3-2-1-112-00 · Riigikohus

3-2-1-112-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 2000. a

Raimo Hanseni hagi Tõnu Taali vastu 40 430 krooni 90 sendi saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 2000. a läbi Tõnu Taali kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-50/00. Istungist võttis

osa kostja esindaja vandeadvokaat K. Roosalu.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Tridens ja Tõnu Taal sõlmisid 23. aprillil 1992. a lepingu riigilt kaubabaasi Rakveres Võidu tn 2

ostmiseks. Lepingu kohaselt pidid pooled oksjonil väljakuulutatud kaubabaasi hinna tasuma võrdselt

ja saama hoone omanikeks võrdsetes osades. Riigivaraameti ja T. Taali vahel sõlmiti 30. aprillil

1992. a kaubabaasi ostu-müügileping. AS Tridens tasus T. Taalile 40 430 krooni 90 senti ja hakkas

kaubabaasi kasutama.

Pärnu Linnakohtu 4. septembri 1995. a otsusega kuulutati välja AS Tridens pankrot. 12. veebruaril

1996. a esitas pankrotihaldur ühise tegutsemise lepingust tuleneva hagi T. Taali vastu TsK § 438 lg 1

ja § 440 lg-te 1 ja 2 alusel AS Tridens omandiõiguse tunnustamiseks 1/2 osale kaubabaasist. Lääne-

Viru Maakohtu 2. mai 1996. a otsusega jäeti hagi rahuldamata, kuna ei leidnud tõendamist ühise

tegutsemise tulemusena kaasomandi tekkimine.

Alates 13. jaanuarist 1997. a on korduvalt loovutatud nõuet 40 430 krooni 90 senti.

R. Hansen esitas 19. aprillil 1999. a vara alusetust omandamisest tuleneva hagi TsK § 477 alusel

T. Taalilt 40 430 krooni 90 sendi saamiseks.

Lääne-Viru Maakohtu 20. septembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel oli

AS Tridens pankrotihalduri nõue kaubabaasi 1/2 osale omandiõiguse tunnistamiseks

pankrotimenetluses esitatud vara tagasinõue ja nõude loovutamisega ei muutunud nõude olemus.

Nõude loovutamine oli vastuolus PankrS §-s 31 sätestatuga, mille kohaselt kaitseb haldur kõigi

võlausaldajate ja samuti võlgniku huve. Nõude loovutamisega rikuti õigustatud isikute huve. Müüdi

ja jätkuvalt loovutati nõuet, mis oma vaidlustamise võimatuse tõttu pankrotimenetluses oli aegunud.

Hageja nõue on esitatud TsK § 477 alusel, mis kohustab alusetult omandatud või säästetud vara

tagastama. Kohustis tekib tingimusel, kui ühe isiku vara väheneb ja teise isiku vara sellevõrra

suureneb ja selle vahel on põhjuslik seos ning puudub omandaja süü. Selliste tingimuste olemasolu ei

leidnud tõendamist. AS Tridens kasutas kostjale kuuluvat kaubabaasi veel 1995. aastal ja seega sai

poolte vahel olla kokkulepe laekunud summade arvestamiseks ruumide kasutamise eest. Ei ole

tõendatud, et kostja sai raha alusetult ja hagi TsK § 477 alusel ei kuulu rahuldamisele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 31. märtsi 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati. Ringkonnakohus tegi uue

otsuse ja rahuldas hagi.

Kohtuotsuse põhjendustel on maksedokumentidega tõendatud, et AS Tridens tasus T. Taalile

kaubabaasi osamaksuna, laohoone osalise maksuna ja laohoone järelmaksuna kokku 40 430 krooni

90 senti. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oli õigus seda raha kasutada muuks otstarbeks

ja AS-l Tridens tekkis õigus alusetult omandatud vara kostjalt tagasi nõuda TsK § 477 lg 2 järgi.

Nõude loovutamine ei muuda selle olemust ja omandajal on samad õigused, mis esialgsel kreeditoril.

Nõue ei ole aegunud. Käesolevas asjas ei nõua haldur tagasi vara PankrS § 52 lg 2 alusel, vaid

võlanõude on esitanud üks eraisik teise vastu.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Hagi on aegunud. Hageja nõue tuleneb AS Tridens pankrotimenetlusest. Halduril oli õigus kahe kuu

jooksul esitada hagi, kuid ta ei teinud seda. Nõude loovutamine ei muuda nõude esitamise tähtaega ja

kohus pidi kohaldama TsÜS § 114 lg 2 sätteid. Kostja on kaubabaasi omanik. Kostja ütlustega on

tõendatud, et AS Tridens ja kostja vahel oli suuline kokkulepe kaubabaasi kasutamiseks ning poolte

vahel olid rendisuhted. AS Tridens makstud summad arvestati ruumide kasutuskulude katteks.

TsMS § 90 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla poole seletus. TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki

tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab otsuses seda põhjendama. Kohus ei

põhjendanud, miks ei arvestata kostja seletust ja AS Tridensi maksedokumente, millega on tõendatud

maksmine ruumide kasutamise eest.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hagi ei ole aegunud. 1. veebruaril 1997. a jõustunud

pankrotiseaduse muudatuste kohaselt ei piirata vara tagasinõudmise tähtaega kahe kuuga (PankrS

§ 521). Vastavalt pankrotiseaduse muutmise seaduse §-le 135 kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 42-

53 ja §-s 54 sätestatut tagasiulatuvalt. Asjaolu, et kostja omandas 40 430 krooni 90 senti õigusliku

aluseta sai AS Tridens pankrotihaldurile teatavaks Viru Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996. a

otsusega. Seega ei olnud möödunud 2-kuuline hagi esitamise tähtaeg 1. veebruariks 1997. a, mil

jõustus PankrS § 521. Selle sätte alusel oli õigus alates 1. veebruarist 1997. a esitada hagi PankrS

§ 521 alusel ning seetõttu ei ole hagi aegunud.

Kostja arutlused tõendite hindamise üle ei ole kassatsioonimenetluses kohased. Apellatsioonikohus

on põhjendanud, miks ei ole kostjal õigust omandada AS Tridens makstud raha.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Apellatsioonikohus jättis põhjendatult hagi aegumise kohaldamata. TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi

korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses

sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või millede kohta aegumist ei kohaldata. 1. veebruaril 1997. a

jõustusid muudatused pankrotiseaduses. PankrS § 135 järgi kohaldatakse PankrS §-des 42-53 ja §-s

54 sätestatut tagasiulatuvalt. Vara tagasinõudmine on sätestatud PankrS §-s 521 lg 2, mille kohaselt,

kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle

tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes

sätestatud alustel. Vara tagasinõudele ei ole lühendatud aegumistähtaega ette nähtud.

Apellatsioonikohus ei rikkunud kohtuotsuse sisule esitatavaid nõudeid (TsMS § 330 lg 4). TsMS § 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Apellatsioonikohus on esitatud tõenditele hinnangu andnud ja neile oma järeldused

rajanud. Hageja esitatud tõendite kummutamiseks pidi kostja oma väiteid rendisuhete kohta

tõendama. Riigikohtu pädevuses ei ole hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamine (TsMS § 353 lg 3).

Vastavalt TsMS § 353 lg 1 sätestatule kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas

ringkonnakohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning

järginud protsessiõiguse norme. Kuna kostja ei vaidlustanud kassatsioonkaebuses nõude loovutamise

õiguslikkust ja TsK § 477 kohaldamist, siis kolleegiumi otsuses neid ei käsitletud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s :

Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2000. a otsus ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik