3-2-1-87-00 · Riigikohus

3-2-1-87-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2000. a

AS A.O.Imbi hagi Shell Eesti AS vastu 76 240 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a läbi AS A.O.Imbi (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/103/2000.

Istungist võtsid osa hageja esindaja pankrotihaldur I. Leppik ja kostja esindaja vandeadvokaat

E. Jundas.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduses palus AS A.O.Imbi välja mõista AS-lt EK (kelle õigusjärglaseks on Shell Eesti AS)

TsK § 477 lg 1 alusel 76 240 krooni. Nõuet põhjendas ta Põlva Maakohtu 20. septembri 1996. a

jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-226-96 tuvastatuga, et AS A.O.Imbi on AS-le EK tasunud

30. juunil 1995. a 50 000 krooni ja 13. novembril 1995. a 26 240 krooni, kokku 76 240 krooni.

Nimetatud summad tasuti AS EK ja AS A.O.Imbi vaheliste kokkulepete alusel. Põlva Maakohtu

viidatud otsuses asus kohus seisukohale, et kuna kokkulepped sõlmiti ilma AS Imbi Oil nõusolekuta,

ei saa 76 240 krooni tasumist AS A.O.Imbi poolt vaadelda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Hageja

väitel asus Põlva Maakohus seisukohale, et nimetatud summa tasumine ei toimunud ei tulenevalt võla

ülevõtmisest ega ka garantiikohustuse alusel.

Tallinna Linnakohtu 17. septembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt peab TsMS § 91 lg 1 järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Kohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud. Põlva Maakohtu

otsus ei ole arvestatav tõend.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2000. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ja jäeti

hagi rahuldamata uutel põhjustel.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet usaldusväärselt

tõendanud. Apellatsioonikohus ei nõustunud sellega, et Põlva Maakohtu otsus ei ole arvestatav tõend.

Sellist väidet pidi kohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuses põhjendama.

Hageja tugines hagiavalduses TsK §-le 477 lg 1, mille kohaselt saab isikult, kes ilma seadusega või

tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise isiku arvelt, alusetult omandatu välja mõista.

Põlva Maakohtu otsuses märgiti, et kuna kokkulepped sõlmiti ilma AS Imbi Oil nõusolekuta, siis ei

saa 76 240 krooni tasumist AS A.O.Imbi poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Seega on

jõustunud otsusega tuvastatud, et AS A.O. Imbi on kandnud kostja arvele 76 240 krooni, mida ei

loetud AS Imbi Oil kohustise täitmiseks.

AS EK ja AS A.O.Imbi kui tütarfirma AS Imbi Oil garandi vahel fikseeriti 1. juuni 1995. a ja

25. oktoobri 1995. a kokkulepetes võlasumma ja määrati kindlaks selle tasumise tähtajad. Hagi AS

A.O.Imbi vastu tulenevalt AS Imbi Oil võlast jäeti rahuldamata põhjusel, et garandi vastutus on

täiendav vastutus, mida kohaldatakse, kui võlgniku vahendite arvel ei ole võimalik võlgnevust

kustutada. Kohus asus seisukohale, et AS-l Imbi Oil oli vara, millele oli võimalik sissenõuet pöörata.

Seega ei ilmne maakohtu otsusest, et tegemist oleks kostja poolt alusetu rikastumisega. Hageja kandis

kostjale 76 240 krooni üle vaidlustamata kokkulepete alusel.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Põlva Maakohtu otsusest nähtub, et AS EK esitas hagi AS A.O.Imbi vastu AS-lt Imbi Oil võla

ülekandmisest tekkinud kohustise täitmise nõudes. Otsuses tuvastati, et lähtuvalt subjektilisest

puudusest oli võla ülekandmise tehing tühine. Sellest järeldas kohus, et kuna protokollilised

kokkulepped olid sõlmitud ilma AS Imbi Oil nõusolekuta, siis ei saa 76 240 krooni tasumist AS

A.O.Imbi poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Tallinna Ringkonnakohus on vääralt

kohtuotsusega tuvastatud tehingu tühisusele andnud vaieldavuse iseloomu. Asjakohatu on

ringkonnakohtu järeldus, et hageja kandis 76 240 krooni kostja arvele vabatahtlikult sõlmitud

kokkulepete alusel, mida ei ole vaidlustatud. Sellise järelduse saaks teha, kui Põlva Maakohtu otsuses

oleks leitud, et protokolliliste kokkulepete näol on tegemist vaieldavate tehingutega. Õiguslik järeldus

Põlva Maakohtu otsusest on see, et võla ülekandmist pole toimunud, vastavad kokkulepped on

tühised ja võla osalist tasumist AS A.O.Imbi poolt ei saa vaadelda AS Imbi Oil kohustise täitmisena.

Hagi aluseks olevad asjaolud on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Kui hagi olekski tõendamata,

siis tulenevalt TsMS §-dest 91 lg 2, 228 ja 227 pidi kohus tegema hagejale ettepaneku täiendavate

tõendite esitamiseks. Selliselt on osundatud menetlusnorme kohaldanud Tartu Ringkonnakohus ja

lähtudes isikute võrdse kohtlemise põhimõttest, pidi neid põhimõtteid järgima ka Tallinna

Ringkonnakohus.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS EK õigusjärglane Shell Eesti AS, et Põlva Maakohtu

otsusega ei ole tuvastatud ja AS A.O.Imbi ei ole tõendanud, et kostja omandas vara AS A.O.Imbi

arvel ilma tehinguga kindlaksmääratud aluseta.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete ja kostja esindaja vastuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 242 lg 2 kohaselt ei või vaidlustada asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud

kohtuotsusega, teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende

õigusjärglased. Sama põhimõte on tõendamisest vabastamise alusena sätestatud TsMS §-s 94 lg 2,

mille kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises

tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Seda asjaolu ei saa vaidlustada ka asjast osavõtnud

kolmas isik.

Põlva Maakohtu 20. septembri 1996. a otsusega jäeti rahuldamata AS Eesti Kütus hagi AS A.O.Imbi

vastu, milles nõuti AS Imbi Oil poolt ostetud naftasaaduste eest tasumist. Kohtuotsuse kohaselt ei

nähtu asja materjalidest, et AS Imbi Oil oleks ostu-müügilepingust tuleneva võla üle kandnud AS-le

A.O.Imbi. 1. juuni 1995. a kokkuleppe sõlmimise juures AS Imbi Oil esindaja ei olnud. Kuna AS

Imbi Oil vaidleb vastu võla ülekandmisele ja AS A. O. Imbi võla ülevõtmisele, siis ei saa lugeda

lõppenuks AS Imbi Oil kohustust tasuda naftasaaduste eest. Kuna kokkulepped hageja ja kostja vahel

on sõlmitud ilma AS Imbi Oil nõusolekuta, siis ei saa 76 240 krooni tasumist kostja poolt käsitleda

AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Samas otsuses märgib kohus, et "TsK § 190 lg 2 kohaselt on

garantii kohustise täitmise tagamise üks liik ning TsK § 215 kohaselt on garandi vastutus täiendav

vastutus, st ta vastutab ainult siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku vahendite arvel. Ka

garantiikirjast tuleneb, et kostjale teadaolevatel andmetel ei ole AS-l Imbi Oil võimalik võlgnevust

kohe tasuda. Asja kohtulikul uurimisel on selgunud, et AS-l Imbi Oil on vara, millele on võimalik

sissenõuet pöörata. Kuna võla ülekandmist AS Imbi Oil poolt kostjale pole tõendamist leidnud, siis ei

ole kostja kohustatud naftasaaduste eest tasuma. Kohtu käsutuses pole tõendeid, mis kinnitaksid, et

võlgnevust ei saa kustutada AS Imbi Oil vahendite arvel." Seega on osundatud maakohtu otsusega

tuvastatud, et 1) võla ülekandmist AS-lt Imbi Oil AS-le A.O.Imbi pole toimunud; 2) AS A.O.Imbi

garanteeris AS Imbi Oil võlgnevust, kuid garandi vastutus polnud veel saabunud.

Ekslik on kassaatori väide, et Põlva Maakohus on tuvastanud kokkulepete tühisuse. Põlva Maakohus

on vaid leidnud, et võlg ei läinud üle uuele võlgnikule ja seetõttu ei saa vaidlusaluse summa tasumist

AS A.O.Imbi poolt käsitleda AS Imbi Oil kohustise täitmisena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

seisukoht võla ülekandmise osas on avaldatud 22. septembri 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-

98, kuid see ei mõjuta Põlva Maakohtu jõustunud otsusega tuvastatut.

See, et Põlva Maakohtu otsuse järgi ei toimunud võla ülekandmist, ei välista garantiikohustise

tekkimist AS A.O.Imbi ja AS EK vahel. Garantiikohustise tekkimine ei olene võlgniku nõusolekust.

Põlva Maakohus tuvastaski garantiikohustise ja arvestades TsMS §-s 242 lg 2 sätestatut, ei saa seda

vaidlustada selles asjas.

Garandi poolt võlgnevuse tasumine enne garantiivastutuse saabumist ei anna iseenesest alust

tasututagasinõudmiseks TsK § 477 lg 1 alusel. Hagi pole esitatud sel alusel, et lisaks garandile on

võlgnevuse tasunud ka võlgnik ja seeläbi on võlausaldaja omandanud alusetult vara. Seega ei tõusetu

küsimust hagejale ettepaneku tegemisest täiendavate tõendite esitamiseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2000. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa