3-2-1-75-00 · Riigikohus

3-2-1-75-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. juunil 2000. a

OÜ EW-Reisid hagi Vassili Šelepovi, Rudolf Kerbo ja Aleksander Izbaši vastu töövaidluses

aegumise kohaldamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a OÜ EW-Reisid kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-/1144/99. Istungist

võtsid osa hageja esindaja E. Braun ja kostjad V. Šelepov ja R. Kerbo.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

V. Šelepov, R. Kerbo ja A. Izbaš töötasid OÜ-s EW-Reisid valvuritena. 18. jaanuaril 1998. a lõpetas

hageja kostjatega töölepingud TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni 29. aprilli

1998. a otsusega tunnistati töölepingute lõpetamine kostjatega ebaseaduslikuks ja mõisteti kostjate

kasuks välja hüvitisena kolme kuu keskmine palk.

Esitatud hagiavalduses ei nõustunud OÜ EW-Reisid töövaidluskomisjoni otsusega ja palus

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 2, § 8 lg 2, § 24 lg 1 ja 2 alusel

töövaidluse kohtus läbi vaadata ning jätta töötajate nõuded rahuldamata seoses nõuete aegumisega.

Tallinna Linnakohtu 25. juuni 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus otsustas, et kohtuotsuse

jõustumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus, millega töölepingute lõpetamine tunnistati

ebaseaduslikuks. ITLS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab töövaidlusorgan aegumist ainult huvitatud poole

nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kohus leidis, et töövaidluse

sisuline lahendamine toimus töövaidluskomisjonis ja tööandja oleks pidanud töötajate nõuetele

aegumise kohaldamist taotlema enne asja sisulise arutamise algust töövaidluskomisjonis. Sisuline

arutamine on toimunud ja kohtus sama vaidlust läbi vaadates ei ole võimalik aegumise taotlust

rahuldada. Linnakohus kirjeldas otsuses töövaidluskomisjonis tuvastatud asjaolusid nendest tehtud

järeldusi ja otsust.

Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et kohus pidi töövaidluse läbi vaatama algusest peale ja aegumise

kohaldamise nõue on kohtus esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kohtuistungil arutati üksnes

töövaidluse aegumist. Kohtuotsuses käsitleti töövaidluskomisjonis asetleidnud arutelu ja otsust

ennast, kuigi kohtuistungil töövaidluse sisulist arutamist ei toimunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas töövaidluskomisjon, et töötajatega töölepingu lõpetamine

TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel oli ebaseaduslik. Kuigi tööandja taotles kohtus üksnes aegumise

kohaldamist töötajate nõuetele, tuvastas linnakohus õigesti tööandja soovi tunnistada töölepingute

lõpetamine seaduslikuks. Linnakohus ei kohaldanud töötajate nõuetele aegumist, kuna ITLS § 8 lg 2

kohaselt oleks selline taotlus tulnud esitada töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda hagiga kohtusse sama

töövaidluse lahendamiseks. Tööandjal ei teki õigust esitada kohtule nõuet aegumise kohaldamiseks,

sest tööandja ei esita kohtusse uut nõuet, vaid sama nõue vaadatakse uuesti läbi tööandja hagi põhjal.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kohaldada aegumist töötajate

nõuetele töövaidluses. Ebaõige on aegumise kohaldamise nõude rahuldamata jätmine põhjusel, et

seda ei esitatud töövaidluskomisjoni istungil. Kooskõlas ITLS § 8-ga lg 2 esitas hageja nõude

aegumise kohaldamiseks enne asja sisulise arutamise algust linnakohtus ja ka ringkonnakohtus. TsMS

§ 319 lg 3 järgi oli hagejal õigus nõuda aegumise kohaldamist ringkonnakohtus ka juhul, kui ta seda

esimese astme kohtus ei oleks teinud.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja otsustas, et kohtuotsuse jõustumisel jõustub

töövaidluskomisjoni otsus. Kuid töövaidlust linnakohtus üldse ei arutatud. Ringkonnakohus jättis

linnakohtu otsuse muutmata, leides, et kohtus läbivaatamata töövaidluskomisjoni seisukohad on

piisavad tõendid hagi rahuldamata jätmiseks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele peavad kostjad ringkonnakohtu otsust põhjendatuks ja seaduslikuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Riigikohtu istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostjad pidasid

apellatsioonikohtu otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohus rikkus asja läbivaatamisel protsessiõiguse norme, kuid kuna

kohtuotsus, millega apellatsioonikohus jättis rahuldamata tööandja taotluse töötajate nõuetele

aegumise kohaldamiseks, on lõppjärelduses õige, siis ei ole apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks

alust.

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse

läbivaatamiseks kohtusse (ITLS § 24 lg 1). Töövaidluse lahendamine kohtus on reguleeritud

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevate

erisustega (ITLS § 4 lg 4). Kuna kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus

töövaidluskomisjoni otsuse peale (ITLS § 24 lg 2), siis pidi hageja esitama kohtule TsMS § 147 lg 1

nõuetele vastava hagiavalduse. TsMS § 147 lg 1 kohaselt tuleb kohtule kirjalikult esitatavas

hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis

kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tööandja hagiavaldus ei vastanud hagiavalduse sisule

esitatavatele nõuetele: hagiavalduses ei olnud märgitud, millise rikutud õiguse kaitseks on tööandja

nõude esitanud, ei olnud märgitud nõuet põhjendavaid asjaolusid ega tõendeid, mis hagi aluseks

olevaid asjaolusid kinnitaks. Tööandja märgib kassatsioonkaebuses õigesti, et kohtus töövaidluse

sisulist läbivaatamist ei toimunud. Töövaidluse sisuline arutamine toimus töövaidluskomisjonis

töötajate esitatud avalduse alusel. ITLS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab töövaidlust lahendav organ

aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust.

Apellatsioonikohtu järeldus, et töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse oleks pidanud

tööandja esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust, on kooskõlas ITLS §-s 8

lg 2 sätestatuga.

TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida

ei ole esitatud. Kohtule ei olnud esitatud töötajate hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ega tööandja hagi tunnustada töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Kohtud ületasid

nõude piire ja tegid otsuse põhjendavas osas otsustuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Seetõttu

on tühised linnakohtu ja apellatsioonikohtu otsuse põhjendavas osas märgitud tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused töölepingute lõpetamise ebaseaduslikkuse kohta.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. detsembri 1999. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik