3-2-1-107-00 · Riigikohus

3-2-1-107-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. septembril 2000. a

Natalja Tarassova hagi Heiki Johannese ja Aleksandr Melnikovi vastu eravalduse kohtulikuks

kaitseks omavoli eest.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 11. septembril 2000. a läbi N. Tarassova kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-76/00. Istungist võtsid

osa hageja N. Tarassova ja kostja H. Johannes. Juures viibis tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 22. oktoobri 1999. a otsusega jäeti rahuldamata N. Tarassova hagi, kohustada

H. Johannest kõrvaldama 10 päeva jooksul hageja krundilt omavoliliselt paigaldatud elektrikaabel

võimsusega 380 kW.

Kohtuotsusega tuvastati, et Narva-Jõesuus Nurme 39 majavalduse all olev maa suurusega 925 m2 on

Narva Linna TSN Täitevkomitee 13. aprilli 1976. a otsusega riigi maafondist kasutamiseks antud

elamu teenindusmaa. Ida-Viru maavanema 17. aprilli 1998. a korraldusega nr 694 anti hagejale 1014

m2maatüki ostueesõigusega erastamise õigus. Maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti

12. mail 1998. a ja erastatud maa kanti kinnistusraamatusse 12. augustil 1999. a.

Otsuse põhjenduste kohaselt on AÕS § 40 lg 1 järgi valdus seadusega kaitstud omavoli vastu ja AÕS

§ 44 kohaselt peab valdaja tõendama, et tema valdust rikutakse. Hageja ei ole seda tõendanud. Narva

Elektrivõrkude poolt anti 25. aprillil 1995. a välja tehnilised tingimused kostja elamu Narva-Jõesuus

Vabaduse 70 elektriga varustamiseks. Tööde projekt kooskõlastati Narva Elektrivõrkudega 12. juunil

1995. a ning projekteerimis- ja montaažitööd tegi firma Nelf. Elektrikaabli paigaldamine on vastu

võetud ja kontrollitud 8. novembril 1995. a. Narva Elektrivõrkude Inspektsiooni ülema 22. novembri

1995. a loaga lubati elektriseadmed, sh kaabel ekspluatatsiooni võtta. Hageja ei esitanud

elektriohutuse üle järelvalvet teostavate isikute väljastatud tõendeid tema valduse rikkumise

tõendamiseks. Tõendatud ei ole, et kostjale kuuluv kaabel oleks isoleerimata või paigaldatud vähem

kui 70 cm sügavusele või oleks mingil muul viisil ohtlik hageja elule ja takistaks hagejal teha aiatöid,

istutada puid, parandada drenaaži. Kaabli paigutus ei välista majandustegevust kinnistul.

Maa ostueesõigusega erastamise tingimuste kohaselt kohustus hageja lubama maal asuvate linnale

või kolmandatele isikutele kuuluvate liinide, trasside ja muude kommunikatsioonivahendite

takistamatut kasutamist, hooldamist ja rekonstrueerimist. AÕS § 158 lg 1 kohaselt peab omanik

lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja

õhuruumis, kui liini rajamine ei ole võimalik seda kinnisasja kasutamata või ülemääraste kulutusteta.

Narva-Jõesuu Linnavalituse 9. märtsi 1998. a kirja kohaselt on elektrikaabli paigaldamise

alternatiivne võimalus võrreldes olemasolevaga problemaatiline kitsa vahe tõttu sõidutee ja kanali

vahel ning kallaku tõttu. AS Narva Elektrivõrk 20. juuli 1999. a kirja kohaselt on võimalik Vabaduse

70 elamu lülitamine elektrivõrku õhuliini kaudu. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnistul paiknev

kaabel segaks hagejal paigaldada kanalisatsioonitorustikku.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja ei peetud

vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõenditega kooskõlas maakohtu järeldus, et kostjale kuuluv

elamu toitekaabel ei ole omavoliline ehitus, so ilma ehitusloata rajatud elektrikaabel.

Vabaduse 70 elamu elektrivarustuse projekteerimise ja montaažitööde teostamise ning vastuvõtmise

ajal 1995. aastal oli Nurme 39 maatüki omanik Eesti Vabariik, mitte hageja.

Hageja väited, et kostja kaldus kõrvale projektis ettenähtud kaabli asukohast, ei ole usaldusväärselt

tõendatud. Kostja paigaldatud toitekaabel on madalpinge-, mitte kõrgepingekaabel.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega tema haginõuded

rahuldada.

Kohtud on ekslikult leidnud, et kaabli paigaldamine kostja poolt ei olnud omavoliline. AÕS § 40 lg 2

kohaselt on omavoli seadusvastane asja valduse rikkumine ilma valdaja loata. Planeerimis- ja

ehitusseaduse (PES) § 42 kohaselt loetakse omavoliliseks ehitiseks ehitis, mis on püstitatud ilma

ehitusloata. PES § 2 lg 4 kohaselt lubatakse ehitamisele asuda ehitusprojekti olemasolul peale

kohalikult omavalitsuselt loa saamist. Selline luba kostjal puudus. Samuti puudus kostjal PES §-s 2

lg 5 nõutud luba ehitise kasutuselevõtmiseks.

Kohtud on leidnud, et hageja ei tõendanud maatüki valduse rikkumist. Tulenevalt energiaseaduse §-st

151 lg 3 p 8 on hageja poolt maa kasutamine piiratud. Seadusega ettenähtud piirangud peavad olema

kehtestatud valdaja nõusolekul, vastasel juhul on need AÕS § 40 lg 2 järgi ebaseaduslikud. Kaabel

takistab majapidamistööde tegemist ja tekitab psühholoogilist ebamugavust.

TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus pole

põhjendanud, miks kostja poolt elektrikaabli paigaldamine ei ole ebaseaduslik. Tähtsust ei oma see,

et elektrikaabli paigaldamise ja ekspluatatsiooni andmise ajal oli maatüki omanikuks Eesti Vabariik,

mitte hageja. Kaabli paigaldamiseks ei ole luba andnud ei maatüki omanik ega ka hageja tollase

valdajana.

Väär on järeldus, et hageja kui erastamise õigustatud subjekt nõustus erastamistingimustes lubama

takistuseta kasutada ja teenindada oma maatükil asuvaid liine, trasse ja muid kommunikatsioone.

Erastamistingimustes ei peetud silmas ebaseaduslikult paigaldatud kaablit.

Ringkonnakohus ei arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid kaabli asukoha ja sügavuse kohta.

Kohtud on jätnud tõendina hindamata Narva Elektrivõrkude teatise 20. juulist 1999. a selle kohta, et

Vabaduse tänavalt läheb 0,4 kW võimsusega õhuliin ja on olemas tehniline võimalus Vabaduse 70

elamu selle liiniga ühendamiseks.

Ringkonnakohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, jättes läbi vaatamata hageja taotluse arvata

tõendite hulgast välja kostja poolt pärast selleks antud tähtaja möödumist esitatud tõendid. Samuti

nõudis kohus dokumentide eestikeelsete tõlgete esitamist hagejalt, võttis vastu aga tõlketa

dokumendid kostjalt.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas vastuses kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja märkis, et elektrikaabel ei kuulu ehitiste

hulka, vaid on rajatis, millele kehtestatud nõuded on erinevad.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 353 lg 1 ja 3 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus

on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja järginud protsessiõiguse norme. Riigikohus ei või ise

tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid, tema otsus rajaneb alama astme kohtutes tuvastatud

asjaoludele.

TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele tuginedes asjaolud tuvastati ning seadused, mida kohus

kohaldas. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et kostjal puudus elektrikaabli ehitus- ja

kasutusluba, elektrikaabel paigaldati tema valduses olnud maatükile ilma temaga kooskõlastamata ja

kaabel takistab temal kui maatüki praegusel omanikul omandiõigust teostada. Hageja järeldab, et

elektrikaabel on õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 38 liigitatakse

ehitised hooneteks ja rajatisteks ning AÕS RakS §-des 13 ja 14 reguleeritakse ehitise mõlema liigi -

nii hoone kui rajatise - õiguslikku režiimi. Kohtud on pidanud hageja väidet õigusliku aluseta

püstitatud ehitisest põhjendamatuks, osundamata õigusaktidele, milliste alusel sellisele järeldusele

jõuti. Hageja eelnimetatud väite kontrollimisel tuleb kohtul juhinduda õigusaktidest, mis reguleerisid

elektrikaabli paigaldamist ja selle kasutuselevõttu, ning hinnata, kas õigusaktides esitatud nõudeid

järgiti või mitte ja kas eelnevast tulenevalt on tegemist AÕS RakS §-s 13 käsitletud õiguslikul alusel

püstitatud ehitisega või AÕS RakS §-s 14 sätestatud õigusliku aluseta püstitatud ehitisega.

Kolleegium märgib, et kohus pole seotud hageja poolt osundatud normidega, vaid esitatud

asjaoludega. Hageja nõue tuleneb tema kui maatüki omaniku õiguste rikkumisest ja asja ei saa

lahendada asjaõigusseaduse valduse kaitset reguleerivate normide alusel. Kui vaidlusalune

elektrikaabel on õigusliku aluseta püstitatud ehitis, siis kuulub kohaldamisele AÕS RakS § 14. Kui

tegemist on aga õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, siis selle edasist saatust reguleeritakse AÕS

RakS §-des 152 ja 153 17. veebruari 1999. a redaktsioonis mitte aga AÕS §-s 158.

Nõustuda ei saa kassaatori väitega, et kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. TsMS § 165 lg 4 teine

lause lubab kohtul pärast määratud tähtaega esitatud tõendid tagasi lükata siis, kui protsessiosaline

soovib sellega venitada protsessi, üllatada vastaspoolt või saavutada muud kohatut eesmärki. Seega

pole keelatud pärast kohtu määratud tähtaega esitatud tõendite vastuvõtmine. Kohtuistungi

protokollist nähtuvalt sai hageja esindaja esitatud tõendite kohta arvamust esitada ja ta ei kasutanud

TsMS §-s 177 lg 1 p 5 sätestatud õigust taotleda asja arutamise edasilükkamist, et end esitatud uute

tõendite vastu kaitsta. Samuti jätab TsMS §-s 8 lg 5 kehtestatu kohtule õiguse otsustada, kas nõuda

või mitte dokumentaalse tõendi kinnitatud tõlget eesti keelde. Protsessiosalise soovil tuleb seda

nõuda. Hageja õigusi pole sellega rikutud, et kohus võttis tõlget nõudmata vastu kostja esitatud

venekeelsed dokumendid.

Alusetu on kassatsioonkaebuse väide kohtute poolt TsMS §-s 231 lg 4 sätestatu rikkumisest, kuna

hindamata on kaks esitatud tõendit. Kassatsioonkaebuses viidatud tõendeid on maakohus hinnanud

oma otsuse 4. leheküljel 3. lõikes.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Aleksandr Gamazinile 12. aprillil 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik