3-2-1-120-00 · Riigikohus

3-2-1-120-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. novembril 2000. a

AS Devisee hagi Lehtse valla vastu võla 64 280 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil läbi AS Devisee kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/364/2000. Istungil osales hageja esindaja

vandeadvokaat A. Luberg.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Järva Maakohtu 14. juuli 1998. a otsusega mõisteti AS Devisee kasuks välja ME-lt Lehtse Katlamaja

66 244 krooni, millest on täitemenetluses jäänud tasumata 64 280 krooni ME-l Lehtse Katlamaja vara

puudumise tõttu.

AS Devisee palus esitatud hagis Lehtse vallalt välja mõista 64 280 krooni Vabariigi Valitsuse 5. juuli

1990. a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi põhimääruse) p-de 3

ja 7 alusel, mille kohaselt vastutab munitsipaalettevõte oma kohustuste eest talle üleantud ja tema

tegevuse tulemusena moodustunud vara ja vahenditega seadusandluses ja ettevõtte põhikirjas

ettenähtud korras; munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral vastutab tema kohustuste eest

ettevõtte kõrgemalseisva organina kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Kuna TsÜS § 6 lg 3 järgi on

tsiviilõigussuhetes avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kohalik omavalitsusüksus, siis on hagi

esitatud mitte vallavalitsuse, vaid Lehtse valla vastu.

Lehtse vald vaidles hagile vastu. Põhimääruse p 2 kohaselt on munitsipaalettevõte juriidiline isik ja

TsÜS § 45 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik oma kohustuste eest oma varaga. Munitsipaalettevõtte

võla eest saab varalise vastutuse panna kohalikule omavalitsusüksusele üksnes seadusega, mitte

põhimäärusega. Põhiseaduse jõustumisel 29. juunil 1992. a sattusid põhimääruse p 7 sätted vastuollu

põhiseadusega, mille § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning igaühel on õigus enda omandit

vabalt vallata, kasutada ja käsutada; kitsendused sätestab seadus. Valitsuse määrus, millega

põhimäärus kinnitati, ei ole seadus.

Järva Maakohtu 8. detsembri 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tuvastas, et ME-l Lehtse

Katlamaja puudub vara, millest võlga maksta. ME Lehtse Katlamaja on asutatud munitsipaalomandi

baasil, seega Lehtse valla varaga. Põhimäärusest tulenevalt vastutab Lehtse vald enda poolt asutatud

munitsipaalettevõtte võla eest. Kohalik omavalitsus osaleb TsÜS § 6 lg 3 järgi tsiviilõiguslikes

suhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna ja vastutab seega munitsipaalettevõtte võla eest.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 6. aprilli 2000. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus,

millega jäeti AS Devisee hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendustel on võlgnikuks ME Lehtse Katlamaja, kellelt on jõustunud kohtuotsusega

võlg välja mõistetud. Tulenevalt põhimääruse p-st 2 on kohaliku omavalitsuse moodustatud

munitsipaalettevõte juriidiline isik, kes vastutab eelkõige ise oma võlgade eest.

ÄS § 507 lg 1 kohaselt tuli munitsipaalettevõte kui ettevõte, mida ei ole sätestatud äriseadustikus

ettevõtjana 1997. a 1. septembriks ümber kujundada või lõpetada. Kui 1. septembriks 1997. a ei

olnud ettevõtet ümber kujundatud või lõpetatud, kuulus ta sundlõpetamisele ÄS § 513 sätestatud

korras. Asja materjalidest ei ilmne, mis on toimunud ME-ga Lehtse Katlamaja. Väljamõistetud võla

kättesaamine on kohtuotsuse täitmise küsimus.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu.

Täitemenetluse seadustiku alusel saab täita kohtulahendeid ainult võlgniku suhtes. 14. juuli 1998. a

kohtuotsuse järgi on võlgnik ME Lehtse Katlamaja. Järva Maakohtu täitevosakond ei algatanud selle

kohtuotsuse alusel täitemenetlust Lehtse valla suhtes.

Põhimääruse p-de 2, 3, 7 ja 21, samuti AÕS § 30 lg 1 alusel on ME-l Lehtse Katlamaja ja Lehtse

vallal seaduse alusel tekkinud solidaarne kohustis. Seega oli hageja õigustatud esitama nõude nii ME

Lehtse Katlamaja kui Lehtse valla vastu.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Põhimäärus ega ükski seadus ei näe ette, et vald peaks teise juriidilise isiku maksevõimetuse korral

vastutama tema kohustuste eest. Põhiseaduse § 154 lg 2 alusel saab kohalikule omavalitsusele

kohustusi panna ainult seaduse alusel.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi olulise rikkumise

tõttu.

Apellatsioonikohus jättis hagi Lehtse valla vastu rahuldamata põhjusel, et ME Lehtse Katlamaja

vastutab eelkõige ise oma võla eest. Võlg on ME-lt Lehtse Katlamaja välja mõistetud Järva Maakohtu

1. juuli 1998. a otsusega ning hageja saab võla kätte kohtuotsuse täitemenetluses.

Kohus rikkus oluliselt TsMS §-s 228 sätestatut jättes otsuse tegemisel tõendid hindamata, asjaolud

tuvastamata ning otsustamata, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb

täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile.

Lehtse valla vastu esitatud hagi aluseks oli asjaolu, et ME Lehtse Katlamaja oli maksuvõimetu. Kuna

põhimääruse kohaselt pidi võla maksmise tagama ettevõtte kõrgemalseisev organ ehk kohaliku

omavalitsuse täitevorgan, siis esitaski hageja nõude avalik-õigusliku juriidilise isiku ehk kohaliku

omavalitsusüksuse Lehtse valla vastu. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ei ole vaidluse

lahendamisel kohaldatav põhimääruse p 7.

Apellatsioonikohtu otsus on vastuoluline. Kohus eeldas, et katlamaja likvideerimisel läheb vara üle

teda asutanud kohalikule omavalitsusele. Kuid kohus ei ole seda asjaolu tuvastanud. Järeldus, et võla

saab hageja kätte kohtuotsuse täitemenetluses, on oletuslik. Kohus ei märkinud otsuses, millist

õigusakti kohaldades on hagejal võimalik nõuda Lehtse vallalt kohtuotsuse täitmist, millega on

katlamajalt võlg välja mõistetud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2000. a otsus ning saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Devisee 2. mail 2000. a tasutud kautsjon 643 (kuussada nelikümmend kolm)

krooni.

Eriarvamusele jäi J. Luik

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

J. Luige eriarvamus

Leian, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige. Kuna Riigikohtu tsiviilkolleegium asus

seisukohale, et munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 7 tulenevalt kannab munitsipaalettevõtte

maksuvõimetuse korral tema kohustuste eest täiendavat vastutust vald, vajanuks muutmist otsuse

põhjendus.

Järva Maakohtu 1. juuli 1998. a otsusega on tunnustatud ME Lehtse Katlamaja juriidilise isikuna. AS

Devisee põhjendas nõuet Lehtse valla vastu maksejõuetu ettevõtte kohustuste üleminekuga vallale.

Apellatsioonikohus on otsuses märkinud, et äriseadustiku kohaselt tuli munitsipaalettevõte

1. septembriks 1997. a ümber kujundada või lõpetada. Selle tegemata jätmisel kuulub ettevõte

sundlõpetamisele (ÄS § 513). Leian, et TsMS § 91 lg 1 järgi lasus hagejal kohustus taotleda kohtult

ettevõtte staatust käsitlevate tõendite väljanõudmist. Tsiviilkohtumenetluse dispositiivsusest

tulenevalt ei pidanud hageja väiteid põhistavaid tõendeid kohus ise välja nõudma. Üksnes avaliku

huvi kaitseks võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 91 lg 2). Maakohtu toimikusse

võetud Järva Maakohtu Täitevosakonna 19. oktoobri 1999. a teatise kohaselt on ettevõttel vara. Seda

vara enampakkumisel müüa ei õnnestunud. AS Devisee kordusenampakkumise korraldamist ei

soovinud.

J. Luik