3-2-1-105-00 · Riigikohus

3-2-1-105-00

M Ä Ä R U S

Tartus 18. oktoobril 2000. a

Maris Kuusk"i hagi Aleksei Kuusk"i vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

läbi kirjalikus menetluses 18. septembril 2000. a A. Kuusk"i erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2-35/00, millega jäeti

apellatsioonimenetlus uuendamata.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Poolte abielu registreeriti 27. jaanuaril 1996. a. Tütar Veronika sündis 3. juulil 1996. a.

5. mail 1998. a esitatud hagis taotles M. Kuusk abielu lahutamist põhjusel, et A. Kuusk tuleb talle

käsipidi kallale ja ähvardab pidevalt teda ja tema last. M. Kuusk palus lapse ülalpidamiseks kostjalt

välja mõista elatise.

A. Kuusk ei vaielnud abielulahutusele vastu, kuid palus lapsele jätta elatise välja mõistmata, sest laps

ei põlvne temast. Abielu registreeriti hageja neljandal raseduskuul ja poolteist aastat pärast lapse

sündi teatas hageja, et laps ei põlvne kostjast. Hagi läbivaatamise ajal avaldas hageja kirjalikult

26. juunil 1998. a, et laps ei põlvne kostjast. Sellel avaldusel on notar kinnitanud hageja allkirja

ehtsust.

Kohtla-Järve Linnakohtu 11. augusti 1999. a otsusega lahutati poolte abielu. Tütar Veronika jäeti ema

kasvatada. A. Kuusk"ilt mõisteti välja lapsele elatis igakuiselt 312 krooni alates 5. maist 1998. a kuni

lapse täisealiseks saamiseni. Kohus põhjendas lapsele elatise väljamõistmist sellega, et

sünnitunnistuse järgi on kostja lapse isa. Kostja ei esitanud vastuhagi lapse põlvnemise

vaidlustamiseks. Hageja väide, et kostja ähvardas teda ning sundis kirjutama avaldust, ei ole

millegagi ümber lükatud.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse.

Viru Ringkonnakohtu 16. märtsi 2000. a määrusega jäeti kostja apellatsioonkaebus läbi vaatamata,

kuna kostja ega tema esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Kostjale oli saadetud kohtukutse

apellatsioonkaebuses näidatud aadressil ning hoiatatud TsMS § 321 lg 1 järgi, et apellatsioonkaebus

võidakse jätta läbi vaatamata, kui kostja või tema esindaja kohtuistungile ei ilmu.

Kostja esitas avalduse apellatsioonimenetluse uuendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a määrusega jäeti kostja avaldus apellatsioonimenetluse

uuendamiseks rahuldamata, kuna selles toodud põhjendused ei ole seaduslikuks takistuseks

kohtuistungilt puudumiseks TsMS § 323 lg 1 mõttes. Kostja väited, et teda rünnati teel kohtusse, et

sundida teda loobuma apellatsioonkaebusest, või bussis magamajäämisest, mistõttu ta Tallinnast

Jõhvi sõites alles Narvas ärkas, ning seetõttu ei jõudnud istungi ajaks kohtusse, on paljasõnalised.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus kostja tühistada linnakohtu otsuse lapsele elatise väljamõistmise osas. Hagiavaldus

ei vastanud menetlusseadustikus esitatud vormi ja sisu nõuetele (TsMS § 147), kuid vaatamata sellele

võttis kohus hagi menetlusse. Kohus ei selgitanud kostjale tema õigust esitada vastuhagi põlvnemise

vaidlustamiseks (TsMS § 10). Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et ta

kirjutas kostja ähvarduste tõttu avalduse lapse mittepõlvnemise kohta kostjast. Kohus oleks pidanud

tunnistama kostja töötuse mõjuvaks põhjuseks TsMS § 61 lg 6 p 3 järgi ja vabastama ta lapsele elatise

maksmisest.

III. Vastus erikaebusele

Vastuses erikaebusele pidas hageja apellatsioonikohtu määrust, millega apellatsioonimenetlus jäeti

uuendamata, seaduslikuks ja põhjendatuks. Erikaebuse sisu ei vasta TsMS § 342 sätestatule. Kostja

on esitanud kaebuse linnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid selle läbivaatamine ei kuulu TsMS § 335

järgi Riigikohtu pädevusse. Linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole alust, sest kostja ei

vaidlustanud erikaebuses apellatsioonimenetluse uuendamata jätmist.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas

ringkonnakohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning

järginud protsessiõiguse norme. Kaebuses vaidlustas kostja linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse. Riigikohtul puudub alus linnakohtu otsuse kontrollimiseks, sest TsMS § 319 lg 1 järgi

on linnakohtu otsuse kontrollimise õigus ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse alusel. Kuna

ringkonnakohtu 16. märtsi 2000. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja 27. märtsi

2000. a määrusega apellatsioonimenetlus uuendamata, siis puudub asjas apellatsioonikohtu otsus,

mida Riigikohus saaks kontrollida.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

m ä ä r a s :

Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a määrus muutmata ja Aleksei

Kuusk"i erikaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik