3-3-1-34-00 · Riigikohus

3-3-1-34-00

MÄÄRUS

Tartus 22. juunil 2000

AS Eesti Ühispank erikaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. juunil 2000 kirjalikus menetluses läbi AS Eesti Ühispank erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/174/2000.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori 8. veebruari 2000. a. otsusega nr. 4-R määrati "tulenevalt AB

Elukindlustuse AS pankrotihalduri hr. Urmas Tross taotlusest, millest selgub AB Elukindlustuse AS

kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokku kutsumise võimatus" Kindlustusseaduse § 56 lg. 4 alusel AB

Elukindlustuse AS pankrotitoimkonna liikmeteks Kaido Tropp, Taivo Saar ja Raino Paron.

AS Eesti Ühispank esitas 14. märtsil 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles nimetatud

otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et nimetatud otsus allub HKMS § 4 lg. 1 kohaselt halduskohtu

kontrollile, kuna Kindlustusinspektsioon on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev täidesaatva

riigivõimu asutus, mille põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet kindlustusseltside tegevuse

üle ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Kindlustusinspektsiooni

peadirektor tugines 8. veebruari 2000. a. otsuse tegemisel Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 75 lg. 1,

mille kohaselt teeb riikliku järelevalve teostamisel konkreetsete üksikjuhtumite kohta ettekirjutusi ja

annab otsuseid muuhulgas inspektsiooni peadirektor.

Tallinna Halduskohtu kohtuniku 28. märtsi 2000. a. määrusega haldusasjas nr. 3-836/2000 tagastati

kaebus selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg. 4 alusel põhjendusega, et selle kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuse esitajale selgitati, et tal on võimalik

vaidlustada pankrotitoimkonna liikmete määramise otsus tsiviilkohtupidamise korras Tallinna

Linnakohtus. Halduskohtuniku määruse kohaselt on pankrotimenetlus ja selle käigus tehtavad

toimingud ning otsused tsiviilõigusliku iseloomuga. Pankrotiseaduse § 2 lg. 4 kohaselt kohaldatakse

pankrotimenetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Pankrotiseaduse § 6 lg. 3 sätestab, et

kindlustusseltside suhtes kohaldatakse Pankrotiseadust, kui Kindlustusseadusest ei tulene teisiti.

Pankrotiseaduse § 25 kohaselt on pankrotitoimkonna valimine võlausaldajate üldkoosoleku

pädevuses. Kindlustusseaduse § 56 lg. 4 annab kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise

võimatuse korral pankrotitoimkonna liikmete määramise õiguse kindlustusjärelevalvele, s.o.

Kindlustusinspektsioonile. Asjaolu, et nimetatud toimingu teeb avalik-õiguslik isik, ei muuda selle

toimingu tsiviilõiguslikku iseloomu. Kaebamise korra võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale

kehtestab Pankrotiseaduse § 271. Vastavalt Pankrotiseaduse §-le 2 lg. 4 toimub see

tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohtunik asus seisukohale, et ka vaidlustatud otsuse peale saab

kaevata Pankrotiseaduse §-s 271 sätestatud korras, sest vastasel juhul peaks halduskohus hakkama

otsustama pankrotimenetluse käigus tehtud otsuste seaduslikkuse üle. Halduskohtunik leidis, et

Pankrotiseadus ega Kindlustusseadus seda võimalust ette ei näe.

AS Eesti Ühispank esitas 4. aprillil 2000 erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist

ja asja saatmist läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et

Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis vaidlustatud otsuse riikliku järelevalve teostamise käigus,

seega avalik-õiguslikes suhetes. Erikaebuse esitaja märkis, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori

otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohaldada Pankrotiseaduse § 271, sest nimetatud

säte ei võimalda kaebeõiguse teostamist. Seadusega ei ole tagatud, et kaebeõigust omavad isikud

saaksid Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisest teada

Pankrotiseaduse §-s 271 lg. 2 ettenähtud kümne päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 2000. a. määrusega jäeti halduskohtuniku määrus

muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ja

leidis, et Kindlustusinspektsioon ei teostanud pankrotitoimkonna liikmete määramisel avalikku

võimu, mistõttu vaidlustatud otsusel puudub avalik-õiguslik sisu.

AS Eesti Ühispank esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu ja

halduskohtu määruste tühistamist ning asja saatmist läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus.

Kindlustusinspektsioon on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev ametiasutus ja

Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis vaidlustatud otsuse riikliku järelevalve teostamise käigus,

seega avalik-õiguslikes suhetes. Erikaebuse esitaja ei nõustu vaidlustatud kohtumääruse seisukohaga,

mille kohaselt Kindlustusinspektsioon täitis pankrotitoimkonna liikmete määramisel talle pandud

tsiviilõiguslikke funktsioone. Samuti ei nõustu ta kohtute seisukohaga, et Kindlustusinspektsiooni

peadirektori otsuse peale esitatud kaebus kuulub lahendamisele Pankrotiseaduse §-s 271 sätestatud

korras.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. HKMS § 3 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse nende avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 65 lg. 2 p. 5 ja §-le 71 lg. 1 ning rahandusministri

12. novembri 1997. a. määrusega nr. 70 kinnitatud Kindlustusinspektsiooni põhimääruse punktile 1

on Kindlustusinspektsioon Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab

riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ning korras. Nimetatud

põhimääruse punkti 2 kohaselt esindab Kindlustusinspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki ning

teostab vastavalt Kindlustusseaduse §-le 27 lg. 2 järelevalvet kindlustusseltside üle. Seega on

Kindlustusinspektsioon täidesaatva riigivõimu asutus.

Kindlustusinspektsiooni peadirektor andis 8. veebruaril 2000 otsuse nr. 4-R, millega määras AB

Elukindlustuse AS pankrotitoimkonna liikmed. Nimetatud otsuse andmise õigusliku alusena on

märgitud Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg. 1. Selle sätte kohaselt võib ka inspektsiooni peadirektor

konkreetsete üksikjuhtude kohta teha riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutusi ja otsuseid. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi määratakse ametnike riikliku järelevalve pädevus ja ettekirjutuste ning

otsuste tegemise kord eraldi seadusega.

Kindlustusseaduse § 56 lg. 4 annab Kindlustusinspektsiooni peadirektorile õiguse määrata

kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise võimatuse korral pankrotitoimkonna liikmed, kellest

üks on kindlustusjärelevalve esindaja. Kuna Pankrotiseaduse § 6 lg. 3 järgi kohaldatakse

kindlustusseltsi suhtes Pankrotiseadust, kui Kindlustusseadusest ei tulene teisiti, siis kohaldatakse

kindlustusseltsi pankroti korral ka pankrotitoimkonna suhtes Pankrotiseaduse vastavaid sätteid.

Pankrotiseaduse § 25 p. 1 kohaselt kuulub pankrotitoimkonna valimine üldjuhul võlausaldajate

koosoleku pädevusse. Pankrotitoimkonna ülesandeks on vastavalt Kindlustusseaduse §-le 56 lg. 2

esindada pankrotimenetluses kindlustusvõtjate õigusi ja huve. Pankrotiseaduse § 28 kohaselt peab

pankrotitoimkond lisaks kindlustusvõtjate õigustele ja huvidele kaitsma ka teiste võlausaldajate huve,

samuti valvama, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, ning täitma muid seadusest

tulenevaid ülesandeid. Seadusandja on pidanud oluliseks, et juhtumeil, mil võlausaldajate koosoleku

kokkukutsumine on võimatu, oleks pankrotitoimkonna moodustamise õigus antud erapooletule

organile. Kindlustusseaduse §-ga 56 lg. 4 on nimetatud ülesanne pandud kindlustusjärelevalvele, s.o.

Kindlustusinspektsioonile.

Kindlustusinspektsioon ei ole pankrotimenetluse organ, vaid on haldusorgan, kes lahendab

täidesaatva riigivõimu teostajana vaid ühe pankrotimenetluse jätkamiseks olulise küsimuse.

Kindlustusinspektsioon peab pankrotitoimkonna liikmete määramisel lähtuma üksnes õigusaktides

sätestatud kriteeriumitest ega saa langetada oma otsuseid nii, nagu seda võiks teha eraõiguslik isik.

Kindlustusinspektsiooni ja kindlustusseltsi pankrotimenetlusega seotud teiste isikute vahelised suhted

on avalik-õiguslikud. Asjaolu, et Kindlustusinspektsioon peab oma otsuse tegemisel arvestama ka

eraõiguse normidega, ei muuda otsuse avalik-õiguslikku vormi. Eeltoodust tulenevalt on vaidlus, mis

tekib seoses Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisega, avalik-õiguslik

vaidlus.

2. Kindlustusseaduse § 70 järgi lahendatakse vaidlused kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate ning

teiste isikute ja kindlustusandjate ning kindlustusjärelevalveameti vahel õigusaktidega kehtestatud

korras. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsuse peale, millega

määrati pankrotitoimkonna liikmed, saab kaevata Pankrotiseaduse §-s 271 ettenähtud korras.

Pankrotiseaduse § 271 kuulub kohaldamisele juhtudel, mil pankrotitoimkonna valib vastavalt

Pankrotiseaduse §-le 25 p. 1 võlausaldajate koosolek. Pankrotiseaduse § 271 ei reguleeri aga

täidesaatva riigivõimu asutuse poolt pankrotimenetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamist. Kuna

antud juhul on tegemist Kindlustusinspektsiooni peadirektori otsusest tuleneva avalik-õigusliku

vaidlusega, kuulub selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kui avalik-õiguslikku vaidlust

on otstarbekam lahendada tsiviilkohtumenetluse korras, siis peab see HKMS §-st 3 lg. 2 tulenevalt

olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses.

3. Haldusasja läbivaatamisel tuleb halduskohtunikul kontrollida, kas Kindlustusinspektsiooni

peadirektori otsus on antud kooskõlas Kindlustusseaduse §-ga 56 lg. 2 ja lg. 4 ning Pankrotiseaduse

§-ga 28.

Eeltoodu põhjal kuulub erikaebus rahuldamisele ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrused tühistamisele.

Juhindudes HKMS §-st 72 lg. 1 p. 5 ja §-st 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada AS Eesti Ühispank erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-836/2000 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/174/2000 ning saata asi

läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroo osaühingule kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 22. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann