3-3-1-28-00 · Riigikohus

3-3-1-28-00

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2000

Abja Tarbijate Ühistu ja AS Monopol kassatsioonkaebuste läbivaatamine Autoriõiguse seaduse

rikkumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 8. juunil 2000 avalikul kohtuistungil läbi Abja Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi kassatsioonkaebuse ja AS Monopol kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu

27. märtsi 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-45,46,47,48/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Abja TÜ esindaja vandeadvokaat Maria Mägi, Viljandi

Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaadi vanemabi Anu Uritam ja haldusõiguserikkumise

protokolli koostanud Viljandi Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse

vaneminspektor Kaitho Pilt. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Viljandi Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vaneminspektor Kaitho

Pilt koostas 4. veebruaril 2000 neli haldusõiguserikkumise protokolli, mille kohaselt kontrollimise

ajal 2. veebruaril 2000 esitati:

kell 10.11 osaühingule Kailanda kuuluva kaupluse Õisiku müügisaalis avalikult raadiojaama Sky Plus

poolt edastatavaid muusikateoseid;

kell 10.35 Abja Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse Õisu müügisaalis avalikult raadiojaama Elmar

poolt edastatavaid muusikateoseid;

kell 11.25 aktsiaseltsile Monopol kuuluvas kaupluses Külapood avalikult raadiojaama Raadio 2 poolt

edastatavaid muusikateoseid;

kell 12.59 osaühingule Eelika kuuluva kaupluse müügisaalis avalikult raadiojaama Raadio 2 poolt

edastatavaid muusikateoseid.

Protokollide järgi ei olnud ühelgi kauplusel esitada muusikateose avaliku esitamise luba tõendavat

lepingut. Sellega rikuti Autoriõiguse seaduse § 13 lg. 1 p. 7; § 131 lg. 2, § 46 lg. 1 ja 2, millega pandi

toime teod, mis on kvalifitseeritavad Autoriõiguse seaduse § 83 lg. 1 järgi.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 11. veebruari 2000. a. otsustega nr. 4-50/2000, 4-51/2000, 4-

52/2000 ja 4-54/2000 lõpetati menetlused nimetatud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumise asjades

HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel, sest kohus leidis, et nende tegevuses puudub haldusõiguserikkumise

sündmus ja nad ei ole toime pannud rikkumisi AutÕS § 83 lg. 1 järgi.

Viljandi Politseiprefektuur esitas 28. veebruaril 2000 apellatsioonkaebused, milles palus tühistada

halduskohtuniku otsused, teha uued otsused ja karistada nimetatud juriidilisi isikuid

haldusõiguserikkumiste eest.

Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a. otsusega tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku

11. veebruari 2000. a. otsused nendes haldusõiguserikkumiste asjades ja määrati Abja Tarbijate

Ühistule, aktsiaseltsile Monopol ning osaühingutele Eelika ja Kailanda AutÕS § 83 lg. 1 järgi

rahatrahv 500 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtuniku otsustes on ekslikult tuvastatud, et

nendes asjades puudub haldusõiguserikkumise sündmus ja seetõttu tuli menetlus lõpetada.

Haldusõiguserikkumiste protokollides on märgitud, et kaupluste müügisaalides toimus raadiojaamade

poolt edastatavate muusikateoste avalik esitamine ja ühelgi kauplusel ei olnud esitamise luba

tõendavat lepingut. Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud muusikateose esitamine tahtlikult või

ettevaatamatult vastava loata (litsentsita) ja selles seisnebki juriidiliste isikute Autoriõiguse seaduse

süüline mittetäitmine. Ringkonnakohus pidas võimalikuks määrata süüdlastele HÕS § 28 alusel

seaduses ettenähtust kergem karistus.

Ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel AutÕS §-dele 8, 10 lg. 4 p. 1, 13 lg. 1 ja 131 ning leidis, et

seadusandja on detailselt piiritlenud, et kauplus on üldsusele avatud kohaks. Kõigi kaupluste

müügisaalid on avatud kohaks ja seetõttu on ekslik halduskohtuniku järeldus, et raadio kaudu

muusikateoste kuulamine müügisaalis pole muusikateoste avalik esitamine. Õigusliku kohustuse

süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või

ettevaatamatus õigusvastases teos ja organisatsioon on vastutav oma töötajate poolt toimepandud

rikkumiste eest. Raadiost tuleva muusikateose esitamisega müügisaalis viibivatele ostjatele on

juriidilise isiku töötaja poolt haldusõiguserikkumine lõpule viidud, sest muusikateose avalikuks

esitamiseks puudus luba tõendav leping. Raadioaparaadi muretsemisega ja sellest muusikateose

edastamisega kaupluse müügisaalis, kui puudub avaliku esitamise luba tõendav leping, seab töötaja

koheselt üles küsimuse juriidilise isiku ehk oma tööandja vastutusest. Kaupluse töötaja, kes tahab

raadiojaamadest kuulata üldsusele suunatud programmi kaupluses kui üldsusele avatud kohas, on

oma sellise tegevusega realiseerinud ka tahtluse muusikateose esitamiseks. Asjaolu, et kaupluste

töötajad omasid ebaõiget ettekujutust Autoriõiguse seadusest, ei saa olla juriidilise isiku vastutusest

vabastamise aluseks. Seadus ei sea tasu maksmist ja loa küsimist sõltuvusse ka sellest, kui palju

isikuid avatud kohta külastab või seal viibib. Asjakohane ei ole aktsiaseltsi Monopol esindaja väide,

et protokollis märgitud kontrollimise hetkel kell 11.25 edastati raadiost päevauudiseid, mitte

muusikateoseid, sest enne ja pärast uudiseid väljastatakse raadiojaamast muusikateoseid.

Abja Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat Maria Mägi ja aktsiaselts Monopol esitasid

kassatsioonkaebused, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asjas menetlus.

Abja TÜ esindaja palub välja mõista ka kohtukulud, s.h. kulutused õigusabile.

Abja TÜ väidab:

Abja TÜ tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. HÕS § 6 järgi on

haldusõiguserikkumine süüline - tahtlik või ettekavatsematu tegu, mis väljendub tegevuses või

tegevusetuses, mille eest on seadusega ette nähtud halduskaristus. Antud asjas ei ole otsest ega

kaudset tahtlust, sest raadiot kuulati teadmisega, et selle eest ei tule tasu maksta, raadio on kõigile

tasuta kättesaadav. Seetõttu puudub ka ettevaatamatus. Raadio kuulamisel puudus isikul otsene või

kaudne tahe esitada muusikateost avalikkusele. Raadio sisselülitamisel ei ole ta teose tellijaks, isikul

puudub õigus ja võimalus määrata esitamisele tulevaid teoseid. Raadiost kuulati uudiseid ja muusikat

oma tarbeks.

Raadio kuulamine ei ole teose avalik esitamine. Ringhäälinguseaduse § 2 järgi on ringhääling raadio-

või televisiooniprogrammide edastamine eetri (sealhulgas satelliidi) või kaabellevivõrgu kaudu

kodeerimata või kodeeritud kujul eesmärgiga teha need üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega

üldsusele kättesaadavaks. Raadio Elmar eesmärgiks oli teha esitatud muusikateosed raadioprogrammi

edastamise kaudu üldsusele kättesaadavaks. AutÕS § 10 teeb vahet teose avaliku esitamise ja

üldsusele edastamise vahel. Teos loetakse edastatuks ainult siis, kui see on avalikustatud raadio

vahendusel või muul viisil. Kaupluses toimuski teoste edastamine raadio teel, edastajaks oli raadio

Elmar, kellel on sõlmitud litsentsileping ja kes on selle eest ka tasunud. Raadio kuulamise eest ei ole

ette nähtud eritasu.

Aktsiaselts Monopol väidab:

Teose esitamine ei ole kaupluses mängiv raadio. See on Raadio 2 poolt edastatud saadete kuulamine

ja seda tehti isiklikuks vajaduseks. Ringhäälinguseaduse § 52 järgi on edastamine selle seaduse

tähenduses elekterside vahendite abil ringhäälinguorganisatsiooni saadete või programmide üldsusele

tajutavaks muutmine. Programmi edastamine on protsess, mille lõpptulemuseks on selle kuulamine

üldsuse poolt. Tegemist on teose edastamisega ringhäälingu poolt ja tõenäoliselt on Eesti Raadiol

vastav luba olemas. AutÕS § 131 lg. 5 tõlgendamine viisil, et raadio kuulamine tähendab teose

esitamist, on vastuolus Ringhäälinguseaduse eesmärgi ja ülesandega.

AutÕS § 3 sätestab selle seaduse kehtivuse, kuid ringkonnakohus ei ole tuvastanud, kas oli tegemist

seal märgitud teostega või ka §-s 45 märgitud vabalt kasutatava teosega.

Kontrollimise hetkel kell 11.25 edastati programmis Raadio 2 uudiseid ja need ei ole autoriõiguse

kaitse objektiks. Meelevaldne on kohtu järeldus, et raadio kuulamine iseenesest eeldab litsenti

olemasolu.

Väär on kohtu järeldus, et raadio kuulamine kaupluses on Autoriõiguse seaduse rikkumine. AutÕS

§ 73 lg. 1 p. 4 järgi on raadioorganisatsioonil ainuõigus lubada ja keelata saate edastamist üldsusele

juhul, kui selline edastamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest. Kaupluse

kohta need piirangud ei kehti.

Viljandi Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebustele leitakse, et esitatud kaebused on

põhjendamatud ja palutakse jätta need rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. AutÕS § 13 lg. 1 p. 7 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja

keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest

kasutamisest. Sealhulgas on autoril õigus lubada ja keelata teost avalikult esitada kas elavas või

tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele). AutÕS § 13 lg. 1 p. 9 järgi kuulub

autorile ainuõigus teost edastada raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude

tehnikavahendite vahendusel (õigus teose edastamisele).

AutÕS § 13 on üldnorm, mis sätestab autori iseseisvad ainuõigused. Seda üldnormi täpsustab erinorm

- § 131, mis detailiseerib nimetatud ainuõiguste teostamist. AutÕS § 131 lg. 2 järgi võib teose avalik

esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema

õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi)

teose avalikuks esitamiseks. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt võib teose edastamine raadio,

televisiooni, kaabelvõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel toimuda ainult juhul, kui

teost edastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse

esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose esitamiseks. Sama paragrahvi lg. 5 kohaselt

kehtib lõikes 2 ettenähtud kord ka juhul, kui lõikes 4 nimetatud viisil edastatud teost kavatsetakse

esitada raadio, televisiooni või kaabelvõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või sellisel viisil, et

isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. Sama paragrahvi

lg. 6 järgi loetakse üldsusele avatud kohaks lõigete 3 ja 5 tähenduses territoorium, ehitis või ruum,

mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja

võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala,

teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell

jms.).

2. Abja Tarbijate Ühistule ja aktsiaseltsile Monopol esitati haldusõiguserikkumise protokollide

kohaselt süüdistus AutÕS §-de 13 lg. 1 p. 7, 131 lg. 2 ning 46 lg. 1 ja 2 rikkumises. Rikkumiseks loeti

seda, et 2. veebruaril 2000. a. kell 10.35 ja 11.25 esitati avalikult üldsusele avatud kohas kauplustes

Õisu ja Külapood raadiojaamade Elmar ja Raadio 2 poolt edastatavaid muusikateoseid ilma vastava

loata.

Muusikateose teisene esitamine AutÕS § 131 lg. 5 mõttes eeldab eesmärki esitada muusikateos

kuulajaskonnale. Sellise eesmärgi puudumist ei tõenda kuulajaskonna puudumine kontrollimise

hetkel, vaid asjaolud, mis välistavad taolise eesmärgi. Nendeks asjaoludeks võivad näiteks olla

raadioaparaadi ebapiisav võimsus, raadioaparaadi asukoht või selle kõlarite suunatus võrreldes

võimaliku kuulajaskonnaga. Muusikateose kuulajaskonnale esitamise eesmärki tõendab näiteks

sellele eesmärgile vastav tehniline vahend - piisava võimsusega aparatuur, spetsiaalselt paigaldatud

valjuhääldid, võimendid jms.

Antud haldusõiguserikkumise asjades ei ole tuvastatud, et nimetatud kauplustes toimus muusikateoste

teisene esitamine. Seetõttu puudub nende juriidiliste isikute tegevuses haldusõiguserikkumise

koosseis. On tõendatud, et mõlemal juhtumil puudus tahe muusikateoste teiseseks esitamiseks.

Kuna Abja TÜ ja AS Monopol tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis, kuulub menetlus

lõpetamisele HÕS § 218 lg. 1 p. 1 alusel.

3. Abja TÜ esindaja palub välja mõista kohtukulud, s.h. kulutused õigusabile, kuid ei ole esitanud

õigusabi eest tasutud summade kohta dokumenti. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud taotlust läbi

vaadata.

Eeltoodu põhjal kuuluvad Abja Tarbijate Ühistu ja aktsiaseltsi Monopol kassatsioonkaebused

rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu kasseeritud otsus ja Viljandi Maakohtu halduskohtuniku

11. veebruari 2000. a. otsused haldusõiguserikkumiste asjades nr. 4-52/00 ning 4-54/00 kuuluvad

tühistamisele. Menetlus neis asjades kuulub lõpetamisele.

Juhindudes HÕS §-st 218 lg. 1 p. 1, §-st 324 lg. 1 p. 3 ja §-st 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Abja Tarbijate Ühistu ja aktsiaseltsi Monopol kassatsioonkaebused.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2000. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

3õ-45,46,47,48/2000 Abja Tarbijate Ühistut ja aktsiaseltsi Monopol puudutavas osas, samuti

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 11. veebruari 2000. a. otsused haldusõiguserikkumise

asjades nr. 4-52/00 ja 4-54/00 ning lõpetada menetlus nendes asjades haldusõiguserikkumise

koosseisu puudumise tõttu.

Tagastada OÜ Maria Mägi Advokaadibüroole kautsjon 725 (seitsesada kakskümmend viis)

krooni ja aktsiaseltsile Monopol kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 21. juunil 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann