3-1-3-12-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. augustil 2000

3-1-3-12-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise

avalduse alusel läbi kriminaalasja

V.T., P.B., P.M. ja A.R. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 31 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.T. ja P.M. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, P.B. kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ning A.R. kaitsja vandeadvokaat

Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtualustele oli esitatud süüdistus KrK § 15 lg 2 ja § 141 lg 2 p 1, 3, 41 järgi. Süüdistuse kohaselt sõitsid kohtualused 27. novembril 1998. a raha röövimise

eesmärgil kannatanu A.N. elukohta, kus A.R. juhatas teistele kätte A.N. korteri ning jäi ise välja ootama. Seejärel tungisid alkoholijoobes kaaslased nägusid

maskidega varjates A.N. korterisse, kus peksid teda rindkeresse ja näkku ning nõudsid temalt revolvriga ähvardades 20 000 krooni. Saamata raha, ähvardas V.T.

kuuma triikrauaga piinata A.N. 14-aastast tütart M.N., kelle suu oli P.B. eelnevalt teibiga kinni kleepinud. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.N. põgenes läbi

aknaklaaside hüpates õue. Seejärel tulistas P.M. talle ühe korra revolvrist järele. Ekspertiisi hinnangul põhjustasid A.N-le tekitatud vigastused lühemaajalise

terviserikke ning kuulusid kergete kehavigastuste liiki.

2. Järva Maakohtu 18. juuni 1999. a otsusega mõisteti A.R. süüdi KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 31 järgi, teised kohtualused aga KrK § 15 lg 2 ja § 140

lg 2 p 1, 2, 31 järgi. Karistuseks mõisteti V.T-le neli aastat vabadusekaotust, A.R-le kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust, P.B-le neli aastat vabadusekaotust ja

P.M-le kaks aastat vabadusekaotust. Kõigi süüdimõistetute suhtes rakendati KrK § 47 alusel tingimisi karistusest vabastamist katseajaga kolm aastat.

Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et kuriteo toimepanemisel oleks raha nõudmisel kasutatud P.M-l kaasas olnud relva, kuna seda eitasid nii kohtualused kui ka

kannatanud. Andes kõigi tõendite taustal hinnangu ka A.N. suhtes kasutatud vägivallale, pidas kohus seda rakendamise viisi ja tekitatud tagajärgede poolest elule või

tervisele mitteohtlikuks. Tõendamist ei leidnud kohtu arvates ka sellise vägivallaga ähvardamine. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris kohus esitatud süüdistuse

ümber avaliku varguse katsena.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

3. Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör Alar Kirs avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist seoses

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega ning kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus.

3.1 Avalduses leitakse toimiku materjalidele viidates, et kõik kuriteo sündmuskohal viibinud isikud on andnud korduvalt ütlusi, mis tõendavad relva kasutamist

kuriteo toimepanemisel, maakohus on aga need ütlused motiveerimatult kõrvale jätnud. Otsusest ei nähtu samas ka tõendid, millele kohus rajas oma järelduse, et

kohtualused relva ei kasutanud. Kohtuotsuses toodud väidet, et relva kasutamist eitasid nii kannatanud kui ka kohtualused, peab avaldaja alusetuks. M.N. on pidevalt

kinnitanud, et teda ähvardati relvaga ning kohtualused V.T. ja P.B. pole seda kunagi eitanud. Relvaga ähvardamine teenis vaieldamatult vara hõivamise eesmärki

ning seega polnud õigustatud kuriteo ümberkvalifitseerimine maakohtu poolt.

3.2 Avaldaja hinnangul on kohus käsitlemata jätnud süüdistuse osa, mis puudutas ähvardusi piinata 14-aastast M.N. kuuma triikrauaga. See on vaieldamatult

käsitletav ähvardusena kasutada tervisele ohtlikku vägivalda. Avalduses leitakse toimiku materjalidele toetudes, et vastava ähvarduse toimumist on järjekindlalt

tunnistanud nii mõlemad kannatanud kui ka kohtualused. Avaldaja ei mõista, miks kohus vastavaid ütlusi ei uskunud ja milliste tõendite abil ta nad kummutas, kuna

otsuses puuduvad sellesisulised motiivid täielikult. Et ähvardus ei olnud suunatud A.N. vastu, ei oma prokuröri arvates teo kvalifitseerimisel vähimatki tähtsust,

vastav ähvardus võib olla suunatud ka vara valdaja lähedastele.

