3-2-1-92-00 · Riigikohus

3-2-1-92-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 25. september 2000. a

Valeri Kalinski hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 28. augustil 2000. a läbi Valeri Kalinski kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. veebruari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/40/2000. Istungist

võttis osa V. Kalinski. Juures oli tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Valeri Kalinski hagiavalduse kohaselt sai liiklusõnnetuses 11. septembril 1996. a vigastada AS Eesti

Merelaevandus konteiner, mida veeti hagejale kuuluva veoautoga. Kostja nõudis taastamisele

mittekuuluva konteineri asendamist või selle maksumuse 25 000 krooni hüvitamist, ähvardades

nõuda hagejalt konteineri tühiseisu eest 20 USA dollarit päevas ning isikliku sõiduauto või korteri

äravõtmisega. 10. oktoobri 1996. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis hageja oma isikliku

konteineri kostja kasutusse. Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a otsusega (jõustus 17. aprillil

1998. a ringkonnakohtu otsusega) V. Kalinski hagis Eesti Varakindlustuse vastu liikluskahju

hüvitamiseks tuvastati, et 11. septembri 1996. a liiklusõnnetuses hageja veoauto juht süüdi ei olnud.

Hageja pretensiooni hüvitada alusetult omandatud konteineri maksumus jättis kostja rahuldamata.

Kostja kasutab hageja konteinerit rahvusvahelistel vedudel ja saab sellest kasu, hageja on aga ilma

jäetud oma tuluallikast ja elatusvahendist.

Hageja palus välja mõista kostjalt konteineri või selle maksumuse 25 000 krooni ja konteineri

äravõtmisega kaotatud tulu 248 940 krooni.

Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1998. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti TsK § 448 alusel

välja konteineri maksumus 25 000 krooni ja saamatajäänud tulu 248 940 krooni. AS Merelaevanduse

konteinerit käsutas AS Corallon, kelle seaduslikuks esindajaks oli hageja. Hageja seletuste,

tunnistajate ütluste ja kostja 10. oktoobri 1996. a kirjaga on tõendatud, et kostja ähvarduste tõttu oli

hageja sunnitud kostja vigastatud konteineri asendama oma isikliku konteineriga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata.

TsK § 448 alusel hagi rahuldamisele ei kuulu, sest puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja

kahjutekitanu õigusvastase teo vahel. Kostja surve ja õigusvastane käitumine konteineri asendamisel

ei ole usaldusväärselt tõendatud. Linnakohus tuvastas, et AS-le Corallon kuuluva autoga toimunud

liiklusõnnetus sai vigastada kostja konteiner. TsK § 380 järgi vedaja vastutab veoks vastuvõetud

veose ja pagasi kaotsimineku, puudujäägi ja rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et selles puudub tema

süü. AS Corallon direktorile adresseeritud 10. oktoobri 1996. a kiri on tavaline pretensioon vedajale

ning seda ei saa lugeda õigusvastaseks. AS-l Corallon süü puudumisel võis ta esitada kostjale

vastuväited, samuti jätta pretensiooni rahuldamata. Selle asemel asendas hageja kahju ärahoidmiseks

kostja vigastatud konteineri oma konteineriga.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95, sest ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning

kohaldas vääralt TsK § 380 lg 1. AS Corallon ei sõlminud kostjaga veolepingut ja linnakohtu

17. juuni 1999. a otsusega ei tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus AS-le Corallon kuuluva autoga.

Linnakohus tuvastas, et liiklusõnnetuses sai vigastusi hagejale kuuluv veoauto ning haagisel asunud

kostjale kuulunud merekonteiner. Tunnistaja Sokirjanski ütluste kohaselt oli vedaja AS Estmarine,

kellele esitati ka pretensioon vigastatud konteineri kohta. Seega oli konteineri äravõtmine hagejalt ja

selle jätkuv kasutamine õigusvastane.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamata ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja on

vaidlustanud tõendite hindamist, mida ei saa kassatsiooni korras vaidlustada.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 227 lg 1). Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt on linnakohus tuvastanud, et AS Merelaevanduse konteinerit vedas AS Corallon veoauto.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega nimetatud

asjaolu pole tuvastatud. Järeldus auto omaniku kohta ei ole kooskõlas ka ringkonnakohtu otsuse

kirjeldavas osas märgituga: ?Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a jõustunud kohtuotsuse

kohaselt avariid ei põhjustanud hagejale kuuluva auto juht ja hagejale mõisteti välja kahjutasu

autorongi vigastuste eest liikluskindlustuselt". Uue otsuse tegemisel ei ole ringkonnakohus järginud

TsMS §-ga 228 sätestatut: teha otsus kõigi esitatud nõuete osas. Hagiavalduses on hageja ühe

nõudena palunud välja mõista kostjalt konteiner AÕS § 80 alusel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. veebruari 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Valeri Kalinskile 15. märtsil 2000. a tasutud kautsjon 2750 (kaks tuhat seitsesada

viiskümmend) krooni.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik