3-1-3-9-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. augustil 2000 3-1-3-9-00

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

M.T. süüdistuses KrK § 155 lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.T. kaitsja vandeadvokaat Andres Rüütel ja riigiprokurör

Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 13. septembri 1999. a otsusega tunnistati M.T. süüdi KrK § 155 lg 3 järgi ja talle

mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse

kandmisest kaheaastase katseajaga. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi H.M. ja A.R. KrK § 155 lg 2 järgi.

X-fondi R osafondi kasuks mõisteti kohtualustelt solidaarselt välja 180 252 krooni ja M.T-lt 51 696 krooni.

M.T., H.M. ja A.R. tunnistati süüdi selles, et M.T. organiseerimisel töötasid H.M. ja A.R. 1996. a novembrist

kuni 1997. a märtsini Rapla maakonnas L vallas T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16 ilma

kirjaliku metsateatiseta ebaseaduslikult üles 2438 kasvavat puud, millega tekitati looduskeskkonnale suur

kahju 180 252 krooni. Sellega rikkusid nad 20. märtsil 1993. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 ja § 13

sätteid. M.T. tunnistati süüdi veel selles, et ta, olles varem organiseerinud ebaseadusliku metsaraie, 1998. a

jaanuarikuus raius samas kohas eralduselt nr 16 seni tuvastamata isikute kaasabil ebaseaduslikult 171

kasvavat puud, millega tekitas looduskeskkonnale olulise kahju 51 696 krooni. Oma tegevusega rikkus M.T.

Metsaseaduse § 10 lg 4 ja § 13 sätteid.

Kohus leidis, et olles varem organiseerinud ebaseadusliku metsaraie ning pannes toime uue ebaseadusliku

metsaraie pani M.T. toime süstemaatilise ebaseadusliku metsaraie, s.o KrK § 155 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Maakohus tuvastas, et M.T. organiseeris raietöid T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6, 16 ja teadis,

et tal puudub selleks kirjalik raieteatis ning teadlikult ignoreeris lubatud raieviise ja mahtusid. Ebaseaduslik

oli H.M. ja A.R. poolt puude langetamine raieviisi ja mahtu teadmata.

Tsiviilhagi rahuldas kohus täies ulatuses. Looduskeskkonnale tekitatud kahju arvestas kohus lähtudes

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määrusest nr 377.

Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

2. Riigikohtule esitas avalduse kohtuvea parandamiseks M.T. kaitsja A. Rüütel, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu

ning kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

2.1 Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, kuna ta ei ole lähtunud 9. jaanuarist

1999. a kehtima hakanud Metsaseadusest, mis võib kõrvaldada teo õigusvastasuse ja omada tagasiulatuvat

jõudu KrK § 6 lg 2 alusel. Alusetult on kohus jätnud kontrollimata, kas raietega tekitati esimese episoodi

puhul suurt ja teise episoodi puhul olulist kahju ka Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusega nr 186

kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" järgi.

Tuvastatud raiemahtudest tuleb maha arvata metsamajanduskavaga lubatud raiemahud. Saadud jääk võib olla

hinnatav looduskeskkonnale tekitatud kahjuna, kuid seejuures tuleb kahjusid hinnata ka metsatäiuse

kahjustamise aspektist.

2.2. Kaitsja hinnangul on kohus kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud ka seetõttu, et luges esimeses

episoodis tõendatuks M.T. süü ebaseadusliku metsaraie organiseerimises. Tegelikult nähtub nii kriminaalasja

materjalidest kui ka kohtuotsusest, et töölised palkas ja metsamaterjali väljaveo ning realiseerimise

organiseeris hoopis H.M., samuti puudus M.T.-l majanduslik huvi metsateatist ületava raie suhtes. Kuriteost

osavõttu ei kujuta endast ka hilisem väidetav teadmine ilma metsateatiseta tehtavatest töödest, kuna M.T. ei

teinud ühtegi tegu tööde korraldamiseks, edendamiseks või hõlbustamiseks. Teises episoodis aga on M.T.

süüdi mõistetud kui täideviija, samas kui kohus on tuvastanud, et ta ei ole südamehaiguse tõttu võimeline

töötama.

2.3 Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb kaitsja väitel selles, et M.T. süüdistatavana

kriminaalvastutusele võtmise määrus ei vasta mõlema kuriteoepisoodi osas KrMK § 121 lg 1 ja 2 nõuetele,

kuna see ei ole kontrollitav. Sellest ei nähtu konkreetne tegu või tegevusetus, mis oleks hinnatav kuriteona,

samuti ei kajastu selles raiutud puude sortiment ja kogus tihumeetrites, mis aga tervikuna on vaadeldav

kaitseõiguse rikkumisena.

Lisaks sellele on kohtuotsus teise kuriteoepisoodi osas täielikult motiveerimata, kuna otsusest ei nähtu,

millised asjaolud kinnitavad M.T. poolt raie teostamist süüdistuse, mitte aga tema poolt omaksvõetud mahus.

3. H.M. ja A.R. osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

4. Riigikohtu istungil jäi M.T. kaitsja esitatud avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles

samuti avalduse rahuldamist.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Rapla Maakohtu 13. septembri 1999. a otsus tuleb kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu tühistada kõigi süüdimõistetute osas ning kriminaalasi

tuleb saata uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

5.1. Rapla Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal (13. septembril 1999. a)

kehtis Metsaseaduse uus redaktsioon (jõustus 9. jaanuaril 1999. a). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta

kohaldas seaduse vana redaktsiooni ning seetõttu on lahendamata ka küsimus, kas alus kriminaalvastutuseks

kohtualustele süüks arvatud tegevuse eest Metsaseaduse uue redaktsiooni kehtestamisega langes ära või

püsib; või kas Metsaseaduse uue redaktsiooni kohaldamine olnuks kohtualustele soodsam.

Kaitsja väite kohaselt on Metsaseaduse uus redaktsioon M.T. käitumise suhtes KrK § 6 lg 2 mõttes

rehabiliteeriva sisuga. Riigikohtul ei ole võimalik hinnata, kas kaitsja väide on põhjendatud või mitte, sest

kohtuotsuses seda küsimust käsitletud ei ole.

Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et

käesolevaks ajaks on muutunud ka KrK § 155 redaktsioon ning seetõttu on kriminaalasja uuel arutamisel

vajalik kaaluda, kas see omab tagasiulatuvat jõudu kohtualuste tegudele KrK § 6 lg 2 mõttes.

Kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine esineb kõigi süüdimõistetute osas, siis on Riigikohtu

kriminaalkolleegium tulenevalt AKKS § 49 lg-test 3 ja 5 ning §-st 779 kohustatud väljuma kohtuvea

parandamise avalduse piiridest ja tühistama kohtuotsuse kõigi süüdimõistetute osas.

5.2. Teises kuriteoepisoodis on M.T. süüdi tunnistatud kuriteo täideviijana. Kohtuotsuses ei ole näidatud,

milles seisnes M.T. kui KrK § 155 järgi kuriteo täideviija tegevus. Mitme isiku poolt toimepandud kuriteo

sellise käsitluse juures jääb piiritlemata kuriteo täideviimine ja sellest osavõtt. Vastavalt KrK § 17 lg-tele 3 -

7 on taoline eristamine kriminaalseaduse õigeks kohaldamiseks vajalik ning kohustuslik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et ebaseaduslik metsaraie kujutab endast nn

spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Kuriteo täideviimine ei ole võimalik mistahes teoga, vaid

ainult teatud kindla, spetsiifilise, dispositsioonis kirjeldatud või sealt tuletatava teoga. Ebaseadusliku

metsaraide puhul on see tegu metsa raiumine, st kasvavate puude mahavõtmine. Tööliste palkamine, langi

kättenäitamine jms tegevus ei saa olla antud kuriteo täideviimine (võib aga moodustada kuriteo koosseisu

KrK § 1553 järgi).

5.3. Kohus on M.T. KrK § 155 lg 3 järgi süüdi tunnistanud süstemaatilises ebaseaduslikus metsaraides,

kuid ei ole motiveerinud, miks ta peab M.T. poolt toimepandud ebaseaduslikku metsaraiet süstemaatiliseks.

Senine kohtupraktika loeb süstemaatiliselt toimepanduks sellist kuritegu, mis koosneb vähemalt kolmest

episoodist, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse. Seejuures on oluline, et iga ebaseaduslik

metsaraie eraldi võetuna peab moodustama kuriteo koosseisu KrK § 155 järgi.

5.4. KrMK § 215 lg 1 sätestab, et kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult kohtu alla antud

süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes (kuriteoepisoodides), milles nad on kohtu alla antud.

Kohtuotsuse kohaselt on kohus lugenud tõendatuks, et M.T. organiseeris raietöid T talu metsas eraldustel

numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16, teades, et selleks puudub kirjalik raieteatis, ning teadlikult ignoreeris lubatud

raieviise ning mahtusid. Süüditunnistamine raieviiside ignoreerimises rikub M.T. kaitseõigust, kuna selles ei

ole talle süüdistust esitatud.

5.5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et süüdimõistetute kaitseõigust rikub ka süüditunnistamine

ebakonkreetse süüdistuse järgi. KrK § 155 puhul on tegemist nn blanketse dispositsiooniga, sest selles ei ole

määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Sellest tulenevalt on vajalik, et süüdistuses näidatakse täpselt

ära, milles seisneb raie ebaseaduslikkus ja millise õigusnormi nõudeid on rikutud. Kohtuotsuse kohaselt

rikkusid M.T., H.M. ja A.R. oma tegevusega 20. märtsil 1993. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 sätteid,

mille kohaselt on raie lubatud üksnes kirjaliku metsateatise olemasolul ning sama seaduse § 13 sätteid, mis

näeb ette raiuda lubatava puidukoguse.

5.5.1. Süüdistuste ebakonkreetsus seisneb selles, et kohtuotsuses pole viidatud Metsaseadusele lõike ja

punkti täpsusega (20. märtsil 1993. a vastu võetud Metsaseaduse § 10 lg 4 koosneb kahest punktist ja § 13

jaguneb kolmeks lõikeks).

5.5.2. Kohtuotsuse kohaselt raiusid H.M. ja A.R. M.T. organiseerimisel ebaseaduslikult ajavahemikul 1996. a

novembrist kuni 1997. a märtsikuuni T talu metsas eraldustel numbritega 2, 3, 4, 6 ja 16 kokku 2438

kasvavat puud ning viimasel eraldusel raius M.T. 1998. a jaanuaris veel 171 puud. Seejuures ei nähtu

kohtuotsusest, kas märgitud perioodidel teostati ebaseaduslikku metsaraiet süüdistatavate poolt ühekordselt,

korduvalt või oli tegemist jätkuva kuriteoga. Nimetatud asjaolud omavad aga olulist tähtsust kohtualuste

tegevuse õigel kvalifitseerimisel.

5.5.3. Kohtuotsuse kohaselt ignoreerisid M.T., H.M. ja A.R. oma tegevusega 20. märtsil 1993. a vastu võetud

Metsaseaduse § 13 sätteid, mis näeb ette raiuda lubatava puidukoguse. Süüdistusest ega kriminaalasja

materjalidest ei nähtu, kas seejuures on arvestatud sama Metsaseaduse § 10 lg-s 5 lubatud puidukoguseid.

Selles normis sätestatud puidukoguste selgitamiseks aga samuti selleks, et hinnata, kas ja kuivõrd on rikutud

metsade majandamise kava aastateks 1996 - 2005 (vt I kd lk 26-33) on hädavajalik, et süüdistustes oleks

toodud puidu kogused iga puu liigi osas ja metsa eralduste kohta tihumeetrites.

Käesoleva otsuse p-des 5.3 - 5.5.3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumised kahjustavad oluliselt

kohtualuste kaitseõigust ja seetõttu tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium need rikkumised kogumis

kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.

5.6. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et ebaseadusliku metsaraidega

looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus tuleks arvutada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivate eeskirjade

kohaselt. Kriminaalõiguses kehtib põhimõte, et teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo

toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Tagasiulatav jõud on seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või

kergendab karistust. Teo karistatavust kõrvaldava seaduse all mõeldakse sellist seadust, mis ei tunnista enam

kuriteoks varem kehtinud seaduse kohaselt kriminaalkorras karistatavat tegu. Osundatud põhimõte sisaldub

KrK §-s 6, mille teine lõige sätestab: “Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust on

tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toimepandud enne selle seaduse vastuvõtmist.”

Seaduse tekstist tuleneb vastuvaidlematult, et muudatused kriminaalseadusesse, mis kõrvaldavad teo

karistatavuse ja omavad tagasiulatuvat jõudu, saab teha ainult seadusega. Valitsuse määrust, mis kehtestas

varem kehtinuga võrreldes uued metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise

määrad, ei saa käsitleda seadusena, mis kõrvaldab teo kriminaalkorras karistatavuse. See seisukoht on

kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995. a otsusega III-1/1-94-95 T.P.

süüdistusasjas (RT III 1996; 6; 88).

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Rapla Maakohtu 13. septembri 1999. a kohtuotsus M.T., H.M. ja A.R. süüdistusasjas ja saata

kriminaalasi uueks arutamiseks Rapla Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. M.T. kaitsja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

3. Kassatsioonkautsjon 700 krooni tagastada.

Kohtuotsus jõustub 22. augustil 2000. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kivi

Liikmed: Ott Järvesaar, Jüri Rätsep