3-2-1-88-00 · Riigikohus

3-2-1-88-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. septembril 2000. a

AS Metsaserv (pankrotis) hagi AS Purila Grupp vastu 300 000 krooni nõudmiseks

pankrotivarasse.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas

avalikul kohtuistungil 28. augustil 2000. a läbi AS Metsaserv (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/138/2000.

Istungist võttis osa hageja esindaja pankrotihaldur T. Moor.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

26. juuni 1996. a otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS Metsaserv pankroti. 25. juunil

1999. a esitas AS Metsaserv (pankrotis) Rapla Maakohtule hagi AS Purila Grupp vastu vara

nõudmiseks pankrotivarasse. Hagi põhjenduste kohaselt kandis hageja 4. oktoobril 1994. a ühistule

Purila (nüüd AS Purila Grupp) üle 300 000 krooni. Maksekorraldusele on makse põhjusena märgitud

"ekspordi eest EM vahendusel". Puudub leping, mille alusel hageja oleks olnud kohustatud kostjale

300 000 krooni maksma. Ka ei tulene maksmise alus seadusest. Seega on kostja aluseta omandanud

hageja vara ning see kuulub TsK § 477 alusel hagejale tagastamisele.

Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel kostja ei omandanud hageja vara

aluseta. Hageja asutamisloa taotlusest nähtub, et seltsi asutaja ja aktsiate ainuomanik on

Metsamajandusliit Eesti Mets. Taotluse kohaselt oli AS Metsaserv eesmärgiks ja põhiülesandeks

Eesti Metsa liikmete toodangu ja kaupade ekspordiks vajalike teenuste osutamine. Taotluse p 3

kohaselt võis AS Metsaserv varuda Eesti Metsa nimel puitu, kuid ei korraldanud iseseisvat eksporti.

11. jaanuari 1994. a kostja ja Eesti Metsa vahel sõlmitud lepingust nähtuvad poolte vastastikused

kohustused metsamaterjali eksportimisel. Kostja üheks kohustuseks oli kauba ettevalmistamine

ekspordiks ja selle üleandmine Eesti Metsale. Eesti Metsa pearaamat kajastab arveldusi kostjaga.

4. oktoobri 1994. a maksekorraldusel märgitud lühend "EM" tähendab Metsamajandusliitu Eesti

Mets. Kostja sai vaidlusaluse rahasumma vastavalt eespoolnimetatud lepingule ja eraldi lepingu

puudumine kostja ja hageja vahel ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2000. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et kostja on tõendanud, et ta sai hagejalt raha Metsamajandusliiduga Eesti

Mets sõlmitud lepingu alusel hangitud puidu eest. 300 000 krooni maksmisega kostjale täitis hageja

Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustuse kostja ees. Hageja täitis selle kohustuse kui lepingupoolte

suhtes kolmas isik. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kostja esitatud tõendeid kummutaks. Kostja

võttis TsK § 175 lg 2 alusel vastu hageja pakutud Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustuse täitmise.

Seega omandas kostja vaidlusaluse raha seadusega kindlaksmääratud alusel. Hageja ja kostja vahelise

suhte seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja oli õigustatud ja kohustatud Metsamajandusliidu Eesti

Mets kohustuse täitma. Metsamajandusliidu Eesti Mets vastu ei ole nõudeid esitatud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada. Kaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. TsK

§ 175 lg 2 on kohaldatav üksnes juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik. Kuna Metsamajandusliit

Eesti Mets ei ole kodanik, siis ei ole asjas seda sätet kohaldada võimalik. Samuti eeldab kohustuse

täitmine TsK § 175 lg 2 alusel isiku tahet, mis peab väljenduma tahteavalduses. Hageja ei ole

avaldanud tahet täita Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust kostja ees. Vastupidist ei ole

tõendatud. Seega on ringkonnakohus asunud väärale seisukohale, et isik täitis kolmanda isiku

kohustuse võlgniku ees, ilma et asjas oleks tuvastatud isiku vastav tahe. Kostja on ilma seadusega või

tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandanud vara hageja arvel ning on kohustatud selle

tagastama.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Kostja võttis raha vastu TsK § 175 lg 2 alusel. See säte

laieneb nii kodanikele kui teistele isikutele. Kostja on seisukohal, et hageja tahteavaldus väljendub

eelkõige tema tegudes - makse sooritamises, mille põhjusena märgiti "ekspordi eest EM vahendusel".

Hageja ei ole tõendanud, et see ülekanne oleks sooritatud vastuolus tema tahtega või et nimetatud

summa ei ole tasutud ekspordi eest.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

TsK § 175 lg 2 sätestab, et kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kodaniku

kohustus täita kohustis isiklikult, on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud

täitmise vastu võtma. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et see säte on kohaldatav üksnes

juhul, kui võlgnikuks on füüsiline isik. TsK § 175 lg-st 2 niisugust piirangut ei tulene. Selles sättes

nähakse üldise põhimõttena ette, et kreeditor on kohustatud vastu võtma täitmise, mida on võlgniku

eest pakkunud kolmas isik. Kreeditor võib keelduda kolmanda isiku pakutud täitmise vastuvõtmisest

vaid siis, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest tuleneb võlgniku kohustus täita kohustis

isiklikult.

Apellatsioonikohtu järeldust, et vaidlusaluse summa tasumisega kostjale täitis hageja

Metsamajandusliidu Eesti Mets kohustust, on kohtuotsuses piisavalt põhjendatud. Ka on kohus

otsuses ära märkinud tõendid, millel selline järeldus rajaneb.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. veebruari 2000. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa A. Kull J. Luik