3-1-2-2-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. septembril 2000

3-1-2-2-

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil teistmisavalduse alusel

läbi kriminaalasja

D.K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p-de 1, 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 18. novembri 1999. a otsusega tunnistati D.K. süüdi KrK § 107 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust.

Kohtualune tunnistati süüdi selles, et ta 19. oktoobril 1998. a Tallinnas M tn xa-xx paiknevas korteris kella viie paiku hommikul, pekstes huligaansel ajendil tekitas

üliraskeid kehavigastusi V.B-le, mis põhjustasid viimase surma. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud kuupäeval viibis kohtualune selles korteris alates kella

kolmest öösel koos S.B. ja G.A-ga. Naabrite V. ja N.L. ütluste kohaselt käis D.K. kella kolme paiku nende juures viinaraha laenamas. G.A. ütluste kohaselt lahkus

kohtualune kella viie paiku hommikul, korrates seejuures pidevalt, et peaks minema toas nr xx elava mehega asju klaarima. S.B. ütluste kohaselt järgnes ta D.K-le ja

leidis viimase toast nr xx peksmas põrandal istuvat meesterahvast. Nimetatud tunnistajate ütlustele tuginedes lugeski kohus D.K. süü tuvastatuks. D.K. eitas oma

süüd ja väitis, et ei viibinud mainitud ööl sündmuskohal. Ta tunnistas, et käis N.L. käest küll raha laenamas, kuid pärast seda kohtus ta J.P-ga, kellega koos mindi

N.Z. juurde, kus viibiti kella kuueni hommikul. Kohtuistungil kinnitasid mõlemad mainitud tunnistajad D.K. ütlusi. Kohus leidis, et kuna mõlemad tunnistajad on

kohtualuse head tuttavad ja temaga sõbralikes suhetes, püüavad nad valeütlusi andes vabastada D.K. vastutusest. Lisaks sellele oli J.P. eeluurimisel eitanud

19. oktoobri 1998. a öösel koosviibimist D.K-ga.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja D.K. ning tema kaitsja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

Menetlus Riigikohtus

3. Riigikohtu loakogu jättis menetlusloa andmata nii D.K. poolt esitatud kassatsioonkaebusele kui ka avaldusele kohtuvea parandamiseks.

4. D.K. on esitanud Riigikohtule teistmisavalduse, milles taotletakse teda süüdi tunnistavate kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasjas menetluse uuendamist.

Teistmise aluseks loeb D.K. V.M. poolt Tallinna prokuratuuri esitatud avaldust, milles kummutatakse S.B. ja G.A. poolt antud D.K. süüstavad ütlused. V.M. kinnitab

selles avalduses, et ta viibis 19. oktoobril 1998. a kella viieni hommikul Tallinnas M tn xa-xx paiknevas korteris koos S.B., G.A. ja V.B-ga. D.K. aga V.M. sõnade

kohaselt nende hulgas ei viibinud. V.M. kinnitab, et vahetult enne tema lahkumist tekkis S.B-l ja G.A-l tüli V.B-ga ning nad hakkasid viimast peksma. Sündmuste

edasist kulgu V.M. ei teadvat, kuid S.B. olevat talle ühel kohtumisel rääkinud, et V.B. suri peksmise tagajärjel ning süüdlaseks on lavastatud D.K.. V.M. kinnitab, et

seda kõike rääkis ta omal ajal ka uurija Kamenskajale ning arvas seetõttu, et D.K. süütus on tõestatud. Ja lõpuks märgib V.M., et ta on nõus andma ütlusi anonüümse

tunnistajana, sest kardab B kättemaksu.

Teistmisavaldusele on lisatud ka D.K. kaitsja Tatjana Zotova poolt Tallinna Prokuratuuri esitatud avalduse ärakiri, milles taotletakse kriminaalasja algatamist S.B. ja

G.A. suhtes süüdistuses KrK § 175 järgi seoses D.K. alusetult süüstavate valeütluste andmisega.

5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja teistmisavalduses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et puudub

teistmisalus. Samas palus prokurör lisada kriminaalasja materjalide juurde politseijuhtivinspektori Aleksander Belanovi poolt 27. juulil 2000. a kaitsja Tatjana

Zotovale saadetud kirja nr 3-13/2-10-16/637 ärakirja. Selles kirjas teatatakse kaitsjale, et "juhindudes kehtivast seadusandlusest ja seoses kod V.M. taotlusega

puudub meil seaduslik alus kriminaalmenetlust alustada, seoses selles uute asjaolude ilmsiks tulekuga seni, kuni EV Riigikohus ei ole andnud selleks oma otsusega

vastavat luba".

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et V.M. avalduses märgitu on

käsitatav sellise uue olulise asjaoluna, mis ei olnud kohtul teada D.K. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja mis toob seetõttu kaasa kriminaalasja menetluse

uuendamise. V.M. avalduses sisalduv tekitab selliseid põhjendatud kahtlusi Tallinna Linnakohtu 18. novembri 1999. a otsuse seaduslikkuses, mida ei saa kõrvaldada

kriminaalasja menetlust uuendamata.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 771 lg 1 p-st 5 ja § 775 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 18. novembri 1999. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsused D.K. süüditunnistamises KrK

§ 107 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, uuendada kriminaalasja menetlus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

2. D.K. teistmisavaldus rahuldada.

3. Mõista D.K-lt välja riigituludesse kohtukuluna 1362 kr 90 s ( üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks krooni ja üheksakümmend senti) kaitsjatasu.

Kohtuotsus jõustub 10. oktoobril 2000. a ega ole edasi kaevatav.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Ilvest, Peeter Vaher