3-2-1-101-00 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedseptembril 1996. a sõlmitud rendilepingu järgi rentis AS Paevooter mitteeluruume Tallinnas Narva mnt 150/28A kuni 1. novembrini 2001. a. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) 27. augusti
Legislator headnote
AI generated3-2-1-101-00 · Riigikohus: septembril 1996. a sõlmitud rendilepingu järgi rentis AS Paevooter mitteeluruume Tallinnas Narva mnt 150/28A kuni 1. novembrini 2001. a. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) 27. augusti
Full text
3-2-1-101-00
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 25. oktoobril 2000. a
AS Paevooter hagi Tallinna linna vastu õiguse tunnustamiseks mitteeluruumidele ja Tallinna
linna vastuhagi AS Paevooter vastu rendilepingu tühisuse tunnustamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas
avalikul kohtuistungil 25. septembril 2000. a läbi AS Paevooter kassatsioonkaebuse alusel Tallinna
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-/202/00. Istungist
võtsid osa AS Paevooter esindajad juhatuse liige V. Kisseljov ja vandeadvokaat L. Glikman ning
Tallinna linna esindaja vandeadvokaat J. Oja.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
25. septembril 1996. a sõlmitud rendilepingu järgi rentis AS Paevooter mitteeluruume Tallinnas
Narva mnt 150/28A kuni 1. novembrini 2001. a. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) 27. augusti
1997. a korraldusega lõpetati rendileping samast kuupäevast lepingu p-de 4.3.1 ja 4.3.5 alusel ning
nõuti ruumide vabastamist 28. augustil 1997. a. Lepingu p 4.3.1 kohaselt võibrendileandja nõuda
lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnikul on tekkinud võlgnevus enam kui kahe kuu ulatuses,
ja p 4.3.5 kohaselt siis, kui linnal tekib vajadus renditud ruume muul otstarbel kasutada, lammutada
või ümber ehitada. Hageja palus tunnistada tema õigust kõigile rendilepingust tulenevatele õigustele,
kohustada kostjat üle andma ruumide valdus ja kasutus ning taastama rikkumiseelne olukord.
Vastuhagis palus Tallinna linn tunnustada 25. septembri 1996. a rendilepingu tühisust TsÜS § 66
alusel. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 lg 2 kohaselt on tühised ametiisiku sõlmitud
tehingud juriidilise isikuga, mis kuulub kas täielikult või osaliselt ametiisikule või mille juhtkonda
see ametiisik kuulub. 25. septembri 1996. a rendilepingu sõlmis Lasnamäe LOV nimel linnaosa
vanema asetäitja E. Raa, kes oli samaaegselt AS Paevooter nõukogu liige.
Tallinna Linnakohus rahuldas 5. novembri 1999. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.
Hageja nõue on põhjendatud. Kostjal puudus alus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.
Rendileandja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada. RS § 24 lg 1 kohaselt tagatakse rentniku õiguste
kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise
nõuet kostja kohtule pole esitanud. Kostja on seega kohustatud andma renditud ruumid hageja
valdusse ja kasutusse.
Lepingu tühisuse tunnustamiseks KVS § 19 lg 2 järgi puudub alus. Nimetatud sätte kohaselt
käsitatakse tehinguid ametiisiku ja juriidilise isiku vahel, mille juhtkonda see ametiisik kuulub,
olenemata sellest, kas ta on selle juriidilise isiku kaasomanik või mitte, tühistena nagu iseendaga
sõlmituid. Rendileandja nimel lepingu sõlminud Lasnamäe LOV vanema asetäitja E. Raa oli ka AS
Paevooter nõukogu liige. Talle kuuluvad AS Paevooter aktsiad võõrandas ta 29. augustil 1996. a.
TsÜS § 43 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja juhatus. Kuna E. Raa juhatuse liige ei
olnud, ei saa teda pidada ka AS Paevooter juhtkonda kuuluvaks isikuks KVS § 19 lg 2 mõttes.
Rendile andmine otsustati Lasnamäe LOV Halduskogu vara- ja majanduskomisjoni protokollilise
otsusega. Lepingu allkirjastamine ei ole käsitatav korruptiivse toiminguna.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. märtsi 2000. a otsusega linnakohtu otsuse. Uue otsusega
rahuldati vastuhagi ja jäeti hagi rahuldamata.
AS-ga Paevooter sõlmis rendilepingu Tallinna Lasnamäe LOV vanema asetäitja E. Raa, kes oli
samaaegselt AS Paevooter nõukogu liige ja ka asutaja. Aktsiaseltsi juhtimist ja pädevust käsitleva
äriseadustiku 27. peatüki sätete kohaselt juhivad aktsiaseltsi üldkoosolek, juhatus ja nõukogu.
Aktsiaseltsi nõukogu liige on seega juriidilise isiku juhtkonda kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes.
Kuna lepingu sõlmimise ajal Lasnamäe LOV vanema asetäitja E. Raa oli ametiisik KVS § 4 lg 1
mõttes, on vaidlusalune tehing KVS § 19 lg 2 alusel tühine.
Linnakohus leidis ekslikult, et E. Raa tegevus lepingu sõlmimisel piirdus üksnes tehingule allkirja
andmisega. Lasnamäe LOV Halduskogu vara- ja majanduskomisjoni protokollist nähtuvalt osales
E. Raa tehingu objektiks olevate ruumide rendile andmise küsimuse otsustamisel ning hiljem sõlmis
ametiisikuna rendileandja nimel rendilepingu. Tehingu tühisust KVS § 19 lg 2 alusel ei välista
mitteeluruumide rendileandmise korra järgimine.
TsÜS § 66 lg 3 ja 4 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ning seda ei tule täita. TsMS
§ 153 p-st 2 tulenevalt välistab sellise vastuhagi rahuldamine täielikultpõhihagi rahuldamise. Seega ei
ole võimalik rahuldada hageja nõuet tunnustada rendilepingul põhinevat õigust ruumidele ja taastada
endine olukord.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kassatsioonkaebuses palus AS Paevooter ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks
läbivaatamiseks.
Korruptsioonivastane seadus on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv seadus. Seda saab kohaldada
lepingu tühisuse tunnustamise alusena, kui hageja on kohtusse pöördunud üldiste huvide kaitseks.
Tsiviilvaidluses võis Tallinna linn esitada vastuhagi üksnes tema tsiviilõiguste ja vabaduste
rikkumisel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et Tallinna linn esitas hagi rikutud subjektiivsete
õiguste või avalik-õiguslike huvide kaitseks. Esimese astme kohus tuvastas, et rendileping lõpetati
Lasnamäe LOV korraldusega seoses rendivõlgnevusega, mitte aga väidetava korruptsiooni tõttu.
KVS § 19 ei saa vaadelda lahus sama seaduse §-s 5 sätestatud korruptsiooni mõistest, mille
elementideks on ametiseisundile vastavate volituste ärakasutamine, avalik-õiguslikule isikule kahju
tekitamine varaliste kohustuste võtmise ja vara kulutamisega või eraõiguslikule isikule soodustuste
tegemine või korruptiivse tulu saamine. Neid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ka ei otsustanud
rendilepingu sõlmimist E. Raa. Tema toimingud ei ole põhjuslikus seoses tehingu sõlmimise
otsustamisega haldusakti tasandil.
Aktsiaseltsi nõukogu liige ei ole juriidilise isiku juhtkonda kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes.
Äriseadustiku ja korruptsioonivastase seaduse koosmõjus saab juhtkonna all mõista üksnes äriühingu
juhtorganit, milleks on ÄS § 306 ja ühinguõiguse teooria kohaselt juhatus.
Ringkonnakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, rikkudes sellega TsMS
§ 95 lg 1 ja 330 lg 4 sätteid.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Vastuses kassatsioonkaebusele märkis Tallinna linn, et sõlmitud rendileping on KVS § 19 lg 2 ning
selle rakendamiseks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühine ning kehtetu algusest peale. Selle sõlmis
ametiisik juriidilise isikuga, mille juhtkonda ta tehingu tegemisel kuulus.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegiumi istungil palusid hageja esindajad ringkonnakohtu otsuse tühistada kassatsioonkaebuses
esitatud põhjustel. Kostja esindaja leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ta palus hagejalt
välja mõista kostja advokaadikulu Riigikohtus.
Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
Seadusel ei põhine hageja väide, et aktsiaseltsi nõukogu liige ei olnud juriidilise isiku juhtkonda
kuuluv isik KVS § 19 lg 2 mõttes. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 25. septembril 1996. a
kehtinud korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 järgi loeti tühiseks tehingud, mis sõlmiti ametiisiku
ja juriidilise isiku vahel, mille juhtkonda see ametiisik kuulub, olenemata sellest, kas ta on selle
juriidilise isiku kaasomanik või mitte. Tulenevalt ÄS §-s 316 sätestatud aktsiaseltsi nõukogu
pädevusest: planeerida aktsiaseltsi tegevust, korraldada juhtimist ja järelvalvet juhatuse tegevuse üle,
tuleb selle liiget igal juhul pidada aktsaiseltsi juhtkonda kuuluvaks isikuks KVS § 19 lg 2 järgi.
Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et KVS § 19 lg 2 alusel tehingu tühisuse tunnustamise eelduseks
on korruptsiooni tuvastamine sama seaduse paragrahv 5 tähenduses. KVS § 1 järgi on seaduse
ülesanne sätestada õiguslikud alused ja tegevusprintsiibid korruptsiooni ennetamiseks ja
korruptsiooniga seotud isikute vastutuselevõtmiseks. Korruptsiooni ennetamiseks on
korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis kehtestatud ka toimingupiirangud ja § 6 lg-s 2
korruptsiooniohtlike suhete vältimise kohustus. KVS § 5 lg 2 sätestab, et korruptsiooniohtlikud on
käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis loetletud töökoha- ja toimingupiiranguid rikkuvad suhted isikute
vahel, kelledest vähemalt üks on ametiisik. Seega ei eelda toimingupiirangut rikkudes sõlmitud
tehingu tühisus korruptsiooni olemasolu.
Kohus tuvastas, et rendileandja nimel ametiisikuna AS-ga Paevooter rendilepingu sõlminud isik oli
samaaegselt selle aktsiaseltsi nõukogu liige. Seega on ringkonnakohus KVS § 19 lg 2 alusel
põhjendatult lugenud selle lepingu tühiseks. Eeltoodud põhjustel ei välista vaadeldava lepingu
tühisust ka kassatsioonkaebuse ülejäänud väited.
Kolleegium märgib, et lepingu tühisuse tunnustamiseks ei pidanud Tallinna linn hagi esitama. Kohus
pidanuks võtma seisukoha lepingu tühisuse osas ka siis, kui selline vastuväide oleks esitatud üksnes
AS Paevooter rendilepingust tuleneva õiguse tunnustamise hagile. Kuna hageja nõue kohustada
kostjat üle andma ruumide valdus rajanes rendilepingust tuleneval õigusel rentnikuna ruume vallata
ja rendiseaduse §-l 24, siis tuleb nõustuda apellatsioonikohtu järeldusega, et vastuhagi rahuldamine
välistas selle nõude rahuldamise.
Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis käsitlemata esimese astme kohtu
põhjendused AS Paevooter hagi rahuldamise kohta. Tühise tehingu, mis on kehtetu algusest peale,
ennetähtaegse lõpetamise küsimus on ainetu.
TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel loeb kolleegium kostja põhjendatud advokaadikuluks Riigikohtus 6000
krooni.
Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, 61 lg 1 p-st 2 kolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsus muutmataja
kassatsioonkaebus rahuldamata.
Välja mõista AS-lt Paevooter 6000 (kuus tuhat) krooni Tallinna linna kasuks advokaadi abi eest
Riigikohtus.
H. Jõks, J. Luik, T. Vernik