tasemekoolituse puhul tuleb tõendada, et

töötaja täidab pärast koolitamist uusi, keerulisemaid tööülesandeid ning koolitus oli vajalik, kasulik

või kohane maksumaksja ettevõtluse arendamiseks või säilitamiseks. Olulist tähendust võib omada ka

töötaja koolituseks tehtud kulutuste vastavus töösuhete kestvusele pärast koolitamist.

3. Selles haldusasjas ei ole kohtud teinud kindlaks, kas Osaühingu Prof Plus kulutused oma töötaja

koolitamiseks olid seotud osaühingu ettevõtlusega. Kohtud on tõlgendanud kuni 1. jaanuarini 2000

kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 ebaõigesti ning asunud seisukohale, et osaühingu kulutused

oma töötaja tasemekoolituseks on erisoodustuse andmine, sest ettevõtlusega on TMS § 13 lg. 1

mõttes seotud vaid töötajate täiend- ja ümberõpe. Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud

Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 ebaõige kohaldamise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja lg. 2, 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Osaühingu Prof Plus kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 11. juuli 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-33/00 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon 700 (seitsesada) krooni Eesti Maksumaksjate Liidule.

Otsus jõustub 7. novembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann