3-2-1-96-00 · Riigikohus

3-2-1-96-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. oktoobril 2000. a

Jüri Veede hagi OÜ Valgemetsa Puhkekeskus vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga

väljamõistmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 4. septembril 2000. a läbi Jüri Veede kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-94/00. Istungil osalesid

J. Veede ja OÜ Valgemetsa Puhkekeskus esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Vastse-Kuuste Vallavalitsusega 15. veebruaril 1995. a sõlmitud töölepingu alusel töötas Jüri Veede

munitsipaalettevõtte (ME) Valgemetsa juhatajana. Vallavolikogu 22. augusti 1997. a otsusega

reorganiseeriti ME Valgemetsa OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus. Sama otsusega kinnitatud põhikirja

kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikmeks (juhatajaks) valiti hageja, kes

20. augustil 1997. a oli andnud allkirja, et nõustub olema äriühingu juhatuse esimees. 13. mai 1999. a

OÜ Valgemetsa Puhkekeskus nõukogu otsusega kutsuti hageja juhatuse liikmest tagasi. Sama otsuse

alusel tehti tema tööraamatusse kanne töösuhte lõpetamise kohta.

Hageja palus töölepingu lõpetamise tunnistada ebaseaduslikuks, ennistada ta osaühingu juhatajana

tööle ja välja mõista sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk. Kostjal puudusid TLS § 86

märgitud alused töölepingu lõpetamiseks. Töötamine juhatajana töölepingu alusel on oma sisult laiem

kui teenistussuhe sama osaühingu juhataja või juhatuse liikmena.

Põlva Maakohus jättis 2. novembri 1999. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse motiividel ei

laienenud hagejale osaühingu juhatuse liikmena alates 22. augustist 1997. a töölepingu seaduse sätted

ning temaga sõlmitud tööleping kaotas kehtivuse. TLS § 7 p 10 (28. mai 1996. a redaktsioon)

sätestab, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali

juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu

Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Hageja andis 20. augustil 1997. a kirjaliku nõusoleku OÜ Valgemetsa

Puhkekeskus juhataja ametikohale valimiseks, mis sisuliselt tähendas tema nõustumist töölepingu

lõpetamisega. Töölepingu vormiliselt korrektselt lõpetamata jätmine 1997. aasta augustis ei anna

alust tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. ÄS § 184 lg 1 ja 3 kohaselt võib osaühingu

nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis 2. märtsil 2000. a maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata

ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel.

OÜ Valgemetsa Puhkekeskus ja hageja suhet seoses ME reorganiseerimisega osaühinguks reguleeris

poolte kokkuleppel muudetud leping. Hagejaga oli sõlmitud tööleping määramata ajaks. Kuna

osaühingu juhatuse liige on vastavalt ÄS § 184 lg-dele 1 ja 2 valitav teatud tähtajaks, siis ei saanud

tööleping hagejaga samadel tingimustel üle minna OÜ-le Valgemetsa Puhkekeskus: määramata

tähtajaks sõlmitud tööleping muutus seaduse kohaselt määratud tähtajaks sõlmitud lepinguks.

Äriseadustikust tulenevalt võis muutuda tasu suurus ja maksmise kord jm. Hageja andis nõusoleku

tema valimise korral olema OÜ Valgemetsa Puhkekeskuse juhatuse esimees. Vastse-Kuuste

Vallavolikogu valis ta osaühingu juhatuse liikmeks. Seega muudeti töölepingut poolte kokkuleppel

ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et 22. augustil 1997. a tööleping hagejaga lõppes. TLS § 7 p 10

ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. Selle sätte mõtteks ei ole lugeda lõppenuks juriidilise isiku

organi liikme ja juriidilise isiku vahel juba sõlmitud töölepingut. Kuna pooled olid kokku leppinud

töölepingu muutmises, siis lõppes leping hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisega 13. mail 1999. a.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuse väited. Muutes maakohtu otsuse

põhjendusi, tegi ringkonnakohus valesti viite TsMS § 334 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on

ringkonnakohtul õigus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata.

Ringkonnakohus ei märkinud otsuses, millisele seadusele rajaneb kohtu seisukoht kehtiva töölepingu

muutumisest teenistuslepinguks. Töölepingu muutmine ei saa tähendada selle muutumist teist liiki

lepinguks. Töölepingu muutmise kokkuleppena ei saa käsitada ÄS § 184 lg 1 tähenduses antud

nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta. Seadus lubab olla äriühinguga nii töölepingulistes

suhetes tegevjuhina kui ka sama äriühingu juhtimisorgani liige. Tegevjuhi ülesannete täitmise eest sai

ta töötasu, juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ta tasu ei saanud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja taotles enda ennistamist ametikohale, mida ei ole

olemas. Tema tööle ennistamise osaühingu juhatuse liikmena välistab TLS § 7 p 10. Kostja nõustub

kaebuse väitega, et juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel. Hageja aga ei

täitnud osaühingus muid tööülesandeid.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et hagejaga sõlmitud tööleping muutus määratud

tähtajaks sõlmitud lepinguks TLS § 59 lg 5 alusel poolte kokkuleppel, mis väljendub juhatuse

liikmeks valimise kirjaliku nõusoleku andmises. Kohtud on tuvastanud, et 15. veebruaril 1995. a

sõlmitud töölepingu järgi oli hageja tööks munitsipaalettevõtte juhtimine; ta nõustus kirjalikult OÜ

Valgemetsa Puhkekeskus juhatuse liikmeks (juhatajaks) valimisega ning ta valitigi osaühingu

juhatuse liikmeks. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu juhatuse suhetele

osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu juhatuse liige tähendas

ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi on juhatus osaühingu

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt

on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29 kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline.

Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates 22. augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu

juhtimisel lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega

osaühingu juhatuse liikmeks valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei

ole õige ka kaebuse väide, et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa

Puhkekeskus jäi TLS §-st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima.

Põhjendamata on kaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti viidanud TsMS § 334 lg 1 p-le 1, kuna

muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on märgitud: ?Jätta Põlva

Maakohtu 2. novembri 1999. a otsus muutmata käesolevas otsuses toodud motiividel.? Kuna

ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ja muutmata maakohtu resolutsiooni, on viide TsMS §

334 lg 1 p-le 1 õige.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2000. a otsus muutmata, jättes ringkonnakohtu otsuse

resolutsioonist "Jätta Põlva Maakohtu 2. novembri 1999. a otsus muutmata käesolevas otsuses

toodud motiividel." välja sõnad: "käesolevas otsuses toodud motiividel.".

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik