3-2-1-108-00 · Riigikohus

3-2-1-108-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. oktoobril 2000. a

Andres Tindi hagi AS ETK Majad vastu hüvitise saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 25. septembril 2000. a läbi AS ETK Majad kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/187/00. Istungist

võtsid osa kassaatori esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ja vastustaja esindaja vandeadvokaat

Annemarie Kunila.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Andres Tint töötas AS ETK Majad juhatajana. Temaga oli sõlmitud ametileping tähtajaga kuni

25. august 2000. a. AS ETK Majad nõukogu 6. novembri 1998. a otsusega kutsuti A. Tint juhatusest

tagasi.

A. Tint esitas Tallinna Linnakohtule hagi AS ETK Majad vastu ametilepingu lõpetamise hüvitise

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ametilepingu punkti 4.6 järgi õigus saada lisatasu

tulemuseesmärgi täitmise eest igas kvartalis korralise kuutasu ulatuses, mis on 25 000 krooni.

Ametilepingu punkti 10.4.3 kohaselt on hagejal õigus ametilepingu lõpetamisel mõjuva põhjuseta

kostja algatusel saada hüvitist nelja kuutasu suuruses summas, so 100 000 krooni. Sama punkti

kohaselt pidi kostja teatama juhatuse liikmele lepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Hagejale lepingu

lõpetamisest tähtaegselt ette ei teatatud. Lähtudes analoogiast töölepingu seadusega, tuleb hagejale

keskmise tasu maksmisega kompenseerida aeg, mille võrra lepingu lõpetamisest vähem ette teatati.

Kuna hageja viimase kahe kuu keskmiseks tasuks oli umbes 33 333 krooni, on tal hüvitisena õigus

saada veel 66 667 krooni. Kokku soovis hageja kostjalt 191 667 krooni. Veel palus hageja välja

mõista viivise 4570 krooni. Hageja saatis 16. novembril 1998. a kostjale kirja, milles teatas soovist

saada hüvitis kätte 24. novembriks 1998. a. Kuna kostja sellele ei reageerinud, siis on hagejal TsK

§ 231 lg 1 alusel õigus saada viivist 3% viivitatud summalt aastas alates 24. novembrist 1998. a.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hüvitise 100 000 krooni ja

viivise alates 1. detsembrist 1998. a 308 päeva eest summas 2531 krooni 50 senti. Otsuse kohaselt

võib ÄS § 309 lg 3 alusel juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjusest sõltumata, kusjuures temaga

sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ametilepingu p 10.4

kohaselt oli kostjal õigus lõpetada hagejaga leping igal ajal omal algatusel nii mõjuva põhjusega kui

ilma selleta. Lepingu p 10.4.3 kohaselt pidi kostja teatama lepingu mõjuva põhjuseta lõpetamisest

juhatuse liikmele vähemalt 2 kuud ette ning maksma talle 4 korralise kuutasu suuruse hüvitise.

Tõendatud ei ole hageja poolt ametilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine, millest

tulenevalt kostjal oleks olnud alus lõpetada leping hagejaga mõjuval põhjusel. Aluseta on hageja

nõue hüvitise saamiseks ametilepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest.

Hagejal ja kostjal ei olnud töösuhet.Lepingus ei olnud ette nähtud sanktsiooni lepingu lõpetamisest

etteteatamise tähtaja rikkumise eest. Kuna tulemuseesmärkide saavutamine 1998. a kolmanda kvartali

kasumieelarve täitmisega ei ole tõendatud, siis tuleb hageja nõue lisatasu saamiseks

tulemuseesmärkide täitmise eest jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsuse põhjendusi. Pooled leppisid hageja ametilepingu

punktis 4.6 kokku, et lisaks korralisele kuutasule maksab kostja juhatuse liikmele lisatasu

tulemuseesmärgi täitmise eest vastavalt lepingu lisale. Lepingu lisas nähti ette, et lisatasu makstakse

pärast juhataja poolt seltsi aruandeperioodi majandustulemuste ülevaate esitamist kostja nõukogu

otsusega. Kostja nõukogu ei ole teinud otsust lisatasu maksmise kohta.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse, samuti tühistada linnakohtu

otsuse osas, millega hagiavaldus osaliselt rahuldati ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kui ta leidis, et ametilepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmine hageja poolt ei ole tõendatud ning ametileping hagejaga on

lõpetatud mõjuva põhjuseta. Lepingu lõpetamine hagejaga toimus mõjuval põhjusel, millest hagejat

informeeriti kirjalikult. Lepingu väidetavalt ebaseaduslikku lõpetamist hageja ei vaidlustanud ega

nõudnud selle kehtetuks tunnistamist. Kuni lepingu mõjuva põhjusega lõpetamist ei ole kehtetuks

tunnistatud, ei ole hüvitise väljamõistmiseks alust.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja leidis, et ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seadusega ning palus jätta kassatsioonkaebuse

rahuldamata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kohtud on hinnanud asjaolusid, millele kostja ametilepingu lõpetamist põhjendades tugines ja

leidnud, et lepingu kohaselt ei saa neid lepingu lõpetamise mõjuvateks põhjusteks lugeda. Nii

esimese kui ka teise astme kohtu otsuses on seda järeldust seaduse nõuete kohaselt põhjendatud.

Põhjendamata on kassatsioonkaebuse väide, et hüvitise väljamõistmiseks puudus alus, kuna kohus ei

tunnistanud lepingu seadusevastast lõpetamist kehtetuks.

ÄS § 309 lg 3 sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda,

kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Hageja ei vaidlustanud tema juhatusest tagasikutsumist, vaid ta soovis, et kostja täidaks oma

lepingulise kohustuse ja maksaks talle välja kokkulepitud hüvitise. Seega pöördus hageja kohtusse

kohustuse täitmise nõudega. Pooled olid ametilepingu p-s 10.4.3 kokku leppinud, et kui kostja

lõpetab hagejaga lepingu omal algatusel ilma mõjuva põhjuseta, siis maksab kostja hagejale tema 4

korralise kuutasu suuruse hüvitise. Kuna kohus tuvastas, et ametilepingu lõpetamine hagejaga toimus

kostja algatusel ja ilma mõjuva põhjuseta, siis on õigesti lepingus kokkulepitud hüvitis hageja kasuks

välja mõistetud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. märtsi 2000. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

T. Vernik, A. Kull, J. Luik