3.3 Prokurör ei nõustu ka maakohtu seisukohaga A.N. suhtes kasutatud vägivalla ja selle tagajärgede osas. Kannatanule põhjustati parema rindkere poole põrutus,

ninaluu murd ja vasaku silmaümbruse verevalum. Põhjendamata on jäänud see, et inimese korduv löömine mitme isiku poolt käte ja jalgadega näkku ning

rindkeresse ei ole kohtu arvates vägivalla rakendamise ajal tervisele ohtlik, kui kannatanu peksmise tagajärjel tekitati talle terviserikkega kehavigastused. Igal juhul

vajab selline väide motiveerimist, mida maakohus aga teinud ei ole.

3.4 Avalduses märgitakse veel, et põhjendamatust ümberkvalifitseerimisest tulenevalt on kohtualustele mõistetud alusetult leebed karistused, samuti on toimunud

isikute põhjendamatu tingimuslik vabastamine neile mõistetud karistusest KrK § 47 alusel.

4. Riigikohtu istungil esitatud seletustes rõhutasid kaitsjad prokuröri hilinenult esitatud avalduse eetilisi aspekte ja ei pidanud selle rahuldamist nendes tingimustes

põhjendatuks. Prokurör leidis, et oma motiveerimatute järelduste tõttu on vaja vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Järva Maakohtu 18. juuni 1999. a otsus sisaldab ilmset vastuolu kirjeldav-motiveeriva osa tõendite käsitluse ja sellest tuletatud õiguslike järelduste vahel.

Vaidlustatud kohtuotsuses peetakse tõendiallikaid refereerides ja nendes sisalduvat informatsiooni kummutamata tõendatuks seda, et kõigi kuriteo ajal sündmuskohal

viibinud isikute (nii kannatanute kui kohtualuste) hinnangul kasutasid kohtualused võõra vara hõivamise eesmärgil elule või tervisele ohtliku vägivallaga

ähvardamist, mis on iseloomulik röövimisele.

5.1 Ka kuriteo kaastäideviijad käsitlesid P.M-l kaasas olnud ja ründe ajal selle ohtlikkuse rõhutamiseks kasutatud laskeriista kui tulirelva ja tulirelvana kannatanud

seda ka tajusid.

5.2 Samadele tõendiallikatele tuginedes on kohus kummutamatult kirjeldanud, et üks korterisse tunginud maskis isikutest (V.T.) ähvardas raha asukoha avaldamist

nõudes kasutada 14-aastase M.N. piinamiseks kuuma triikrauda ja tegutses selle ähvarduse teostamist ettevalmistatavate toimingutega.

5.3 Olulistes üksikasjades kattuvalt on nii kannatanud kui kohtualused kinnitanud kannatanu A.N. korduvat peksmist V.T. ja P.B. poolt. Kannatanut peksti raha

nõudes käte ja jalgadega näkku ja rindkeresse ning selle tulemusena tekkisid kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt parema rindkere poole põrutus, ninaluu murd

(ninaverejooksuga) ja vasaku silmaümbruse verevalum. Need vigastused põhjustasid eksperdi hinnangul lühemaajalise terviserikke.

Rõhutatult agressiivse käitumislaadi tunnused kinnitavad, et realiseerus süüdlaste tahe kutsuda kannatanutel esile reaalne kartus oma elu või tervise pärast ja

teostatud ulatuses A.N. tervist kahjustatigi. Ründe laadi ja selle toimet kinnitab fakt, et A.N. lahkus oma sissetungijate poolt lukustatud korterist viskudes läbi

suletud köögiakna klaaside, misjärel P.M. talle läbi purunenud akna järele tulistas.

Järva Maakohtu enda poolt 18. juuni 1999. a otsuses kirjeldatud tehiolude tunnustamise kõrval on kohus jätnud kajastamata röövimise katse avaliku varguse katseks

ümberkvalifitseerimise ja peaaegu kõigi kohtus kontrollitud tõendite sellesisulise ümberhindamise motiivid. Seetõttu on vaidlustatud kohtulahendi puhul jäänud

andmata süüdlaste käitumisele põhjendatud õiguslik hinnang KrMK § 263 lg 1 p 3 mõttes.

Käsitletule tuginedes osutab prokuröri avaldus põhjendatult vaidlustatud kriminaalasja puhul kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele (kohaldamisele kuulunud

seaduse mittekohaldamine) ja kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele (kohtuotsuses motiivide puudumine).

JuhindudesAKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja 2, § 65 lg-st 3 ja § 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Järva Maakohtu 18. juuni 1999. a kohtuotsus V.T., A.R., P.B. ja P.M. suhtes tühistada.

2. Saata kriminaalasi uueks sisuliseks arutamiseks Järva Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

4. Mõista kohtualustelt välja kohtukulu V.T-lt 867.30 krooni, A.R-lt 867.30 krooni, P.B-lt 735.- krooni, P.M-lt 867.30 krooni kaitsjatasu katteks riigieelarve

tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 29. augustil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Rätsep

Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar