3-1-1-94-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. oktoobril 2000. a 3-1-1-94-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T.V. süüdimõistmises KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg

3 p 2 järgi ning K.R. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi.

19. septembril 2000. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T.V. kaitsja vandeadvokaat

Monika Mägi, K.R. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. T.V. ja K.R. anti kohtu alla süüdistatutena KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi selles, et nad grupis koos

eeluurimisel tuvastamata isikuga püüdsid ajavahemikul veebruarist kuni 14. aprillini 1999. a toimetada üle

Eesti Vabariigi tollipiiri ja tollikontrolli eest varjatuna umbes 70 grammi kokaiini, s.o suures koguses

narkootilist ainet, mis oli peidetud DHL-i postipakki pandud sünnipäevakaardi vahele.

1999. a veebruaris leppis T.V. eeluurimisel tuvastamata isikuga kokku, et korraldab selle isiku poolt

saadetava narkootikumi vastuvõtmise ja edasiandmise. 1999. a märtsis leppis T.V. K.R.ga kokku, et viimane

leiab Eestis inimese, kelle nimele eeltoodud tuvastamata isik saadab DHL-I postipaki koos narkootikumiga.

1999. a märtsis teatas K.R. T.V-le, et leidis vastava inimese, s.o S.P., kelle aadress on P, K x-x. T.V. leppis

K.R-ga kokku, et viimane otsib saabuvale narkootikumile ostja. K.R. leidis ostja, kelleks oli A.P.. 19. märtsil

1999. a viis eeluurimisel tuvastamata isik umbes 70 grammi sünnipäevakaardi ümbrikusse peidetud kokaiini

Kolumbias Bogota linnas asuvasse DHL-i kontorisse. Nimetatud postipaki kohta vormistati saateleht nr

6535924964.

Kuritegu jäi lõpule viimata T.V., K.R. ja eeluurimisel tuvastamata isiku tahtest sõltumata, kuna 19. märtsil

1999. a kella 23.30 pidas Kolumbia politsei saadetise nr 6535924964 kinni, sest sellesse oli peidetud kokaiin.

Lisaks eeltoodule anti T.V. kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi.

2. Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsusega tunnistati T.V. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 3 aastaks. Süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi mõisteti T.V. ja K.R. õigeks.

KrK § 41 alusel liideti T.V-le mõistetud karistusele osaliselt Järva Maakohtu 12. septembri 1995. a otsusega

mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti talle 3 aastat 1 kuu vabadusekaotust

poolkinnises vanglas.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi J.K., kuid tema osas ei ole kassatsioonprotesti esitatud.

Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli kohus järeldusele, et kohtualuste

käitumises puudub KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 ettenähtud kuriteokoosseis järgmistel motiividel.

Linnakohus leidis, et T.V. ja K.R. süüdistusest tuleb välja jätta nende süüdistamine kuriteo toimepanemises

grupis eeluurimisel tuvastamata isikuga, sest nimetatud isik tegutses välisriigis ning tema suhtes KrK § 4

sätted ei laiene. Kohus leidis, et K.R-le süüksarvatud salakaubaveo katse objektiivsesse külge ei saa kuuluda

narkootikumidele ostja otsimine, sest see tegevus ei kuulu KrK § 76 ettenähtud kuriteo koosseisu. Samuti ei

nõustunud linnakohus, et T.V. süüdistati eeluurimisel tuvastamata isikuga paki vastuvõtmise korraldamise

kohta kokkuleppe sõlmimises. Kohus leidis, et see asjaolu pole tõendatud.

Linnakohtu otsuses märgiti, et KrK § 76 lg 1 dispositsiooni kohaselt saab selle kuriteo subjektiks olla vahetu

kaupade üle tollipiiri toimetaja. Käesoleva kriminaalasja erisusest lähtuvalt eeldab kauba üle tollipiiri

toimetamine nii paki saatjat kui ka vastuvõtjat. Linnakohtu hinnangul ei vastuta käesolevas asjas paki saatja

EV kriminaalkoodeksi järgi. Kui nimetatud postipakk oleks tulnud üle EV tollipiiri, oleks selle vastuvõtjaks

Eestis olnud S.P.. Narkootikume sisaldav saadetis ei jõudnud üle EV tollipiiri, mistõttu ei saa rääkida teisest

subjektist, s.o vastuvõtjast. Linnakohtu otsuse kohaselt ei saa T.V. ja K.R. olla salakaubaveo subjektid, sest

nad ei toimetanud vahetult pakki üle piiri. Kokkulepete sõlmimine ei moodusta linnakohtu hinnangul

salakaubaveo kuriteokoosseisu, kokkuleppijad ise ei ole selle kuriteo subjektid. Salakaubaveo katse pandi

toime väljaspool Eesti Vabariigi piire ning kuriteosündmuse puudumine välistab ka kuriteo subjektide

olemasolu.

Lisaks eeltoodule leidis linnakohus, et T.V. kokkulepe K.R.ga ning K.R. kokkulepe S.P-ga süüdistuses

märgitud asjaoludel ei ole käsitatav kuriteo organisaatori tegevusena, sest selles puudub organisaatorile

iseloomulik kuritegelik aktiivsus.

Veel põhistas linnakohus kohtualuste õigeksmõistmist sellega, et puuduvad tõendid neile süüksarvatud

kuriteo toimepanemise aja kohta. Linnakohus kahtles, kas Bogotas 19. märtsil 1999. a postitatud pakk oli

sama, mille Eestis vastuvõtmist pidi korraldama T.V..

Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör

Lavly Lepp, kes palus T.V. ja K.R. süüdi tunnistada KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning mõista neile

vastavad karistused.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2000. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 2.

mai 2000. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonprotest jäi rahuldamata.

Erinevalt

linnakohtust

tuli

kriminaalkolleegium

järeldusele,

et

salakaubaveo

ettevalmistamine,

salakaubaveokatse, salakaubaveo vahendlik täideviimine, organiseerimine, kihutamine ja kaasaaitamine võib

toimuda ka väljaspool Eesti Vabariiki ning viidates KrK § 5 lg-le 1 p 2 kuulub taoline tegevus karistamisele

KrK § 76 järgi. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et süüdistuses märgitud eeluurimisel tuvastamata isik on

käesolevas asjas salakaubaveo üksiktäideviija, kelle kuritegu jõudis lõpetatud katse staadiumi saadetise

postitamisega Kolumbias. Kohtuotsuses märgiti, et tegemist ei ole grupis toimepandud kuriteoga ning T.V. ja

K.R. ei saa käsitada salakaubaveo kaastäideviijatena. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtualustele

süüksarvatud tegevus vaadeldav salakaubaveole kaasaaitamisena põhjendusel, et neile süüksarvatud

käitumine väljub KrK §-s 76 ettenähtud kuriteo objektiivse külje raamidest. Samas ei pea ringkonnakohus

õigeks kohtualustele esitatud süüdistuse raames tunnistada nad süüdi salakauba illegaalsesse käibesse

laskmises. Kokkuvõtvalt leidis kriminaalkolleegium, et T.V. ja K.R. tegevuse tagajärje ning täideviija poolt

toime pandud salakaubaveo vahel puudub põhjuslik seos. Ringkonnakohus välistas võimaluse mõista

kohtualused süüdi salakaubaveoks soodusolukorra loomises ning leidis, et taolise olukorra loojaks saanuks

olla üksnes tollitöötajad. Kriminaalkolleegium sedastas, et T.V. ja K.R. tegutsesid omakasulisel eesmärgil,

mis aga ei kuulu salakaubaveo subjektiivsesse külge. Kohus ei tuvastanud kohtualuste otsest tahtlust

salakaubaveo toime panemiseks.

Menetlus Riigikohtus

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

riigiprokurör Andres Ülviste, kes palub tühistada T.V. ja K.R. õigeksmõistmise KrK § 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2

järgi ning saata kriminaalasi selles osas Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Prokurör palub T.V. ja

K.R. süüdi tunnistada KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 76 lg 2 järgi. Kohtualuste õigeksmõistmise näol on

prokuröri arvates tegemist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, s.o kohaldamisele kuulunud seaduse

mittekohaldamisega, mis omakorda tulenes seaduse ebaõigest tõlgendamisest. Samas on väidetavalt

kohtulikul menetlusel rikutud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, sest kohtuotsused on motiveerimata.

4.1 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtualuste käitumine ei moodusta salakaubaveole

kaasaaitamise kuriteokoosseisu. Protestis leitakse, et salakauba kokkulepitud vastuvõtjate, s.o T.V. ja K.R.

olemasolu ei ole antud juhul mitte ainult kuritegu soodustav asjaolu, vaid vajalik tingimus, milleta kuritegu

poleks toime pandud. Põhjusliku seose olemasolu salakaubaveo ja kokkulepitud aadressil salakauba

vastuvõtmiseks oma nõusoleku andnud isikute tegevuse vahel on prokuröri arvates ilmne ning T.V. ja K.R.

tegevuse kvalifitseerimine salakaubaveole kaasaaitamisena oleks igati põhjendatud.

4.2 Ringkonnakohtu otsuses sisalduv väide, et T.V. ja K.R. tegevus ei moodusta salakaubaveole

kaasaaitamise kuriteokoosseisu, sest nende käitumine väljub KrK § 76 objektiivse külje raamidest ja ei oleks

hõlbustanud salakauba tollikontrolli eest varjatuna tollipiiri ületamist, ei ole kassaatori arvates kooskõlas

KrK § 17 lg-s 6 sätestatuga. Esiteks juhib kassaator tähelepanu sellele, et kuriteole kaasaaitamine väljub alati

kuriteo dispositsioonis kirjeldatud koosseisuliste tunnuste raamidest. Teiseks, väites, et kohtualuste tegevus

ei oleks hõlbustanud salakauba tollikontrolli eest varjatuna üle tollipiiri toimetamist, on kriminaalkolleegium

tõlgendanud KrK § 17 lg 6 sätteid põhjendamatult kitsalt ning meelevaldselt.

4.3 Kassaatori arvates on kriminaalkolleegium tulnud põhjendamatule järeldusele, et kohtualuste tegevust ei

saa kvalifitseerida salakaubaveona ning tegemist võib olla teise kuriteoga, milles neile aga süüdistatud

esitatud ei ole.

4.4 Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et esitatud süüdistusest ei nähtu kaasaaitamise viisi ega

subjektiivse külje, s.o otsese tahtluse olemasolu. Puudub kohtute hinnang kuriteo subjektiivset külge

puudutavatele vastuolulistele tõenditele ning kohtute seisukoht selles küsimuses on motiveerimata.

5. Riigikohtu istungil esinenud prokurör toetas kassatsioonprotestis esitatud seisukohti, õigeksmõistetute

kaitsjad leidsid, et kohtulahendites väljendatud rehabiliteerivad hinnangud on kogumis õiged ja protesti

rahuldamiseks alus puudub.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis, et kohtud on

õigeksmõistva kohtulahendi põhistamisel jätnud andmata hinnangu süüdistuse aluseks olevate dokumentide

kui tõendite lubatavuse küsimusele, seevastu on materiaalõiguslikke probleeme lahendatud kriminaalõiguses

seni tuntuks peetavatesse seisukohtadesse lõpuni süüvimata.

6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud kuriteost osavõtu

instituuti. Osavõtu põhiküsimus on osavõtu aktsessoorsus, s.t et osavõtt on võimalik üksnes siis kui esineb

põhitegu ehk täideviimine. Põhitegu ei pea olema lõpule viidud. See võib jääda ka katse staadiumi, samuti

võib olla tegemist vahendliku täideviimisega.

Ringkonnakohus jõudis õigele järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on põhiteo näol tegemist vahendliku

täideviimise vormis toime pandud lõpetatud salakaubaveo katsega. Selle järeldusega nõustub ka kassaator.

6.2 Kriminaalseaduse ruumilise kehtivuse põhimõtte kohaselt on salakaubaveo katse, s.t põhitegu

ringkonnakohtus tuvastatuks loetud. Seetõttu on võimalik rääkida ka salakaubaveost osavõtust.

6.3 Ringkonnakohus tuli õigele järeldusele, et T.V. ja K.R.le süüksarvatud konkreetsed teod ning

kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud välistavad nende süüdi mõistmise kaastäideviijatena.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et asja arutamisel teise astme kohtus palus prokurör kohtualustele

süüksarvatud kuriteo ümber kvalifitseerida KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 76 lg 2 järgi. Seda seisukohta toetab

ka kassaator. Kassatsioonprotestis märgitakse õigesti, et ringkonnakohtul ei olnud menetluslikke takistusi

kohtualuste kuriteo ümberkvalifitseerimiseks, sest nende süüdistus ei oleks raskenenud ega esialgsest

süüdistusest oluliselt erinenud.

6.4 Selleks, et otsustada, kas isiku käitumist saab käsitada kuriteole kaasaaitamisena, tuleb kõigepealt

tuvastada selle objektiivne külg. Kaasaaitamise mõiste ja selle objektiivne koosseis sisaldub KrK § 17 lg-s 6.

Kaasaaitaja on isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista

andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt

lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel

saadud eset.

Riigikohus nõustub kassaatoriga, et T.V-le ja K.R-le süüksarvatud tegevus (T.V. kokkulepe eeluurimisel

tuvastamata isikuga Eesti Vabariiki saadetavate narkootikumide vastu võtmise ja edasi andmise kohta, tema

kokkulepe K.R-ga isiku ja aadressi leidmise kohta) on soodusolukorra loomine KrK § 17 lg 6 mõttes.

Kohtualuste tegevus tugevdas ja kindlustas täideviija tahtlust ja see ongi hinnatav kuriteo toimepanemisele

kaasaaitamise ühe vormina - intellektuaalse kaasaaitamisena.

6.5 Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel.

Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik

seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut.

Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid

ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Kassatsioonprotestis märgitakse õigesti, et

salakaubaveo korral ühest riigist teise on selle kuriteo toimepanemise üks vajalikke tingimusi konkreetse

aadressi ja konkreetse isiku, s.o salakauba vastuvõtja, leidmine. See tegevus hõlbustas kuriteo toimepanemist

ning on kvalifitseeritav salakaubaveole (intellektuaalses vormis) kaasaaitamisena.

Kassaatori väidet aktsepteerides ei pea Riigikohus õigeks ringkonnakohtu seisukohta, et kohtualuste

käitumine ei moodusta salakaubaveole kaasaaitamise kuriteokoosseisu põhjusel, et see käitumine väljub KrK

§ 76 objektiivse külje raamidest ja ei oleks hõlbustanud mingilgi moel salakauba üle tollipiiri toimetamist

tollikontrolli eest varjatuna. Riigikohus leiab, et see järeldus on vastuolus KrK § 17 lg 6 mõttega. Kassaator

märgib õigesti, et kaasaaitamistegu ei saagi vastata täideviimisteo objektiivse külje tunnustele, sest vastasel

juhul oleks tegemist kuriteo täideviimisega. Küll aga peab kaasaaitaja tegevus olema suunatud

koosseisulisele tegevusele ning peab olema põhjuslikus seoses kuriteo toimepanemisega.

6.6 Osavõtu aktsessoorsusest lähtuvalt tuleb analüüsida ka osavõtuteo subjektiivset külge. KrK § 17 lg 1

nõuab nii täideviijalt kui ka osavõtjalt tahtlikku tegutsemist, mis on ühine miinimumnõue mõlema teo

subjektiivse külje kohta. Osavõtuteo korral on see piisav, täideviimisteo puhul tuleb täiendavalt arvestada

veel eriosa normist tuleneda võivat subjektiivset koosseisutunnust, mis eeldab otsest tahtlust. See aga ei

tähenda, et selle olemasolu korral peaks kaasaaitamistegu olema toime pandud otsese tahtlusega.

Aktsepteerides kestvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2000. a otsuses nr 3-1-1-60-00 märgitut,

peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et kuriteole saab kaasa aidata ka kaudse tahtlusega

(avaldatud RT III 2000, 15, 165).

Ühelt poolt tuleb tuvastada §-s 17 lg 6 kirjeldatud kaasaaitamisteo toimepanemine tahtlikult, s.o otsese või

kaudse tahtlusega. Teiselt poolt peab osavõtja tahtlus hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu

ning ulatuma välja selle kõikide objektiivsete ja subjektiivsete elementideni vähemalt kaudse tahtluse

tasemel.

7. Lisaks eelöeldule peab Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks, et kriminaalasja sisulisel lahendamisel

antaks asjakohane hinnang ka menetlusõiguslikele aspektidele, millest oluliselt oleneb kohtualuste

kriminaalõiguslik kohtlemine tervikuna.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkollegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2000. a kohtuotsused

T.V. ja K.R. süüdistusasjas kohtualuste õigeksmõistmise osas. KrK §-de 15 lg 2 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ja saata

kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

3. Mõista K.R.lt välja kohtukulu 1115.10 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 19. oktoobril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Rätsep

Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg